Corvidae ehk vareslased — liigid, levik ja omadused
Corvidae on vareste perekond. Nad on kõik haudelinnud. Perekonda kuulub üle 120 liigi. Sõna "vares" kasutatakse ka perekonda Corvus kuuluvate lindude kohta. See perekond hõlmab vareseid, kährikuid ja kährikuid.
Vareseid leidub kõigil mandritel, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunapoolsed alad ja Antarktika. Kõige rohkem vareseid leidub Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Aafrikas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas on vaid 10 liiki.
Vareste rühma nimetatakse mõrvaks.
Selgitus ja terminoloogia
Originaaltekstis kasutatud terminid ja lingid on säilitatud. Täpsustusena: Corvidae on teaduslikult vareste sugukond (inglise keeles family), kuhu kuuluvad mitmed perekonnad (nt Corvus). Sugukonnas on praegu kirjeldatud umbes 120–130 liiki, sõltuvalt taksonoomilisest käsitlusest ja uute uuringute tulemustest.
Liigid ja taksonoomia
Corvidae hõlmab mitmesuguseid linde nagu varese-sugulased (nt Corvus), kärsitsemisele sarnased liigid ning teised lähisugulased. Liikide rühmitus ja nimetused võivad eri allikates erineda, sest uued geneetilised uuringud on muutnud varasemaid klassifikatsioone.
Levik ja elupaigad
Vareslased on kosmopoliitsed — nad elavad väga erinevates elupaikades: metsades, põllumaadel, mägedes, linnakeskkonnas ja rannikualadel. Suurem liikide mitmekesisus esineb tavaliselt Aasia ja Okeaania piirkondades ning mõõnavaheldus tekib sõltuvalt kliimast ja elupaigatingimustest. Mõned liigid, näiteks harilik varesti (Corvus corax), on levinud väga laialt.
Välimus ja mõõtmed
Vareste suurus varieerub: väiksemad liigid võivad olla 25–30 cm pikkused, suuremad (nt kajakadelaadsed liigid) kuni üle 50–60 cm. Sulestik on sageli must või tumedate toonidega, ent esinevad ka hallid, valkjad ja pruunikad varieeruvused. Oluline tunnus on tugev nokk ja suletud tiibade kuju, mis aitab neil lennata ja toitu otsida.
Toitumine ja käitumine
- Vareslased on üldiselt omnivoorid — nad söövad putukaid, väikloomi, munasid, vilju, seemneid ning inimeste jäätmeid.
- Mõned liigid on oportunistlikud ja kohanevad hästi linnakeskkonnaga, kasutades ära inimtegevuse poolt pakutavaid toiduallikaid.
- Paljud liigid kogunevad suurematesse sotsiaalsetesse gruppidesse; mõned teevad koostööd toidu leidmisel või kaitsel.
Intelligents ja tööriistakasutus
Vareste intelligentsus on hästi uuritud — nad näitavad keerukaid probleemilahendusoskusi, mälutegevust ja õppimisvõimet. Mitmed liigid kasutavad tööriistu (nt oksakesi, lehti) toidu kättesaamiseks, suudavad planeerida tulevikku ja meenutada kohtasid, kus nad on varjanud toiduaineid. Sellised käitumisvormid teevad neist ühe kognitiivselt arenenuma linnurühma.
Paljunemine ja eluiga
Enamus vareseid ehitab pesa puuokstele või kõrgele kaljule; pesitsusaeg ja järglaste hulk varieeruvad liigiti. Vareste eluiga vabas looduses võib olla mõnest aastast kuni üle 20 aasta, sõltuvalt liigist ja elutingimustest. Linnatingimustes, kus on ohte (saakloomad, liiklus), võib eluiga lühem olla.
Säilitamine ja suhted inimesele
Mõned corvidae liikide populatsioonid on kohanenud inimkeskkonnaga ja isegi kasutanud seda edukalt. Teised liigid aga kannatavad elupaikade kadumise, kemikaalide ja kliimamuutuste tõttu. Mõned liigid on kaitse all; aktiivne kaitse hõlmab elupaikade säilitamist ja uurimist, et mõista populatsioonide dünaamikat.
Vareseid peetakse paljudes kultuurides nutikuse ja nutikuse sümboliks ning nad on olulised ökoloogilised osalejad, aidates näiteks lagunemisel ja nisulevi kontrollimisel.
