Liik (bioloogia): määratlus, taksonoomia ja näited
Liik on bioloogias põhiüksus, millega tähistatakse ühtse päriliku ja/või paljunemiselt eristatavat organismirühma. Traditsiooniliselt öeldakse ka, et liik on mingi organismi liik. See on bioloogilise klassifikatsiooni põhiüksus ja taksonoomia formaalne aste. Kuigi argikeeles võidakse „liiki“ kasutada mitmel viisil, on teaduslikus taksonoomias olemas mitmeid täpsustusi ja erinevaid liigi kontseptsioone – kokku on kirjeldatud kümneid erinevaid kasutusviise ning kasutusel on vähemalt 20–30 definitsiooni sõltuvalt valdkonnast.
Mis teeb liigi liigiks?
Üks tuntumaid määratlusi on bioloogiline liigi kontseptsioon: liik koosneb individuaalidest, kes võivad looduses omavahel paarituda ja viljakaid järglasi anda, olles enamasti päriselt paljunemiselt isoleeritud teistest sellistest rühmadest. Selle alusel on näiteks Hundid (Canis lupus) üks liik ning Inimene (Homo sapiens) teine.
Kuid see määratlus ei sobi alati: taimestikus ja mikroorganismide hulgas levivad seksuaalse paljunemise kõrval ka mitteseksuaalsed paljunemisviisid, liikidevahelised hübriidid mõnel liigil andestavad paljunemist, ning fossiilsed liigid hinnatakse ainult morfoloogia põhjal. Seetõttu kasutatakse taksonoomias ka teisi lähenemisi (morfoloogiline, filogeneetiline, ökoloogiline, geneetiline jms), et liike eristada ja määratleda.
Liigi nimetamine ja taksonoomia
Liigi teaduslik nimetus on topeltnimi (binomiaalne nimetus): perekonnanimi (genus) ja liigipõhi (species epithet). Perekonnanimi kirjutatakse suure tähega, liigipõhi väike ning kogu nimi tavaliselt kursiivis, näiteks Felis catus (kodukass). Liigi tüübiks võib olla määrav type specimen – molaarselt säilitatud eksemplar muuseumis, mis on aluseks liigi kirjeldusele.
Liigid koonduvad suurematesse taksonoomilistesse ühikutesse. Kõik samaliigilised isendid kuuluvad ühte liiki; sarnased liigid koondatakse perekonda, perekonnad omakorda ühte järjestusse jne. Originaalteksti näiteid ja linke säilitades: kährikkoera või teisi liike nimetades kasutatakse tihti perekonna ja liigi suhte selgitamiseks tillega. Täpsustuseks ja õigsuse huvides tasub teada üldtunnustatud taksonoomilised hierarhia astmed järjekorras väiksemast suuremani:
- liik (species)
- perekond (genus)
- perekondade grupp — sugukond (family)
- järjestus (order)
- klass (class)
- kiht / haru — aste (filum või divisioon) (phylum / division)
- kuningriik (kingdom)
- domeen (domain; nt Bacteria, Archaea, Eukarya)
Originaalteksti linkide ja näidete säilitamiseks: teksti sees on mainitud perekondasid ja suuremaid gruppe, nagu vareste perekond, laululinnud, linnud ja selgroogsed. Tuleb märkida, et taksonoomilised terminid ja nende täpne sisu võivad eri autoritel ja klassifikatsiooniskeemidel veidi erineda ning rühmade nimed ja piirid muutuvad koos uute teaduslike teadmistega.
Liigi mõisted ja piiride määramine
Taksonoomias kasutatakse mitut liigi kontseptsiooni, sõltuvalt uuritavast elurühmast ja eesmärgist:
- Morfoloogiline kontseptsioon – liigid eristatakse morfoloogiliste tunnuste põhjal (kuju, suurus, anatoomia).
- Bioloogiline kontseptsioon – rõhutab reproduktiivset isoleeritust.
- Filogeneetiline (pärilikkusel põhinev) kontseptsioon – liigid on monofüleetsed hulkrühmad, mis on evolutsiooniliselt eristatavad.
- Ökoloogiline kontseptsioon – liigiks peetakse rühma, mille liikmed kasutavad sarnast ökoloogilist nišši.
- Geneetilised meetodid – DNA järjestused ja barcoding aitavad tuvastada krüptilisi liike ja mõõta geneetilist erihoidvust.
Mõnel juhul esinevad ka alamliigid (subspecies), vormid või variandid, mis on geograafiliselt või geneetiliselt eristunud, kuid siiski üsna lähedased ja võivad vahel ristuda. On ka ringliike, kus geograafiline järjendatus tekitab osalise paljunemiserinevuse, ning hübriide, mis tekivad kahe erineva liigi ristamisel (näiteks mõned Canis-liigid võivad teatud tingimustel hübridiseeruda).
Liikide tuvastamise meetodid
Liigi eristamiseks kasutavad teadlased kombineeritult morfoloogilist võrdlust, käitumis- ja paljunemiseuuringuid, ökoloogilist infot ning molekulaarset geneetikat. Tänapäeval on DNA barcoding ja filogeneetiline analüüs laialdaselt kasutusel, eriti krooniliste või vähe nähtavate taksonite puhul.
