Meioos
Meioos on eriline rakkude jagunemise tüüp. Erinevalt mitoosist, mis on tavaliste keharakkude jagunemise viis, tekivad meioosi tulemusel rakud, millel on ainult pool tavapärasest kromosoomide arvust, üks igast paarist. Seetõttu nimetatakse meioosi sageli reduktsioonijagunemiseks. Pikemas perspektiivis suurendab meioos geneetilist varieeruvust viisil, mida selgitatakse hiljem.
Suguline paljunemine toimub siis, kui sperma viljastab munaraku. Munarakud ja spermad on erilised rakud, mida nimetatakse sugurakkudeks ehk sugurakkudeks. Sugurakud on haploidsed; neil on ainult pool kromosoomide arvust kui tavalistel keharakkudel (mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks). Viljastumine taastab keharakkude kromosoomide arvu diploidseks.
Kromosoomide põhilist arvu liigi keharakkudes nimetatakse somaatiliseks arvuks ja seda tähistatakse 2n. Inimesel on 2n = 46: meil on 46 kromosoomi. Sugurakkudes on kromosoomide arv n (inimesel: n = 23). Seega on normaalsetes diploidsetes organismides kromosoomid olemas kahes eksemplaris, üks kummalgi vanemal (23x2=46). Ainus erand on sugukromosoomid. Imetajatel on emasel kaks X-kromosoomi ja isasel üks X- ja üks Y-kromosoom.
Karyotüüp on eukarüootide liikidele iseloomulik kromosoomide arv. Karyotüüpide koostamine ja uurimine on osa tsütogeneetikast, rakkude geneetikast.
Kõik eukarüoodid, kes paljunevad suguliselt, kasutavad meioosi. Siia kuuluvad ka paljud ainuraksed organismid. Meioosi ei toimu arheoididel ja bakteritel, mis paljunevad suguta, näiteks kaksikliigilise jagunemise teel.
ristumine toimub homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel.
Meioos kui osa seksuaalsest paljunemisest
Väetamise tähtsus
Järeltulija saab kromosoomikomplekti igalt vanemalt, nii et üldiselt on pool tema pärilikkusest pärit igalt vanemalt. Kuid need kaks kromosoomikomplekti ei ole identsed vanemate kromosoomidega. See on tingitud sellest, et need muutuvad reduktsiooni jagunemise käigus protsessis, mida nimetatakse ristumise ja üleminekuks.
Meioosi tähtsus
See on kahesugune:
1. Esiteks, et vähendada kromosoomid igas munarakkudes või spermatosoidides ainult ühele komplektile.
Kaks kromosoomipaari ei ole identsed, sest kromosoomide igal konkreetsel lokatsioonil võib kahel kromosoomil olla erinevaid alleele (geeni vormid). Mõelge igale kromosoomipaarile, üks komplekt mõlemalt vanemalt. Igast paarist läheb igasse sugurakku ainult üks. Seega on sugurakud kõigepealt erinevad, sest igast paarist võib sugurakus olla kas isa või ema kromosoom. Seda nimetatakse "sõltumatuks sortimendiks".
2. Võimaldamaks ristumist iga vanemate kromosoomide paari vahel. Ristumine muudab, millised alleelid asuvad konkreetsel kromosoomil.
Seega, kuigi neid kirjeldatakse kui "ema" ja "isa" kromosoomi, ei ole tegelikkuses sugurakkude kromosoomid kõik samad kui vanemate kromosoomid. Selle põhjuseks on see, et kromosoomide osad on meioosi käigus vahetatud.
Kuigi sugurakkudel on ainult üks kromosoomikomplekt, on see komplekt segatud segu mõlema vanema geneetilisest materjalist. Igal munarakkul või spermatosoidil võib olla erinev valik vanemate kromosoomide alleele.