Kokkuvõte
Corvidae ehk vareslased on mitmekesine ja laialt levinud lindude seltskond, mille hulka kuulub üle saja liigi. Nad on tuntud oma kohanemisvõime, laiaulatusliku toitumise ja kõrge kognitiivse võimekuse poolest. Säilitustööd ja teadusuuringud aitavad paremini mõista nende tähtsust ökosüsteemides ning vajadust kaitsta ohustatud liike.
Kodukaru ehk Corvus splendens
Näide vareslaste perekonna varieerumisest: must-trooliline harakas-vares Mehhiko loodeosas.
Kirjeldus
Enamik vareslaste perekonna liikmeid on mustad, näiteks varesed, varesed, kährikud, kährikud, kährikkoerad ja kährikkoerad. Kõik varesed ei ole siiski mustad. Harakad ja puukorvitsad võivad olla must-valged, sinised ja rohelised või pruunid. Haugid on sageli sinimustvalged.
Varesed on ühed kõige intelligentsemad linnud maailmas. Varesed ja varesed oskavad hästi kasutada tööriistu, näiteks pulkasid või oksi. Varesed näevad end peeglist ja saavad aru, et tegemist on peegeldusega. Paljud varesed elavad inimeste lähedal linnades. Mõned varesed (näiteks puukorvitsad) elavad metsades. Nad on häbelikumad kui linnades elavad varesed.
Mõned varesed Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Põhja-Aasias rändavad. See tähendab, et nad rändavad suvel või talvel erinevatesse kohtadesse. Enamik vareseid on püsilinnud. See tähendab, et nad elavad samas kohas aastaringselt.
Paljud varesed elavad suurtes rühmades. Näiteks paljud varesed pesitsevad suurtes rühmades koos puude otsas. Seda nimetatakse kährikkoeraks. Suurtes rühmades on varesed sageli lärmakad. Kui aga on pesitsusperiood (see tähendab, et linnud pesitsevad ja saavad lapsi), võivad varesed vihastuda ja peletada teisi vareseid.
Varesed söövad mitmesugust toitu. Nad söövad pojad (linnupojad) ja munad pesadest, väikesed loomad (hiired ja rotid), korjused (surnud loomad), köögiviljad ja prügi. suure osa aastast kaevavad varesed ja varesed oma tugevate nokkadega rohumaad ning söövad mitmesuguseid putukaid ja ussikesi. Kuna nad võivad rünnata teiste lindude pesi, võivad varesed saada teiste liikide poolt mobbitud. See on siis, kui kaitselinnud koonduvad, et vares ära ajada. Samuti söövad varesed taludes köögivilju ja seemneid. Põllumajandustootjad ei taha, et seda juhtuks, mistõttu nad teevad vareseid. See on õlgedest ja vanadest riietest tehtud ese. See näeb välja nagu inimene ja võib varesed eemale peletada.
Varesed teevad oma pesad kõrgetesse puudesse. Nad teevad pesa suurtest pulkadest. Tavaliselt munevad nad 3-8 muna. Mõlemad vanemad hoolitsevad poegade eest.
Peamised liigid
Perekonda kuuluvad:
Küsimused ja vastused
K: Mis on korvirooside perekond?
V: Corvidae perekond on lendoravate sugukond, mida üldiselt tuntakse vareste perekonnana.
K: Mitu liiki kuulub Corvidae perekonda?
V: Corvidae perekonnas on üle 120 liigi.
K: Millisesse sugukonda kuuluvad varesed, kährikud ja kährikkoerad?
V: Sugukonda, kuhu kuuluvad varesed, kährikud ja kährikud, nimetatakse Corvus.
K: Kus leidub enamik vareseid?
V: Enamik vareseid leidub Lõuna-Ameerikas, Kesk-Ameerikas, Euroopas ja Aasias.
K: Kas on kontinente, kus varesed puuduvad?
V: Vareseid ei leidu Lõuna-Ameerika lõunapoolses piirkonnas ega Antarktikas.
K: Kui palju vareseliike on Aafrikas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas?
V: Aafrikas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas on kumbki ainult 10 vareseliiki.
K: Kuidas nimetatakse vareste rühma?
V: Vareste rühma nimetatakse mõruks.