Miks liigid on olulised?
Liik on keskses rollis bioloogias, ökoloogias, looduskaitses ja keskkonnahalduses. Liikide arv, levik ja seisund annavad infot ökosüsteemide tervise kohta. Rahvusvahelised kaitsepingutused (nt IUCN Red List) põhinevad tihti liigi tasemel hinnangutel: kas liik on ohustatud, ohualdis või väljasuremisohus. Endeemilised liigid ja kliimamuutustest mõjutatavad liigid on sageli prioriteetne uurimis- ja kaitseobjekt.
Kuigi lihtsat ühtset definitsiooni „mis on liik” on raske anda, on liigi mõiste ja selle rakendamine teaduses väga praktiline ja võimaldab korraldada, kirjeldada ning kaitsta elurikkust kogu maailmas.
On olemas mnemoonika, mis aitab inimestel meeles pidada taksonoomiliste astmete järjekorda: „King Phillip Came Over For Great Spaghetti” (Kingdom, Phylum, Class, Order, Family, Genus, Species).
Näide
Võtame näiteks linnu, mida nimetatakse hariliku looni või põhjasukeldujaks:
- Kuningriik: Animalia
- Sugukond: Chordata
- Klass: Aves
- Tellige: Gaviiformes
- Perekond: Gaviidae
- Sugukond: Gavia
- Liigid: Gavia immer
- Üldnimetus: harilik loon või suur põhjasukel.
Ajaloolised muutused terminis
Pikka aega on olnud lahkarvamusi selle üle, kas liigid on objektiivsed asjad või on need inimese loodud sildid. Need, kes arvavad, et liigid on objektiivselt erinevad, osutavad asjadele, mida "head" liigid teevad. Nad näevad välja sarnased ja nad paljunevad tõeliselt, st paarituvad oma liigiga ja saavad järeltulijaid, kes kuuluvad ilmselgelt samasse liiki.
Selle vastu on palju erandeid. On liike, mis varjuvad järk-järgult teistesse liikidesse ja mis ristuvad kattuvates populatsioonides (vt. rõngaspopulatsioonid). Teisest küljest on liike, mis näevad välja täiesti identsed, kuid mis ei arene koos (sõsarliigid).
On üsna selge, et "liik", nagu seda kasutavad paleontoloogid, ja "liik", nagu seda kasutavad teised bioloogid, ei saa olla sama. Paleontoloog saab kasutada ainult fossiilide nähtavaid tunnuseid, mis on vaid väike osa elusliigi tunnustest. Lisaks sellele saab paljusid praktiliselt identseid liike eristada ainult nende DNA alusel. See suhteliselt hiljutine vendade liikide avastamine on väga oluline ja nende arv kasvab kiiresti. Me alahindasime konvergentse evolutsiooni mõju.
Suurima muudatuse liigi mõistes tegi Charles Darwin, sest evolutsioon tähendas, et liikide vahele ei saa tõmmata kindlaid piire. Teine muutus toimus, kui Ernst Mayr pakkus välja bioloogilise liigikontseptsiooni, mis rõhutas liikide kontseptsiooni keskmes olevat ristuvat populatsiooni. See tähendas, et tema arvates olid liigid objektiivsed, st mitte ainult taksonoomi subjektiivne arvamus. Tema seletus liigi tekkimise protsessile oli geograafiline isolatsioon kunagi omavahel ristunud populatsioonide vahel. Tänapäeval on rõhuasetus liikunud tagasi Darwini ideedele lähemale.
Numbrid
Viimase hinnangu kohaselt on Maal umbes 8,7 miljonit liiki. See hõlmab ainult eukarüootseid organisme. See jätab välja bakterid, arheoidid ja viirused.
Vähem kui veerand liikidest ei ole kindlaks määratud, nimetatud ja kataloogitud. Praeguse tempo juures võib selle töö lõpuleviimiseks kuluda üle 1000 aasta. Mõned neist surevad välja enne, kui see loendus on lõpule viidud.
Seotud leheküljed
- Wikispecies
Küsimused ja vastused
K: Mis on liik?
V: Liik on organismide liik, mis kuulub bioloogilise klassifikatsiooni samasse põhiüksusesse. Seda kasutatakse taksonoomias ametliku liigina ja kõik samaliigilised loomad või taimed kuuluvad samasse liiki.
K: Mitmel erineval viisil kasutatakse sõna "liik"?
V: Sõna "liik" kasutatakse vähemalt 26 erineval viisil.
K: Mis on näide kahest erinevast liigist?
V: Hunt (Canis lupus) ja inimene (Homo sapiens) on näited kahest erinevast liigist.
K: Kuidas otsustatakse, et liigi nimi on Felis catus?
V: Selleks, et otsustada, et on olemas liik nimega Felis catus, peavad kassid paljunema kassidega ja tekitama rohkem kasse.
K: Milline on mnemoonika, mille abil saab elusolendite liigitamisel meeles pidada jaotuste järjekorda?
V: Mnemonika jagunemiste järjekorra meelespidamiseks elusolendite liigitamisel on "Kuningas Phillip tuli üle suurte spagettide pärast".