Nagu kaardipakkide segamisel, võib geenide kombinatsioone tekitada palju erinevaid kombinatsioone ilma ühegi üksiku geeni muutuseta (mutatsioon). Siiski toimuvad mutatsioonid ja need võivad lisada alleele, mida populatsioonis varem ei olnud. Igal juhul suurendab segamine järglaste mitmekesisust ja mitmekesisus annab vähemalt mõnele järglastele parema võimaluse rasketel aegadel ellu jääda. Meioosi käigus toimuv alleelide segunemine võib olla põhjus, miks suguline paljunemine üldse eksisteerib.
"Ei ole raske välja mõelda põhjusi, miks sugulisel populatsioonil peaks olema pikaajaline eelis aseksuaalsete populatsioonide ees. Nad saavad kiiremini areneda, et vastata muutuvatele oludele..."
Erijuhtumid
Tsükliline parthenogenees
Mitmed üsna suured taksonid (organismide rühmad) kasutavad tsüklilist parthenogeneesi. See tähendab, et mitu põlvkonda sünnib neitsiksünnituse teel ja seejärel tekib üks põlvkond tavalise sugulise paljunemisega. Näidetena võib tuua täkid ja kladotserandid (väikesed koorikloomad, mida nimetatakse veekirbudeks). Kirvad toimivad tavaliselt järgmiselt: kui ilm on hea ja nende taimede peremees on parimas seisus, kasutavad nad parthenogeneesi. Hooaja lõpus, kui ilmad halvenevad, kasutavad nad sugulist paljunemist. Seda paljunemissüsteemi nimetatakse apogamiiniks.
Parthenogeneesi puhul sisaldavad munarakud ainult ema geneetilist materjali ja neid ei viljastata. Munarakud võivad tekkida kas meioosi või mitoosi teel. Meioosi korral tekib ristumise tulemusena geneetiline sõrmejälg, mis erineb mõnevõrra ema omast. Seega ei ole parthenogeneetilised rohekasvaja järeltulijad identsed ja näitavad mõningast geneetilist varieeruvust: mõned kromosoomide segmendid erinevad meioosi tõttu. Mitoosiga tekiksid identsed järeltulijad.
Nende parthenogeneetiliste taksonite hulgas on mitmeid liike, mis on täielikult loobunud sugupoolest.
Seksuaalsuse kadumine
Mõned eukarüootsed organismid on täielikult kaotanud sugulise paljunemise võime ja seega puudub neil meioos. Nende hulka kuuluvad Bdelloidsedrotifioidid, mis paljunevad ainult parthenogeneesi teel.
Meioosi üksikasjad
Meioosi võib jagada meioosiks I ja meioosiks II.
Meioos I
Esimese jaotuse ülesanne on võimaldada ülepääsu. Nii nagu mitoos, hõlmab ka meioos profaasi, metafaasi, anafaasi ja telofaasi.
Profaas I
Kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuuma ümbris kaob ja tsentrioolid (tuuma üla- ja allosas) hakkavad moodustama spindli kiudusid, mis ümbritsevad kromosoomid.
Selles etapis jaguneb iga kromosoom kaheks sõsarkromatiidiks, mida hoiavad koos tsentromeerid. Paarilistel kromosoomidel on nüüd neli kromatiidi (2 komplekti "õdesid"), mis on kokku surutud. Ristumine toimub kahe mitte-õe kromatiidi vahel; ülejäänud kaks jäävad ristumata. Ristumise tulemusel vahetatakse mõlema osaleva kromatiidi, DNA ja sellega seotud kromatiinivalgu segmente. Geneetiliselt nimetatakse seda protsessi rekombinatsiooniks.
Metafaas I
Kromosoomid paiknevad piki spindli kiudude ekvatoriaaljoont (keskjoont) homoloogiliste paaridena.
Anafaas I
Kromosoomid jagunevad nii, et mõlemal pool rakku on võrdsed kogused. Kuna inimese rakus on 46 kromosoomi, satub mõlemale poole 23 kromosoomi.
(Toimub tsütokinees, rakkude jagunemine kaheks. Rakk jaguneb.)
