Plankton
Plankton on triivivad organismid, mis elavad ookeani pinnakihtides. Nad elavad ookeani ülemises kihis, mida nimetatakse epipelagiliseks vööndiks. Nad ei ole piisavalt tugevad, et ujuda vastu ookeanivoolu. See mõiste on vastandiks nektonidele, kes suudavad oma liikumist kontrollida. Neid on kolm rühma:
- Fütoplankton: elavad ookeani pinnal ja fotosünteesivad (kasutavad valgust suhkrute ja muude molekulide tootmiseks).
- Eukarüootsed vetikad: diatoomid, kokkoolifoorid, mõned dinoflagellaadid.
- Bakterid: tsüanobakterid.
- Zooplankton: väikesed algloomad või metasoomad: Ctenofoorid; meduusad; rotifäärid; foraminifera; pisikesed koorikloomad ja muud loomad. Mõned suuremate loomade, näiteks kalade, koorikloomade ja sõraliste munad ja vastsed. Peale munade toituvad nad kõik muust planktonist.
- Mõned rühmad kuuluvad mõlemasse kategooriasse. Dinoflagellaadid võivad olla kas fotosünteesivad tootjad või heterotroofsed tarbijad; paljud liigid on sõltuvalt oludest segatroofsed. Ka viiruseid on raske sellesse skeemi sobitada; ometi esineb neid suurel hulgal.
Plankton on oluline osa ookeani toiduahelas. Nad on peaaegu kõigi kalade vastsete peamine toiduallikas, kui nad lähevad oma munakotist üle saakloomade püüdmisele. Kalahaid ja sinivaalad toituvad neist otseselt; teised suured kalad toituvad neist kaudselt, söödes väiksemaid kalu, näiteks heeringaid.
Planktoni levikut reguleerivad rohkem toitained kui temperatuur. Suur osa ookeanist on sinine ja steriilne. Selle põhjuseks on see, et neis piirkondades puudub üks või mitu olulist toitaineainet fotosünteesiva planktoni jaoks, millest kõik teised sõltuvad. Laias laastus saavad maismaamasside lähedal asuvad alad toitained jõgede ja tuule abil. Vaikse ookeani põhitoitaine, millest on puudu, on raud, mis on oluline sellistes molekulides nagu ferredoksiinid, raud- väävlivalgud, mis teostavad elektronide ülekandmist mitmesugustes ainevahetusreaktsioonides.
Fütoplanktoni hulka kuuluvad pisikesed üherakulised eukarüoodid, mis tegelevad fotosünteesiga.
Noctiluca scintillans on dinoflagellaat, mis sööb teisi pisikesi planktoneid.
põhjapoolne krill, baleenvaalade lemmiktoit.
Küsimused ja vastused
K: Mis on plankton?
V: Plankton on triivivad organismid, mis elavad ookeani pinnakihtides. Nad ei ole piisavalt tugevad, et ujuda vastu ookeanivoolu ja elavad tavaliselt ookeani ülemises kihis, mida nimetatakse epipelagiliseks vööndiks.
K: Millised on kolm peamist planktoni rühma?
V: Planktoni kolm peamist rühma on fütoplankton, eukarüotilised vetikad ja bakterid. Fütoplankton elab ookeani pinnal ja fotosünteesib (kasutab valgust suhkrute ja muude molekulide tootmiseks). Eukarüootsete vetikate hulka kuuluvad diatoomid, kokkoolifoorid ja mõned dinoflagellaadid. Bakterite hulka kuuluvad tsüanobakterid.
K: Mis on zooplankton?
V: Zooplankton koosneb väikestest algloomadest või metasoomadest, nagu näiteks tsenofoorid, meduusid, rotifäärid, foraminifera, pisikesed koorikloomad ja muud loomad. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka suuremate loomade, näiteks kalade, koorikloomade ja sõraliste mõned munad ja vastsed. Peale munade toituvad nad kõik teistest planktoniliikidest.
K: Kuidas sobivad viirused sellesse skeemi?
V: Viiruseid on raske sellesse skeemi sobitada, kuid ometi leidub neid maailma ookeanides suurel hulgal.
K: Miks on oluline, et plankton oleks osa ookeani toiduahelast?
V: Plankonid on ookeani toiduahelas olulised, sest nad on peamiseks toiduallikaks peaaegu kõigile kalade vastsetele, kui nad lähevad munakotist saagi püüdmisele üle. Kalahaid ja sinivaalad toituvad neist otseselt, samas kui teised suured kalad toituvad neist kaudselt, süües väiksemaid kalu, näiteks heeringaid.
K: Mis määrab, kus ookeanis võib plankonit leida? V: Plankoni levikut reguleerivad rohkem toitained kui temperatuur - maismaamassi lähedal asuvates piirkondades on jõgede või tuule tõttu rohkem toitaineid, samal ajal kui suured alad, kus on vähem toitaineid, võivad tunduda sinised, kuid steriilsed, sest puudub üks või mitu olulist toitainet, mis on vajalikud fotosünteesiks, millest kõik teised sõltuvad (nt raud).
K: Kuidas sobivad sellesse skeemi segatroofsed liigid? V: Miksotroofsed liigid sõltuvad nende oludest - mõned dinoflagellatiivid võivad olla kas fotosünteesivad tootjad või heterotroofsed tarbijad, sõltuvalt sellest, millised ressursid on igal ajahetkel kättesaadavad.
