Ränne (zooloogia)
Inimeste kohta vt Inimrände kohta vt Inimeste ränne; andmete kohta vt Andmemigratsioon.
Ränne on loomade regulaarne liikumine. Näiteks Arktika karibu läheb talvel lõunasse ja naaseb suvel, kui on soojem. Paljud linnud rändavad, näiteks haned ja haugid.
Ränne on pikkade vahemaade läbimine uue elupaiga leidmiseks. Rände ajendiks võib olla kohalik kliima, toidu kättesaadavus või aastaaeg. Selleks, et liikumist saaks lugeda tõeliseks rändeks, mitte lihtsalt kohalikuks hajumiseks, peaks liikumine olema iga-aastane või hooajaline sündmus.
Paljud linnud lendavad talveks soojematesse kohtadesse, nagu ka mõned putukad, näiteks rändkarpkala. Noored atlandi lõhed lahkuvad oma sünnijõest, kui nad on saavutanud mõne tolli (cm) suuruse.
Paljudel meres elavatel liikidel on igapäevane ränne. Plankton tõuseb päeval üles, kus on valgust, ja langeb öösel alla, kus neid on raskem leida. Paljud neist toituvad liigid järgivad neid üles- ja allapoole.
Ränne on evolutsiooniline jõud. Seda seetõttu, et see on peamine loodusliku valiku allikas. Rändavate loomade edu rändel on tavaliselt vajalik selleks, et nad saaksid paljuneda.
Paljudes maailma osades on kliima tugevalt hooajaline. Ellujäämiseks peavad paljud liigid pesitsema ühes kohas ja hiljem toituma teises kohas. Lihtsaim näide on Aafrika taimtoidulised, kes jälgivad Ida-Aafrikas rohu kasvu. Selles piirkonnas on hooajaline sademete hulk ja seega ka rohu hooajaline kasv. Nende kiskjad järgivad neid.
Ida-Aafrika jõge ületav gnuu Ida-Aafrikas
Lindude ränne
Lindude ränne on regulaarne hooajaline liikumine, tavaliselt põhja ja lõuna suunas piki "lennuteed", pesitsus- ja talvituspiirkondade vahel. Paljud linnuliigid rändavad. Paljud linnud surevad rände ajal ja seda peamiselt toidu saamiseks. See toimub peamiselt põhjapoolkeral, kus lindude ränded suunatakse kindlatele marsruutidele looduslike tõkete, näiteks Vahemere või Kariibi mere kaudu.
Arktiline tutt on lindude kaugrände rekordiomanik. Ta lendab igal aastal Arktika pesitsuspiirkondade ja Antarktika vahel. Albatrossid tiirutavad ümber maakera, lennates üle lõunapoolsete ookeanide. Manx shearwater rändab oma põhjapoolsete pesitsuspiirkondade ja lõunapoolsete ookeanide vahel 14 000 km. Lühemad rännakud on tavalised, sealhulgas kõrguste ränne mööda mägesid, näiteks Andide ja Himaalaja mägedes.
Näiteid lindude kaugrände marsruutide kohta
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on ränne?
V: Ränne on pikkade vahemaade läbimine uue elupaiga otsimiseks. Seda võib vallandada kohalik kliima, toidu kättesaadavus või aastaaeg ning tavaliselt on tegemist iga-aastase või hooajalise sündmusega.
K: Millised on mõned näited rändavate loomade kohta?
V: Rändavate loomade hulka kuuluvad näiteks karibu Arktikas, haned, haugid, rändrahnud ja Atlandi ookeani lõhe. Ka planktonil on igapäevane ränne.
K: Milline on rände evolutsiooniline jõud?
V: Ränne on evolutsiooniline jõud, sest see on peamine loodusliku valiku allikas. Rändavate loomade edu rändeteel on tavaliselt vajalik selleks, et nad saaksid paljuneda.
K: Miks on paljudel liikidel vaja ühes kohas sigida ja teises kohas süüa?
V: Paljud liigid peavad paljunema ühes kohas ja sööma teises, sest nad elavad tugevalt hooajalise kliimaga piirkondades, kus nad peavad järgima rohu või muude toiduallikate kasvu, mis ei pruugi olla kättesaadavad aastaringselt.
K: Kuidas see mõjutab kiskjaid?
V: See mõjutab kiskjaid, sest nad järgivad oma saaki, kui need liiguvad ringi ja otsivad toiduallikaid, mis on kättesaadavad erinevatel aastaaegadel.
K: Kas on olemas näiteid inimeste rändest?
V: Jah, ka inimesed kogevad inimeste rännet, kui nad rändavad pikalt, otsides uut kodu või elupaika erinevatel põhjustel, näiteks sõja või majanduslike võimaluste tõttu.
