Vibur
Flagellum (mitmuses: flagellum) on pikk, piitsalaadne struktuur, mis aitab mõnedel ainuraksetel organismidel liikuda. See koosneb mikrotuubulitest. Need aitavad rakke ja organisme vitsalaadse liikumisega edasi liikuma panna. Eukarüootide lipulaev liigub tavaliselt "S"-liigutusega ja on ümbritsetud rakumembraaniga.
Flagella on struktuurilt peaaegu identne palju väiksemate Cilia'dega. Nii palju, et on tehtud ettepanek, et mõlemaid kandvad protistid tuleks koondada sugukonda Undulipodia. Varem oli Margulis teinud ettepaneku, et ainult Ciliates tuleks paigutada Ciliophora-tüvesse. Tõsi, Protista on erinevate ainuraksete vormide kogum, kuid kuigi keerukam taksonoomia on muutumas (muutumas), on Protista siiski kasulik termin.
Säbemed ja lipikud on rakuorganellid, spetsialiseerunud üksused, mis täidavad täpselt määratletud funktsioone, nagu mitokondrid ja plastid. Nüüdseks on üsna selge, et kõik või enamik neist organellidest pärinevad kunagi iseseisvatest prokarüootidest (bakteritest või arheoididest) ja et eukarüootide rakk on "mikroorganismide kogukond", mis töötab koos "abielus".
Erinevus lipukeste ja sädemete peksumustris. Flagellum on vasakul, sädemed on paremal.
Tüübid
Siiani on eristatud kolme tüüpi lipukesi: bakteriaalsed, arheaalsed ja eukarüootilised. Nende kolme tüübi peamised erinevused on kokkuvõtlikult esitatud allpool:
- Bakteriaalsed lipukesed on spiraalsed niidid, mis pöörlevad nagu kruvid. Need tagavad kaks erinevat liiki bakterite liikuvuse.
- Arheaalsed lipukesed on pealiskaudselt sarnased bakteriaalsete lipukestega, kuid erinevad paljude üksikasjade poolest ja neid peetakse mittehomoloogilisteks.
- Eukarüootide lipukesed - loomade, taimede ja algloomade rakkude lipukesed - on keerulised rakulised väljaulatuvad osad, mis paiskuvad edasi-tagasi. Eukarüootseid lipulaevu liigitatakse koos eukarüootsete liikuvatesädemetega undulipoodiateks, et rõhutada nende iseloomuliku lainelise liite rolli raku toimimises või liikuvuses. Esmasedkiilialused on immotiilsed ja ei ole undulipoodid; neil on struktuuriliselt erinev9+0 aksoneem, mitte 9+2 aksoneem, mida leidub nii lipukestel kui ka liikuvatel kiilialustel undulipoodia.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lipulaev?
V: Lipulaev on pikk, piitsalaadne struktuur, mis aitab mõnedel ainuraksetel organismidel liikuda.
K: Milline on lipulaeva koostis?
V: Lipulaar koosneb mikrotuubulitest.
K: Kuidas aitab lipulaev rakke ja organisme liikuma panna?
V: Flagellum aitab rakkude ja organismide liikumisel piitsalaadse liikumisega.
K: Milline on eukarüootide lipulae liikumine?
V: Eukarüootide lipulaev liigub tavaliselt "S"-liigutusega ja on ümbritsetud rakumembraaniga.
K: Mis on sädemed?
V: Cilia on rakuorganellid, mis on struktuurilt peaaegu identsed lipukestega.
K: Mis on protista?
V: Protista on erinevate ainuraksete vormide kogum ja praegu kasulik termin.
K: Mis on eukarüootide rakuorganellide, näiteks sädemete ja mitokondrite päritolu?
V: Kõik või enamik neist organellidest pärinevad kunagi iseseisvatest prokarüootidest (bakteritest või arheoididest) ja eukarüootide rakk on "mikroorganismide kogukond", mis töötavad koos "abielus".
