Inimeste kohta vt Inimrände kohta vt Inimeste ränne; andmete kohta vt Andmemigratsioon.

Ränne on loomade regulaarne liikumine. Näiteks Arktika karibu läheb talvel lõunasse ja naaseb suvel, kui on soojem. Paljud linnud rändavad, näiteks haned ja haugid.

Ränne tähendab sageli pikkade vahemaade läbimist uue elupaiga leidmiseks. Rände ajendiks võivad olla kohaliku kliima, toidu kättesaadavus või aastaaeg. Selleks, et liikumist saaks lugeda rändeks ja mitte lihtsalt kohalikuks hajumiseks (dispersiooniks), peaks see olema iga-aastane või muu hooajaline, previsiooniline ja korduv sündmus.

Põhjused ja käivitajad

Peamised rände põhjused on:

  • Hooajalised keskkonnamuutused – temperatuur, sademed ja valgusperioodi muutused mõjutavad toidu kättesaadavust ja pesaehituse tingimusi.
  • Toiduotsing – liigid liiguvad piirkondadesse, kus on rohkem või kvaliteetsemat toitu.
  • Paljunemine – paljud liigid rändavad kohtadesse, kus on paremad tingimused järglaste kasvatamiseks (nt vähem röövloomi, sobiv pesaehituskoht).
  • Vältimine – liikumine võib vähendada talvise külma, põuda või muu ebasoodsuse mõju.
Rände käivitavad sisesed ja välised signaalid: päevapikkus (fotoperiood), hormoonide tasemed, kehaenergiavarud, ilmastik ja toidu kättesaadavus. Näiteks paljud linnud ja imetajad alustavad rännet, kui päevad lühenevad või keha rasvavarud jõuavad teatud tasemeni.

Rände tüübid ja näited

Rände mitmekesisus on suur:

  • Hooajaline ränne – iga-aastane liikumine suve- ja talvealadete vahel (näiteks Arktika karibu, haned).
  • Nomadlik ränne – ettearvamatu liikumine ressursi järgi, nt mõned taimtoidulised imetajad Aafrikas, kes järgivad rohu kasvu.
  • Altitudinaalne ränne – suvine tõus kõrgemale mägedesse ja talvine laskumine madalamatesse piirkondadesse.
  • Päevane (diel) ränne – lühiajaline ränne iga ööpäeva jooksul, näiteks paljud mereelustiku liigid: plankton tõuseb päeval valguse poole ja langeb öösel (dielne vertikaalne ränne), ning neid järgivad kiskjad.
  • Noortearengu ränne – näiteks noored atlandi lõhed lahkuvad sünnijõest, kui nad on selleks kasvult valmis.
Lisaks rändavad ka mõned putukad ja kalaliigid; tekstis mainitud putukad ja rändkarpkala on näited liikidest, kes võivad läbida suurt vahemaad.

Navigeerimine ja rände mehhanismid

Loomad kasutavad rändel erinevaid navigeerimisviise:

  • Sooline ja magnetväli – paljud linnud ja mõned mereimetajad tajuvad Maa magnetvälja ning kasutavad seda suuna määramiseks.
  • Päike ja tähed – päikeseasendist ning tähtede mustritest saadud orientatsioon on eriti tähtis öö- ja pikkade kauguste rändel.
  • Maastikulised märgid ja lõhnataju – rannajoone, jõgede, mägede ja lõhnade järgi orienteerumine on levinud lühikeste ja kesk-pikkade rännete puhul.
  • Sotsiaalne õppimine – paljud liigid õpivad lennurada ja peatuskohti vanematelt või laiemalt populatsioonilt.
Navigeerimise täpsus ja strateegiad on evolutsiooniliselt arenenud ning kombineerivad geneetilisi eeliseid ja õppitud kogemusi.

Ökoloogilised ja evolutsioonilised mõjud

Ränne mõjutab tugevalt ökosüsteeme ja liikide evolutsiooni:

  • See aitab levitada geenivarusid ja vähendab lokaalset ülerahvastatust.
  • Rändelised liigid võivad ühendada ökosüsteeme eri piirkondades, kandes aineid, seemneid ja haigusi.
  • Ränne on oluline evolutsiooniline jõud: looduslik valik (loodusliku valiku kaudu) soosib isendeid, kes suudavad edukalt rännata ja paljuneda uues elupaigas.
Rände edu mõjutab otseselt paljunemisvõimet ja seega populatsiooni jätkusuutlikkust.

Inimtegurid, ohud ja kaitse

Inimtegevus mõjutab rändeteid ja peatuskohti mitmel viisil: elupaikade hävitamine, maa kasutuse muutused, valgustus (mis segab öist orientatsiooni), kliimamuutused ja linnastumine. Kliimamuutused võivad muuta rändeajastust ja sobivate elupaikade paiknemist, sundides liike muutma rände radasid või ajastust.

Kaitsemeetmed:

  • Oluline on kaitsta peatus- ja paljunemisalaid ning varuda rahvusvahelisi koridore (migratsiooniteid).
  • Seire ja uurimused aitavad aru saada rände mustritest ja ajastusest, et planeerida tõhusat kaitset.
  • Inimtegevuse vähendamine olulisemates peatuskohtades ja migratsioonikanalites ning kliimamuutuste mõju leevendamine aitavad rändavaid liike säilitada.

Rände mõistmine on tähtis nii ökoloogia, bioloogia kui ka looduskaitse seisukohast. See selgitab, miks mitmed liigid sõltuvad mitmest eri piirkonnast aastas ja miks üleilmne koostöö on sageli vajalik rändeliikide kaitseks.