Cell

Rakkude liigid

On olemas kaks põhilist rakuliiki: prokarüootilised rakud ja eukarüootilised rakud. Prokarüoodid, bakterid ja arheoidid, on lihtsad rakud, millel puudub rakutuum. Neil on aga bakteriaalsed mikroosakonnad.

Eukarüoodid on keerulised rakud, milles on palju organelle ja muid raku struktuure. Nad on suuremad kui prokarüootide rakud: nende maht võib olla kuni 1000 korda suurem. Eukarüoodid hoiavad oma geneetilist teavet (DNA) kromosoomides rakutuumas. Organismid (elusolendid), mis koosnevad mitmest rakust, on eukarüoodid.

Prokarüootiliste organismide liigid

Praegu on ainukesed elusolevad prokarüootilised organismid bakterid ja arheoidid. Prokarüootilised organismid arenesid välja enne eukarüootilisi organisme, nii et ühel hetkel koosnes maailm ainult prokarüootilistest organismidest. On olemas ka viirused, mida on raske liigitada, kuid mis põhjustavad mõningaid olulisi haigusi. Viirused koosnevad RNA-st ehk DNA-st ja valkudest ning paljunevad ise bakterite või eukarüootide rakkude sees.

Eukarüootiliste organismide liigid

Üherakuline

Üherakulised organismid koosnevad ühest rakust. Näited ainuraksete organismide kohta on järgmised:

• Amoeba
• Paramecium

Üherakulised organismid peavad:

• söö
• hingavad (enamik kasutab hapnikku, et muuta suhkur energiaks)

Kõik ainuraksed organismid peavad:

• vabaneda jäätmetest (ära visata)
• paljuneb (teeb iseennast rohkem)
• kasvada

Mõned võivad:

• liikuda
• tajuda oma keskkonda
• saavad oma energiat päikesest (nt tsüanobakterid).
• kääritamine (nt pärmid)
• kasutavad anaeroobset hingamist (nt Clostridium botulinum).

Mitmerakkuline

Mitmesugused organismid koosnevad paljudest rakkudest. Nad on keerulised organismid. See võib olla väike arv rakke või miljoneid või triljoneid rakke. Kõik taimed ja loomad on paljurakulised organismid. Mitmerakulise organismi rakud ei ole kõik ühesugused. Nad on erineva kuju ja suurusega ning teevad organismis erinevat tööd. Rakud on spetsialiseerunud. See tähendab, et nad teevad ainult teatavat liiki tööd. Iseenesest ei suuda nad teha kõike seda, mida organism vajab eluks. Nad vajavad teiste tööde tegemiseks teisi rakke. Nad elavad koos, kuid ei saa elada üksi.

Paramecium , üherakuline organism.


Loomaraku lihtne skeem


Taimeraku lihtne skeem

Raku ajalugu

Rakud avastas Robert Hooke (1635-1703). Ta kasutas kahe läätsega liitmikroskoopi, et uurida korgi struktuuri, lehti ja mõningaid putukaid. Ta tegi seda umbes alates 1660. aastast ja teatas sellest 1665. aastal oma raamatus "Micrographica". Ta nimetas rakud ladinakeelse sõna cella järgi, mis tähendab tuba. Ta tegi seda seetõttu, et tema arvates nägid rakud välja nagu väikesed ruumid.

Paljud teised loodusteadlased ja filosoofid proovisid uut instrumenti. Taimede struktuuri uurisid Nehemiah Grew (1641-1712) ja Marcello Malpighi (1628-1694). Grew' peateos oli "The anatomy of plants" (1682). Ei ole selge, kes nägi esimesena loomseid rakke, Malpighi, Jan Swammerdam (1637-1680) või Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723). . ^p17

Leeuwenhoeki avastused ja joonistused "väikestest loomakestest" avasid loodusteadlastele täiesti uue maailma. Avastati algloomad ja mikroorganismid üldiselt ning avastused nende kohta jätkuvad tänapäevani. Christian Gottfried Ehrenbergi raamat Die Infusionsthierchen võttis 1838. aastal teadaoleva kokku. Lorenz Oken (1779-1851) kirjutas 1805. aastal, et infusoria (mikroskoopilised vormid) on kogu elu alus.

Idee, et rakud on suuremate eluvormide aluseks, tekkis 18. sajandil. Selle väljaselgitamine, kes seda tööd tegi, on võtnud aega:

"Tšehh Jan Purkyně (1787-1869) ja tema õpilase ja kaastöölise Gabriel Valentini (1810-1883) tööd on rahvuslastest sakslaste poolt ebaõiglaselt halvustatud. Neil on õigus mõningasele eelisõigusele rakuteoorias". ^{9. peatükk} Johannes Müller (1801-1858) andis samuti suure panuse. "Tema õpilane Theodor Schwann (1810-1882) ja Matthias Schleiden (1804-1881) said aga tunnustust rakuteooria eest, hoolimata sellest, et mõned nende tähelepanekud ei olnud õiged ja nende tunnustused eelmistele töötajatele olid "paroodia".^p97

Rakuteooria sisaldab neid olulisi ideid:

1. Kõik elusolendid koosnevad rakkudest.
2. Rakk on kõikide organismide struktuuri ja funktsiooni põhiüksus.
3. Iga rakk pärineb teisest rakust, mis elas enne seda.
4. Tüvi on raku põhielement.

Rakkude paljunemine

Metazoomide keharakud jagunevad lihtsa mitootilise rakkude jagunemise teel. Suguline paljunemine on eukarüootidel esivanemate pärusmaa ja metazoidel toimub see spetsialiseerunud sugurakkude abil. Need tekivad protsessis, mida nimetatakse meioosiks.

Prokarüootilised rakud paljunevad binaarse jagunemise teel, kus rakk lihtsalt jaguneb kaheks. Nii mitoosi kui ka binaarse jagunemise puhul peab rakk reprodutseerima (kopeerima) kogu oma geneetilist teavet (DNA), et iga uus rakk saaks koopia.

Seotud leheküljed

• Tsütoloogia