Telofaas I
Kaks tütarrakku jagunevad täielikult, moodustub tuumakestakest ja kromosoomid muutuvad vähem nähtavaks. Mõlemas rakus on 23 kromosoomi.
Meioos II
Kaks rakku valmistuvad uuesti jagunema etapis, mida nimetatakse interkineesiks või interfaasiks II. Mõlemad rakud läbivad meioos II.
Profaas II
Kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumakest kaob ja tsentrioolid moodustavad spindli kiud.
Metafaas II
Kromosoomid rivistuvad spindli kiudude keskjoonel.
Anafaas II
Kromosoomid jagunevad kaheks kromatiidiks. Kromatiidid on kaks kromosoomi moodustavat DNA (desoksüribonukleiinhappe) ahelat. Neid ühendab keskteeühendus, mida nimetatakse tsentromeeriks.
(Toimub tsütokinees. Rakk jaguneb.)
Telofaas II
Rakud on täielikult jagunenud. Nukleiinipakend reformib ja tekib neli uut rakku, millel on erinev DNA.
Meestel muutuvad kõik neli rakku spermaks. Naistel muutub ainult üks neist küpseks munarakkuks, ülejäänud kolm aga imenduvad uuesti organismi.
Meioosiga seotud sündmused, mis näitavad kromosoomide ristumist
Probleemid
Inimestel on teatud seisundid, mida põhjustab valesti läinud meioos. Näited on järgmised:
- Downi sündroom - 21. kromosoomi trisoomia
- Patau sündroom - 13. kromosoomi trisoomia
- Edwards'i sündroom - 18. kromosoomi trisoomia
- Klinefelteri sündroom - ülemäärased X-kromosoomid meestel - st XXY, XXXY, XXXXY.
- Turneri sündroom - naistel puudub üks X-kromosoom - st XO.
- Triple X sündroom - lisakromosoomi olemasolu naistel.
- XYY sündroom - Y-kromosoomi lisamine meestel
Küsimused ja vastused
K: Mis on meioos?
V: Meioos on eriline rakkude jagunemise tüüp, mille tulemuseks on rakud, millel on pool tavapärasest kromosoomide arvust, üks igast paarist. Seda nimetatakse ka reduktsioonijagunemiseks.
K: Kuidas meioos suurendab geneetilist varieeruvust?
V: Meioos suurendab geneetilist varieeruvust, luues uusi geenikombinatsioone ristumise teel I profaasi ajal ja juhusliku segregatsiooni teel I anafaasi ajal.
K: Mis on sugurakud?
V: Sugurakud on erilised rakud, mida nimetatakse sugurakkudeks või haploidseteks rakkudeks, millel on ainult pool kromosoomide arvust kui tavalistel keharakkudel (mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks).
K: Mis on somaatiline arv?
V: Liigi keharakkude põhilist kromosoomide arvu nimetatakse somaatiliseks arvuks ja seda tähistatakse 2n. Inimesel on 2n = 46, mis tähendab, et meil on 46 kromosoomi.
K: Mitu kromosoomi on sugurakkudel?
V: Sugurakkudel on n kromosoomi, mis inimese puhul on 23. Seega on normaalsetes diploidsetes organismides igast kromosoomist kaks koopiat - üks kummaltki vanemalt (23x2=46). Ainus erand sellest reeglist on sugukromosoomid; imetajatel on emastel kaks X-kromosoomi, samas kui isastel on üks X- ja üks Y-kromosoom.
Küsimus: Kas meioos toimub arheoidides või bakterites?
V: Ei, meioosi ei toimu arheoidides ega bakterites; selle asemel paljunevad nad lihtsa rakkude jagunemise teel.
K: Kas suguline paljunemine esineb ainuraksete organismide seas?
V: Jah, suguline paljunemine esineb ainuraksete organismide seas, sest ka nemad kasutavad meioosi suguliseks paljunemiseks.
