Loomade ränne (zooloogia): selgitus, põhjused ja näited

Inimeste kohta vt Inimrände kohta vt Inimeste ränne; andmete kohta vt Andmemigratsioon.

Ränne on loomade regulaarne liikumine. Näiteks Arktika karibu läheb talvel lõunasse ja naaseb suvel, kui on soojem. Paljud linnud rändavad, näiteks haned ja haugid.

Ränne tähendab sageli pikkade vahemaade läbimist uue elupaiga leidmiseks. Rände ajendiks võivad olla kohaliku kliima, toidu kättesaadavus või aastaaeg. Selleks, et liikumist saaks lugeda rändeks ja mitte lihtsalt kohalikuks hajumiseks (dispersiooniks), peaks see olema iga-aastane või muu hooajaline, previsiooniline ja korduv sündmus.

Põhjused ja käivitajad

Peamised rände põhjused on:

Hooajalised keskkonnamuutused – temperatuur, sademed ja valgusperioodi muutused mõjutavad toidu kättesaadavust ja pesaehituse tingimusi.
Toiduotsing – liigid liiguvad piirkondadesse, kus on rohkem või kvaliteetsemat toitu.
Paljunemine – paljud liigid rändavad kohtadesse, kus on paremad tingimused järglaste kasvatamiseks (nt vähem röövloomi, sobiv pesaehituskoht).
Vältimine – liikumine võib vähendada talvise külma, põuda või muu ebasoodsuse mõju.

Rände käivitavad sisesed ja välised signaalid: päevapikkus (fotoperiood), hormoonide tasemed, kehaenergiavarud, ilmastik ja toidu kättesaadavus. Näiteks paljud linnud ja imetajad alustavad rännet, kui päevad lühenevad või keha rasvavarud jõuavad teatud tasemeni.

Rände tüübid ja näited

Rände mitmekesisus on suur:

Hooajaline ränne – iga-aastane liikumine suve- ja talvealadete vahel (näiteks Arktika karibu, haned).
Nomadlik ränne – ettearvamatu liikumine ressursi järgi, nt mõned taimtoidulised imetajad Aafrikas, kes järgivad rohu kasvu.
Altitudinaalne ränne – suvine tõus kõrgemale mägedesse ja talvine laskumine madalamatesse piirkondadesse.
Päevane (diel) ränne – lühiajaline ränne iga ööpäeva jooksul, näiteks paljud mereelustiku liigid: plankton tõuseb päeval valguse poole ja langeb öösel (dielne vertikaalne ränne), ning neid järgivad kiskjad.
Noortearengu ränne – näiteks noored atlandi lõhed lahkuvad sünnijõest, kui nad on selleks kasvult valmis.

Lisaks rändavad ka mõned putukad ja kalaliigid; tekstis mainitud putukad ja rändkarpkala on näited liikidest, kes võivad läbida suurt vahemaad.

Navigeerimine ja rände mehhanismid

Loomad kasutavad rändel erinevaid navigeerimisviise:

Sooline ja magnetväli – paljud linnud ja mõned mereimetajad tajuvad Maa magnetvälja ning kasutavad seda suuna määramiseks.
Päike ja tähed – päikeseasendist ning tähtede mustritest saadud orientatsioon on eriti tähtis öö- ja pikkade kauguste rändel.
Maastikulised märgid ja lõhnataju – rannajoone, jõgede, mägede ja lõhnade järgi orienteerumine on levinud lühikeste ja kesk-pikkade rännete puhul.
Sotsiaalne õppimine – paljud liigid õpivad lennurada ja peatuskohti vanematelt või laiemalt populatsioonilt.

Navigeerimise täpsus ja strateegiad on evolutsiooniliselt arenenud ning kombineerivad geneetilisi eeliseid ja õppitud kogemusi.

Ökoloogilised ja evolutsioonilised mõjud

Ränne mõjutab tugevalt ökosüsteeme ja liikide evolutsiooni:

See aitab levitada geenivarusid ja vähendab lokaalset ülerahvastatust.
Rändelised liigid võivad ühendada ökosüsteeme eri piirkondades, kandes aineid, seemneid ja haigusi.
Ränne on oluline evolutsiooniline jõud: looduslik valik (loodusliku valiku kaudu) soosib isendeid, kes suudavad edukalt rännata ja paljuneda uues elupaigas.

