Corvidae on vareste perekond. Nad on kõik haudelinnud. Perekonda kuulub üle 120 liigi. Sõna "vares" kasutatakse ka perekonda Corvus kuuluvate lindude kohta. See perekond hõlmab vareseid, kährikuid ja kährikuid.

Vareseid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunapoolsed alad ja Antarktika. Kõige rohkem vareseid leidub Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Aafrikas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas on vaid 10 liiki.

Vareste rühma nimetatakse mõrvaks.

Selgitus ja terminoloogia

Originaaltekstis kasutatud terminid ja lingid on säilitatud. Täpsustusena: Corvidae on teaduslikult vareste sugukond (inglise keeles family), kuhu kuuluvad mitmed perekonnad (nt Corvus). Sugukonnas on praegu kirjeldatud umbes 120–130 liiki, sõltuvalt taksonoomilisest käsitlusest ja uute uuringute tulemustest.

Liigid ja taksonoomia

Corvidae hõlmab mitmesuguseid linde nagu varese-sugulased (nt Corvus), kärsitsemisele sarnased liigid ning teised lähisugulased. Liikide rühmitus ja nimetused võivad eri allikates erineda, sest uued geneetilised uuringud on muutnud varasemaid klassifikatsioone.

Levik ja elupaigad

Vareslased on kosmopoliitsed — nad elavad väga erinevates elupaikades: metsades, põllumaadel, mägedes, linnakeskkonnas ja rannikualadel. Suurem liikide mitmekesisus esineb tavaliselt Aasia ja Okeaania piirkondades ning mõõnavaheldus tekib sõltuvalt kliimast ja elupaigatingimustest. Mõned liigid, näiteks harilik varesti (Corvus corax), on levinud väga laialt.

Välimus ja mõõtmed

Vareste suurus varieerub: väiksemad liigid võivad olla 25–30 cm pikkused, suuremad (nt kajakadelaadsed liigid) kuni üle 50–60 cm. Sulestik on sageli must või tumedate toonidega, ent esinevad ka hallid, valkjad ja pruunikad varieeruvused. Oluline tunnus on tugev nokk ja suletud tiibade kuju, mis aitab neil lennata ja toitu otsida.

Toitumine ja käitumine

  • Vareslased on üldiselt omnivoorid — nad söövad putukaid, väikloomi, munasid, vilju, seemneid ning inimeste jäätmeid.
  • Mõned liigid on oportunistlikud ja kohanevad hästi linnakeskkonnaga, kasutades ära inimtegevuse poolt pakutavaid toiduallikaid.
  • Paljud liigid kogunevad suurematesse sotsiaalsetesse gruppidesse; mõned teevad koostööd toidu leidmisel või kaitsel.

Intelligents ja tööriistakasutus

Vareste intelligentsus on hästi uuritud — nad näitavad keerukaid probleemilahendusoskusi, mälutegevust ja õppimisvõimet. Mitmed liigid kasutavad tööriistu (nt oksakesi, lehti) toidu kättesaamiseks, suudavad planeerida tulevikku ja meenutada kohtasid, kus nad on varjanud toiduaineid. Sellised käitumisvormid teevad neist ühe kognitiivselt arenenuma linnurühma.

Paljunemine ja eluiga

Enamus vareseid ehitab pesa puuokstele või kõrgele kaljule; pesitsusaeg ja järglaste hulk varieeruvad liigiti. Vareste eluiga vabas looduses võib olla mõnest aastast kuni üle 20 aasta, sõltuvalt liigist ja elutingimustest. Linnatingimustes, kus on ohte (saakloomad, liiklus), võib eluiga lühem olla.

Säilitamine ja suhted inimesele

Mõned corvidae liikide populatsioonid on kohanenud inimkeskkonnaga ja isegi kasutanud seda edukalt. Teised liigid aga kannatavad elupaikade kadumise, kemikaalide ja kliimamuutuste tõttu. Mõned liigid on kaitse all; aktiivne kaitse hõlmab elupaikade säilitamist ja uurimist, et mõista populatsioonide dünaamikat.

Vareseid peetakse paljudes kultuurides nutikuse ja nutikuse sümboliks ning nad on olulised ökoloogilised osalejad, aidates näiteks lagunemisel ja nisulevi kontrollimisel.

Kokkuvõte

Corvidae ehk vareslased on mitmekesine ja laialt levinud lindude seltskond, mille hulka kuulub üle saja liigi. Nad on tuntud oma kohanemisvõime, laiaulatusliku toitumise ja kõrge kognitiivse võimekuse poolest. Säilitustööd ja teadusuuringud aitavad paremini mõista nende tähtsust ökosüsteemides ning vajadust kaitsta ohustatud liike.