Eukarüoot on organism, millel on keerulised rakud või üksikud rakud, millel on keerulised struktuurid. Nendes rakkudes on geneetiline materjal organiseeritud kromosoomidesse rakutuuma.

Lisaks rakutuumale sisaldavad eukarüootse raku iseloomulikud organellid nagu mitokondrid (energia tootmine), endoplasmaatiline retiikulum (valkude süntees ja lipiidide töötlemine), Golgi kompleks (valkude töötlemine ja suunamine), ning mõnel rühmal ka kloroplastid (fotosüntees). Need organellid võimaldavad raku sisemist kompartmentalisatsiooni, ehk funktsioonide jaotumist eri ruumidesse, mis suurendab raku efektiivsust ja võimaldab keerukamaid ainevahetus- ning regulatsiooniprotsesse.

Loomad, taimed, vetikad ja seened on kõik eukarüoodid. Eukarüootide seas on ka ainuraksed algloomad. Seevastu lihtsamatel organismidel, näiteks bakteritel ja arheoididel, ei ole tuuma ega muid keerulisi rakustruktuure. Selliseid organisme nimetatakse prokarüootideks.

Eukarüootide suurus, morfoloogia ja elutsükkel varieeruvad väga palju: leidub üherakulisi vorme, mitmerakulisi organisme ja suuri erialadevahelisi keerukusi (nt närvisüsteem, taimekuded). Paljud eukarüoodid paljunevad kas mitoosi (somaatilised rakud) ja meioosi (sugurakud) kaudu, võimaldades nii kiiresti paljunemist kui ka geneetilise mitmekesisuse tekkimist sugulise paljunemise puhul.

Päritolu ja evolutsioon

Eukarüoodid arenesid proterosoikumi eonil. Vanim teadaolev tõenäoline eukarüoot on Grypania, kuni 30 mm pikkune keerdunud, hargnemata niit. Vanimad Grypania fossiilid pärinevad Michiganis Negaunee lähedal asuvast rauakaevandusest. Esialgu dateeriti fossiilid 2100 miljonit aastat tagasi, kuid hilisemad uuringud näitasid, et need on pärit umbes 1874 miljonit aastat tagasi. Grypania kestis kuni mesoproterosoikumi ajastusse.

Teine iidne rühm on akritarhid, mis arvatakse olevat vetikaplanktoni tsüstid või reproduktiivsed staadiumid. Neid leidub 1400 miljonit aastat tagasi, mesoproterosoikumis. p57

Üks tähtsamaid selgitusi eukarüootide rakuorganellide päritolu kohta on endosümbioosi teooria. Selle kohaselt tekkisid mitokondrid eukarüootsete rakkude esivanematesse kui sissevõetud α‑proteobakterid ning kloroplastid tekkisid sümbioosina söömise käigus omandatud tsüanobakteritest. Selle teooria toetuseks on mitokondritel ja kloroplastidel oma DNA, topeltmembraanid ja paljud morfoloogilised ning funktsionaalsed sarnasused bakteritega. Endosümbioos ja rakkude keerukuse kasv olid olulised sammud, mis võimaldasid tekkida mitmerakulisele elule ja keerukatele organismidele.

Taksonoomia ja rühmitused

Eukarüootide klassifikatsiooni üle käib aktiivne arutelu, mille käigus on välja pakutud mitmeid taksonoomiaid. Kõigis kaasaegsetes versioonides on viis kuningriiki, kuid eriarvamused valitsevad selles osas, millised rühmad kuuluvad igasse kuningriiki.

Tänapäeval kasutatakse sageli suuremahulist rühmitamist ülekuningriikide ehk supergruppide tasandil (näiteks Opisthokonta, Amoebozoa, Excavata, SAR ja Archaeplastida), mis peegeldavad molekulaarsete andmete põhjal tuvastatud evolutsioonilisi sugulusuhteid. Klassifikatsioon on dünaamiline ja muutub, kui lisanduvad uued geneetilised, morfoloogilised ja paleontoloogilised andmed.

Olulisus ja mitmekesisus

  • Ökosüsteemide alus: taimed ja vetikad toodavad fotosünteesi kaudu orgaanilist ainet ja hapnikku, mis toetab enamikku maapealseid ja vesikeskkonna toiduahelaid.
  • Majanduslik ja meditsiiniline tähtsus: loomad ja taimed on toiduks, ravimite allikaks ja majandustegevuse aluseks; seened on olulised toiduainetööstuses ja biotehnoloogias ning võivad olla ka patogeensed.
  • Uurimisobjektid: eukarüootsed mudelorganismid (nt hiir, Drosophila, Arabidopsis, Saccharomyces) aitavad mõista arengubioloogiat, geneetikat ja haigusi.

Kokkuvõttes on eukarüoodid bioloogilise mitmekesisuse ja keerukuse kandjad: nad on arenenud mitmekesisteks lahendusteks rakkude organiseerimisel, elutegevuse juhtimisel ning vahetu seotusega paljude Maa ökosüsteemide ja inimühiskonna toimimisega.