Rände edu mõjutab otseselt paljunemisvõimet ja seega populatsiooni jätkusuutlikkust.

Inimtegurid, ohud ja kaitse

Inimtegevus mõjutab rändeteid ja peatuskohti mitmel viisil: elupaikade hävitamine, maa kasutuse muutused, valgustus (mis segab öist orientatsiooni), kliimamuutused ja linnastumine. Kliimamuutused võivad muuta rändeajastust ja sobivate elupaikade paiknemist, sundides liike muutma rände radasid või ajastust.

Kaitsemeetmed:

Oluline on kaitsta peatus- ja paljunemisalaid ning varuda rahvusvahelisi koridore (migratsiooniteid).
Seire ja uurimused aitavad aru saada rände mustritest ja ajastusest, et planeerida tõhusat kaitset.
Inimtegevuse vähendamine olulisemates peatuskohtades ja migratsioonikanalites ning kliimamuutuste mõju leevendamine aitavad rändavaid liike säilitada.

Rände mõistmine on tähtis nii ökoloogia, bioloogia kui ka looduskaitse seisukohast. See selgitab, miks mitmed liigid sõltuvad mitmest eri piirkonnast aastas ja miks üleilmne koostöö on sageli vajalik rändeliikide kaitseks.

Ida-Aafrika jõge ületav gnuu Ida-Aafrikas

Lindude ränne

Lindude ränne on regulaarne hooajaline liikumine, tavaliselt põhja ja lõuna suunas piki "lennuteed", pesitsus- ja talvituspiirkondade vahel. Paljud linnuliigid rändavad. Paljud linnud surevad rände ajal ja seda peamiselt toidu saamiseks. See toimub peamiselt põhjapoolkeral, kus lindude ränded suunatakse kindlatele marsruutidele looduslike tõkete, näiteks Vahemere või Kariibi mere kaudu.

Arktiline tutt on lindude kaugrände rekordiomanik. Ta lendab igal aastal Arktika pesitsuspiirkondade ja Antarktika vahel. Albatrossid tiirutavad ümber maakera, lennates üle lõunapoolsete ookeanide. Manx shearwater rändab oma põhjapoolsete pesitsuspiirkondade ja lõunapoolsete ookeanide vahel 14 000 km. Lühemad rännakud on tavalised, sealhulgas kõrguste ränne mööda mägesid, näiteks Andide ja Himaalaja mägedes.

Näiteid lindude kaugrände marsruutide kohta

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on ränne?

V: Ränne on pikkade vahemaade läbimine uue elupaiga otsimiseks. Seda võib vallandada kohalik kliima, toidu kättesaadavus või aastaaeg ning tavaliselt on tegemist iga-aastase või hooajalise sündmusega.

K: Millised on mõned näited rändavate loomade kohta?

V: Rändavate loomade hulka kuuluvad näiteks karibu Arktikas, haned, haugid, rändrahnud ja Atlandi ookeani lõhe. Ka planktonil on igapäevane ränne.

K: Milline on rände evolutsiooniline jõud?

V: Ränne on evolutsiooniline jõud, sest see on peamine loodusliku valiku allikas. Rändavate loomade edu rändeteel on tavaliselt vajalik selleks, et nad saaksid paljuneda.

K: Miks on paljudel liikidel vaja ühes kohas sigida ja teises kohas süüa?

V: Paljud liigid peavad paljunema ühes kohas ja sööma teises, sest nad elavad tugevalt hooajalise kliimaga piirkondades, kus nad peavad järgima rohu või muude toiduallikate kasvu, mis ei pruugi olla kättesaadavad aastaringselt.

K: Kuidas see mõjutab kiskjaid?

V: See mõjutab kiskjaid, sest nad järgivad oma saaki, kui need liiguvad ringi ja otsivad toiduallikaid, mis on kättesaadavad erinevatel aastaaegadel.

K: Kas on olemas näiteid inimeste rändest?

V: Jah, ka inimesed kogevad inimeste rännet, kui nad rändavad pikalt, otsides uut kodu või elupaika erinevatel põhjustel, näiteks sõja või majanduslike võimaluste tõttu.