Liik (bioloogia): määratlus, taksonoomia ja näited

Liik (bioloogia): selge määratlus, taksonoomia ja näited (hundid, inimesed, kassid) — praktiline ja ülevaatlik juhend liigituse mõistmiseks.

Liik on bioloogias põhiüksus, millega tähistatakse ühtse päriliku ja/või paljunemiselt eristatavat organismirühma. Traditsiooniliselt öeldakse ka, et liik on mingi organismi liik. See on bioloogilise klassifikatsiooni põhiüksus ja taksonoomia formaalne aste. Kuigi argikeeles võidakse „liiki“ kasutada mitmel viisil, on teaduslikus taksonoomias olemas mitmeid täpsustusi ja erinevaid liigi kontseptsioone – kokku on kirjeldatud kümneid erinevaid kasutusviise ning kasutusel on vähemalt 20–30 definitsiooni sõltuvalt valdkonnast.

Mis teeb liigi liigiks?

Üks tuntumaid määratlusi on bioloogiline liigi kontseptsioon: liik koosneb individuaalidest, kes võivad looduses omavahel paarituda ja viljakaid järglasi anda, olles enamasti päriselt paljunemiselt isoleeritud teistest sellistest rühmadest. Selle alusel on näiteks Hundid (Canis lupus) üks liik ning Inimene (Homo sapiens) teine.

Kuid see määratlus ei sobi alati: taimestikus ja mikroorganismide hulgas levivad seksuaalse paljunemise kõrval ka mitteseksuaalsed paljunemisviisid, liikidevahelised hübriidid mõnel liigil andestavad paljunemist, ning fossiilsed liigid hinnatakse ainult morfoloogia põhjal. Seetõttu kasutatakse taksonoomias ka teisi lähenemisi (morfoloogiline, filogeneetiline, ökoloogiline, geneetiline jms), et liike eristada ja määratleda.

Liigi nimetamine ja taksonoomia

Liigi teaduslik nimetus on topeltnimi (binomiaalne nimetus): perekonnanimi (genus) ja liigipõhi (species epithet). Perekonnanimi kirjutatakse suure tähega, liigipõhi väike ning kogu nimi tavaliselt kursiivis, näiteks Felis catus (kodukass). Liigi tüübiks võib olla määrav type specimen – molaarselt säilitatud eksemplar muuseumis, mis on aluseks liigi kirjeldusele.

Liigid koonduvad suurematesse taksonoomilistesse ühikutesse. Kõik samaliigilised isendid kuuluvad ühte liiki; sarnased liigid koondatakse perekonda, perekonnad omakorda ühte järjestusse jne. Originaalteksti näiteid ja linke säilitades: kährikkoera või teisi liike nimetades kasutatakse tihti perekonna ja liigi suhte selgitamiseks tillega. Täpsustuseks ja õigsuse huvides tasub teada üldtunnustatud taksonoomilised hierarhia astmed järjekorras väiksemast suuremani:

• liik (species)
• perekond (genus)
• perekondade grupp — sugukond (family)
• järjestus (order)
• klass (class)
• kiht / haru — aste (filum või divisioon) (phylum / division)
• kuningriik (kingdom)
• domeen (domain; nt Bacteria, Archaea, Eukarya)

Originaalteksti linkide ja näidete säilitamiseks: teksti sees on mainitud perekondasid ja suuremaid gruppe, nagu vareste perekond, laululinnud, linnud ja selgroogsed. Tuleb märkida, et taksonoomilised terminid ja nende täpne sisu võivad eri autoritel ja klassifikatsiooniskeemidel veidi erineda ning rühmade nimed ja piirid muutuvad koos uute teaduslike teadmistega.

Liigi mõisted ja piiride määramine

Taksonoomias kasutatakse mitut liigi kontseptsiooni, sõltuvalt uuritavast elurühmast ja eesmärgist:

• Morfoloogiline kontseptsioon – liigid eristatakse morfoloogiliste tunnuste põhjal (kuju, suurus, anatoomia).
• Bioloogiline kontseptsioon – rõhutab reproduktiivset isoleeritust.
• Filogeneetiline (pärilikkusel põhinev) kontseptsioon – liigid on monofüleetsed hulkrühmad, mis on evolutsiooniliselt eristatavad.
• Ökoloogiline kontseptsioon – liigiks peetakse rühma, mille liikmed kasutavad sarnast ökoloogilist nišši.
• Geneetilised meetodid – DNA järjestused ja barcoding aitavad tuvastada krüptilisi liike ja mõõta geneetilist erihoidvust.

Mõnel juhul esinevad ka alamliigid (subspecies), vormid või variandid, mis on geograafiliselt või geneetiliselt eristunud, kuid siiski üsna lähedased ja võivad vahel ristuda. On ka ringliike, kus geograafiline järjendatus tekitab osalise paljunemiserinevuse, ning hübriide, mis tekivad kahe erineva liigi ristamisel (näiteks mõned Canis-liigid võivad teatud tingimustel hübridiseeruda).

Liikide tuvastamise meetodid

Liigi eristamiseks kasutavad teadlased kombineeritult morfoloogilist võrdlust, käitumis- ja paljunemiseuuringuid, ökoloogilist infot ning molekulaarset geneetikat. Tänapäeval on DNA barcoding ja filogeneetiline analüüs laialdaselt kasutusel, eriti krooniliste või vähe nähtavate taksonite puhul.

Miks liigid on olulised?

Liik on keskses rollis bioloogias, ökoloogias, looduskaitses ja keskkonnahalduses. Liikide arv, levik ja seisund annavad infot ökosüsteemide tervise kohta. Rahvusvahelised kaitsepingutused (nt IUCN Red List) põhinevad tihti liigi tasemel hinnangutel: kas liik on ohustatud, ohualdis või väljasuremisohus. Endeemilised liigid ja kliimamuutustest mõjutatavad liigid on sageli prioriteetne uurimis- ja kaitseobjekt.

Kuigi lihtsat ühtset definitsiooni „mis on liik” on raske anda, on liigi mõiste ja selle rakendamine teaduses väga praktiline ja võimaldab korraldada, kirjeldada ning kaitsta elurikkust kogu maailmas.

On olemas mnemoonika, mis aitab inimestel meeles pidada taksonoomiliste astmete järjekorda: „King Phillip Came Over For Great Spaghetti” (Kingdom, Phylum, Class, Order, Family, Genus, Species).

Küsimused ja vastused

K: Mis on liik?

K: Mitmel erineval viisil kasutatakse sõna "liik"?

K: Mis on näide kahest erinevast liigist?

K: Kuidas otsustatakse, et liigi nimi on Felis catus?

K: Milline on mnemoonika, mille abil saab elusolendite liigitamisel meeles pidada jaotuste järjekorda?

Otsing