Osmoos
Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda, mille eesmärk on ühtlustada vee kontsentratsioonid. Osmoos on passiivne transport, mis tähendab, et see ei nõua energia rakendamist. Osmoosisurve põhjuseks on lahustunud ainete erinevad kontsentratsioonid membraani kahel poolel.
Osmoosi toimumisel liigub vesi madalama osmoosirõhuga membraani poolelt kõrgema osmoosirõhuga membraani poolele. Oluline näide osmoosi kohta on vedeliku (lahusti) molekulide liikumine üle rakumembraani suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga rakku. Osmoos on raku biokeemia põhiline osa, kuid sellel on ka mehaanilisi rakendusi ja kasutusvõimalusi.
Osmoosiprotsess üle poolläbilaskva membraani. Sinised täpid kujutavad osmoosigradiendi tekitavaid osakesi.
See on kaader osmoosi protsessi kolmemõõtmelisest arvutisimulatsioonist. Sinine võrk on suuremate pallide jaoks läbitungimatu, kuid väiksemad pallid pääsevad läbi. Kõik pallid põrkuvad ringi
Hüpotooniline, isotooniline ja hüpertooniline
Lahustes võib olla rohkem või vähem lahustunud ainet ühe lahustiühiku kohta. Seda, milles on vähem, nimetatakse hüpotooniliseks. Kui kahe lahuse kontsentratsioon on võrdne, on need isotoonilised. Kui lahust on rohkem, nimetatakse seda hüpertooniliseks. Kui hüpotooniline lahus on väljaspool rakku ja hüpertooniline lahus raku sees, siis rakk paisub ja moonutub.
Erinevate lahuste mõju vererakkudele
Taimede rakk erinevates keskkondades
Rakumembraanid
Raku plasmamembraan on poolläbilaskev, mis tähendab, et see võimaldab teatud molekulide sisenemist või väljumist, see laseb väikesed molekulid läbi, kuid blokeerib suuremad molekulid. Membraanil on ka pordid või väravad, millest pääsevad läbi teatud makromolekulid. See on aktiivne transport, mis kasutab energiat ja on selektiivne. See on loomse raku välimine kate. See koosneb valkudest ja lipiididest. Näide: - Gaaside, nagu hapniku ja süsinikdioksiidi vahetus.
Seotud leheküljed
- Pöördosmoos
Küsimused ja vastused
K: Mis on osmoos?
V: Osmoos on lahusti (vedeliku) molekulide liikumine läbi membraani ühest lahusest teise ilma välise jõuta. Lahusti liigub sinna poole, kus lahustite kontsentratsioon on suurem ja lahusti kontsentratsioon väiksem.
K: Kuidas osmoos toimib?
V: Osmoos toimib, sest membraan on selektiivselt läbilaskev, lastes lahustit läbi, kuid mitte lahustunud ainet. Lahusti molekulid liiguvad juhuslikult ja nii muutuvad kontsentratsioonid mõlemal poolel võrdsemaks. Osmootilist survet saab rakendada nii, et lahusti ei liigu neto üle membraani.
K: Millised tegurid mõjutavad bioloogiliste membraanide läbilaskvust?
V: Läbilaskvus bioloogilistes membraanides sõltub lahustuvusest, laengust või keemilisest koostisest ning lahustunud aine suurusest.
K: Kuidas liiguvad veemolekulid läbi bioloogiliste membraanide?
V: Veemolekulid liiguvad läbi bioloogiliste membraanide, difundeerudes läbi fosfolipiidkihi.
K: Millist rolli mängib osmoos elusates süsteemides?
V: Elusates süsteemides võimaldab osmoosil vett rakkudesse ja sealt välja viia ning aitab säilitada rakusisene turborõhk, luues tasakaalu raku sisemuse ja keskkonna vahel.
K: Kuidas mõjutab molaarne kontsentratsioon osmoosirõhku?
V: Osmootiline rõhk sõltub lahustunud aine molaarsest kontsentratsioonist; suuremad kontsentratsioonid nõuavad suuremat välisrõhku, et lahusti ei liiguks üle membraani.
