Tsüanobakterid
Tsüanobakterid on bakterite takson, mis tegelevad fotosünteesiga. Nad ei ole vetikad, kuigi neid nimetati kunagi sinivetikaks. Tegemist on bakterite tüvega, millel on umbes 1500 liiki. Endosümbiontide teooria kohaselt pärinevad tsüanobakteritest kloroplastid (plastid). Nende DNA-profiil on selle tõestuseks.
Tsüanobakteritel on äärmiselt pikk fossiilne ajalugu, mis algab vähemalt 3500 miljonit aastat tagasi. Nad olid peamised organismid arhea- ja proterosoikumi ajastute stromatoliitides.
Tsüanobakterite võime teostada hapnikuga seotud fotosünteesi on väga oluline. Maa varajane atmosfäär oli suures osas redutseeriv, st ilma hapnikuta. Stromatoliitide tsüanobakterid olid esimesed teadaolevad organismid, mis fotosünteesisid ja tootsid vaba hapnikku. Umbes miljardi aasta pärast algas selle fotosünteesi mõjul tohutu muutus atmosfääris. See protsess, mida nimetatakse suureks hapnikusündmuseks, võttis kaua aega. Lõpuks tappis see enamiku organisme, mis ei suutnud hapniku tingimustes elada, ja viis meid tänapäeval tuntud keskkonnani, kus enamik organisme kasutab ja vajab hapnikku.
Tsüanobakteri struktuur
O 2kogunemine Maa atmosfääris. Punased ja rohelised jooned tähistavad hinnangute vahemikku, samal ajal kui aega mõõdetakse miljardites aastates.
Tsüanobakterite "õitsemine" tiigis
Valguse tuvastamine
Tsüanobakteritel on võimalus valguse tuvastamiseks. Conrad Mullineaux Londoni Queen Mary ülikoolist ütles: "Ta suudab tuvastada, kus valgus on; me teame seda sellepärast, et ta liigub selles suunas".
"Ühe raku tiigilihas jälgisid nad, kuidas sissetulevad kiired painutatakse putuka kerakujulise pinna tõttu ja koonduvad raku kaugemal asuvasse punkti. Sellele heledale kohale vastupidises suunas tassides liigub mikroob valguse suunas".
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsüanobakterid?
V: Tsüanobakterid on bakterite takson, mis teostavad fotosünteesi. Nad ei ole vetikad, kuigi neid nimetati kunagi sinivetikaks. Tegemist on bakterite tüvega, millel on umbes 1500 liiki.
K: Kui kaua on tsüanobakterite fossiilseid andmeid olnud?
V: Tsüanobakterite fossiilsed andmed on säilinud vähemalt 3500 miljonit aastat.
K: Milline oli Maa varajane atmosfäär?
V: Maa varajane atmosfäär oli suures osas redutseeriv, mis tähendab, et see ei sisaldanud hapnikku.
K: Kuidas mõjutas tsüanobakterite olemasolu atmosfääri?
V: Tsüanobakterite olemasolu stromatoliitides võimaldas neil fotosünteesida ja toota vaba hapnikku, mis viis protsessini, mida nimetatakse suureks hapnikusündmuseks, mis muutis aja jooksul atmosfääri ja tappis lõpuks enamiku organisme, mis ei suutnud hapnikukeskkonnas elada.
K: Millised tõendid toetavad endosümbiontide teooriat?
V: Endosümbiontide teooria kohaselt pärinevad kloroplastid (plastid) tsüanobakteritest ja nende DNA-profiil annab selle väite kohta tõendeid.
K: Mida võimaldab tsüanobakterite fotosüntees?
V: Tsüanobakterite fotosüntees võimaldab neil toota oma keskkonnas vaba hapnikku.
Küsimus: Kui kaua kulus pärast fotosünteesi algust suure hapnikusündmuse toimumiseks? V: Pärast fotosünteesi algust kulus tsüanobakterite poolt toimuva suure hapnikusündmuse toimumiseks umbes miljard aastat.
