Lehetäid (Aphidoidea): väikesed taimkahjurid, liigid ja looduslikud vaenlased

Lehetäid on väikesed putukad, mis toituvad taimedest. Lehetäid võivad põhjustada rohkem taimekahjustusi kui enamik teisi putukaid: nad imevad taimekoe mahla, nõrgendavad taimi, soodustavad musta tahma (sahharoosi) teket ja levitavad viiruseid. Lehetäide sugukonda kuulub üle 4000 erineva liigi, mis elavad mitmesugustel wild- ja kultuurtaimedel.

Bioloogia ja tunnused

Enamik lehetäisid on väikesed — nende suurus varieerub tavaliselt 1–10 mm vahel. Paljud liigid on ümarad või tilga-kujulised, värvus varieerub rohelistest ja kollastest kuni mustade ja punakaspruunideni. Mõned vormid arenevad tiibadena, mis võimaldavad neil lühikesi vahemaid lendamise või tuulega levimise abil ületada. Lehetäide elutsükkel võib olla mitmekesine: paljud paljunevad kiirendatud viljastamata ema- või emaste järeltulijatena (parthenogenees), mõnel liigil esineb aastas korduvat sugulist ja mittesugulist paljunemist ning osa liigist ületab talve vastsetena või munadena.

Kahjustused ja majanduslik tähendus

Umbes 250 liiki on tõsised kahjurid põllumajanduses ja metsanduses ning häirivad ka aednikke. Nad kahjustavad taimi imevahetades: lehed kõverdavad, uued võrsed jäävad väikseks või deformeeruvad, saagikus väheneb ja tekivad taimevõrguhaigused. Lehetäied eritavad suhkrurohket eritist ehk "honeydew't", mis meelitab ligi teisi putukaid ja soodustab seente (nt must tahm) kasvu. Lisaks on lehetäid olulised viiruste levitajad — mõned taimeviirused levivad spetsiaalselt lehetäiede kaudu.

Looduslikud vaenlased ja tõrje

Oluliste looduslike vaenlaste hulka kuuluvad röövloomad (Coleoptera: Coccinellidae), hõljukliblikate vastsed, pitsikärbsed (Neuroptera), kahjurikärbse Aphidoletes aphidimyza vastsed, krabihämblikud ja putuktoidulised seened nagu Lecanicillium lecaniillii (Lecanicillium lecanii).

Lisaks neile esinevad lehetäiede vastsed-parasiitvormid (nt parasitaarvapsikud, eriti perekondades Aphidiidae ja Aphelinidae), kes munavad lehetäi sisse või selle lähedusse ning hävitavad kahjuri. Tööstuslikus ja mahemajanduses kasutatakse edukalt bioloogilisi tõrjemeetodeid: vabastatakse kiskjaid ja parasiite, kasutatakse mikroorganisme (nt entomopathogeensed seened) ning soodustatakse looduslike vaenlaste elupaiku (nt taimede mitmekesistamine, pesapaikade jätmine).

Levik ja ennetus

Lehetäid leiduvad maailmas laialdaselt ning on eriti arvukad parasvöötmes. Nad võivad õhus kaugele reisida nii tiibade abil kui ka tuulega; praktiliselt kõik uued saastejuhtumid on sageli seotud nakatunud seemne, taimekasvukoe või taimematerjali loomuliku ja inimtegevuse kaudu toimunud transpordiga. Näiteks on teatatud, et salatilehetäide levik Uus-Meremaalt Tasmaaniasse toimus inimtegevuse ja ka tuule abiga. Ennetusmeetmed hõlmavad karantiini- ja impordi kontrolli, nakatunud taimematerjali eemaldamist ning taimede regulaarset jälgimist.

Tõrjesoovitused

Bioloogiline tõrje: soodustada või vabastada looduslikke vaenlasi (larvalised kiskjad, parasiitvapsikud) ja kasutada entomopathogeenseid mikroorganisme.
Kultuurmeetmed: eemaldada ja põletada tugevalt nakatunud taimi, vähendada varjutust ja liigset lämmastikku, mis soodustab lehetäi kasvu.
Keemiline tõrje: valida sihitud ja sobivad insektitsiidid ning järgida pöördumis- ja ooteaegu; keemilised meetmed võivad kahjustada ka kasulikke vaenlasi, seetõttu kasutada ettevaatlikult.
Integreeritud tõrje (IPM): kombineerida jälgimist, looduslikke vaenlasi, kultuurimeetmeid ja vajadusel kemikaale, et hoida populatsioon madalal ja vältida resistentsuse teket.

Kokkuvõttes on lehetäid väga mitmekesine ja majanduslikult oluliste liikidega rühm, mille efektiivne juhtimine nõuab hea teadmisega jälgimist, ennetamist ja sobivaid bioloogilisi või integreeritud tõrjeviise.

Tõrvikud Balti merevaigust

Küsimused ja vastused

K: Millest toituvad apsid?

V: Täid toituvad taimedest.

K: Millist kahju tekitavad lestad?

V: Tõrvad põhjustavad taimede kahjustusi rohkem kui kõik teised putukad.

K: Mitu erinevat liiki täisid on olemas?

V: On üle 4000 erineva kahjuriliigi.

K: Kui paljud kahjuriliigid on tõsised kahjurid põllumajanduses ja metsanduses?

V: Umbes 250 liiki on tõsised kahjurid põllumajanduses ja metsanduses.

K: Millised on mõned kirvade looduslikud vaenlased?

V: Tõrvikute looduslike vaenlaste hulka kuuluvad röövlinnud, hõljukliblikate vastsed, pitsilinnud, kärbseseen Aphidoletes aphidimyza vastsed, krabihämblikud ja putuktoidulised seened, nagu Lecanicillium lecanii.

K: Kus on kõige sagedamini levinud kirbud?

V: Kirvad on kõige levinumad parasvöötmes.

K: Kuidas levivad kirvad eri kohtadesse?

V: Tõrvad võivad kaugele lennata õhus ja neid on levitatud ka inimeste poolt nakatunud taimematerjali transportimise teel.