Atmosfäär

Atmosfäär on gaasi kiht Maa ümber. Seda hoiab paigal Maa gravitatsioon. See koosneb peamiselt lämmastikust (78,1%). Selles on ka rohkesti hapnikku (20,9%) ja väikestes kogustes argooni (0,9%), süsinikdioksiidi (~ 0,035%), veeauru ja muid gaase. Atmosfäär kaitseb elu Maal, absorbeerides (võttes vastu) päikese ultraviolettkiirgust. See muudab meie päevad jahedamaks ja ööd soojemaks.

Tahked osakesed, sealhulgas tuhk, tolm, vulkaaniline tuhk jne, on väikesed osad atmosfääris. Nad on olulised pilvede ja udu tekkimisel.

Atmosfäär ei lõpe konkreetses kohas. Mida kõrgemal Maa kohal, seda hõredam on atmosfäär. Atmosfääri ja maailmaruumi vahel ei ole selget piiri, kuigi Kármáni joont käsitletakse mõnikord piirina. 75% atmosfäärist asub 11 kilomeetri kaugusel Maa pinnast.

Maa atmosfääri ajalugu

Algselt ei olnud Maa atmosfääris peaaegu üldse vaba hapnikku. Esimene atmosfäär koosnes Päikesenebulas leiduvatest gaasidest, peamiselt vesinikust. Seal võisid olla lihtsad hüdriidid, nagu praegu gaasihiiglastel (Jupiter ja Saturn): veeaur, metaan ja ammoniaak. Atmosfäär muutus järk-järgult peamiselt süsinikdioksiidiks ja lämmastikuks. Kergemaid gaase, nagu vesinik ja heelium, ei suuda Maa gravitatsioon kinni hoida ja nad põgeneksid. Pikka aega (näiteks 2 miljardit aastat või kauem) domineeris atmosfääris süsinikdioksiid.

Suures hapnikusündmuses muutus atmosfäär selliseks, nagu see on praegu, kus süsinikdioksiid asendus hapnikuga. Meie atmosfäär koosneb endiselt peamiselt lämmastikust, kuid enamik elusorganisme suhtleb rohkem hapnikuga kui lämmastikuga. Hapniku teke algas tsüanobakteritega, mis valmistasid fotosünteesi teel vaba hapnikku. Enamik organisme vajab tänapäeval hingamiseks hapnikku: ainult mõned anaeroobsed organismid suudavad kasvada ilma hapnikuta.

Temperatuur ja õhukihid

Mõned atmosfääriosad on sõltuvalt kõrgusest kuumad või külmad. Kui midagi roniks otse üles, oleks see külmem, kuid siis muutuks see kuumemaks, kui objekt tõuseks kõrgemale. Need temperatuurimuutused jagunevad kihtideks. Need on nagu sibula kihid. Kihtide erinevus on see, kuidas temperatuur muutub.

Need on atmosfääri kihid, alustades maapinnast:

Troposfäär - algab maapinnast. Lõpeb kuskil vahemikus 0-18 km (0-11 miili). Mida kõrgemal, seda külmem. Selle kihi ilm mõjutab meie igapäevaelu.
Stratosfäär - algab 18 kilomeetril (11 miili). Lõpeb 50 kilomeetri kaugusel. Mida kõrgemal, seda kuumem. Kuumus pärineb stratosfääri ülaosas asuvast osoonikihist. Selles kihis on vähe veeauru ja muid aineid. Lennukid lendavad selles kihis, sest see on tavaliselt stabiilne ja õhutakistus on väike.
Mesosfäär - algab 50 kilomeetril (31 miili). Lõpeb 80 või 85 kilomeetril (50 või 53 miili). Mida kõrgemal, seda külmem. Selles kihis puhuvad tugevad tuuled, mistõttu temperatuur ei ole stabiilne.
Termosfäär - algab 80 või 85 kilomeetril (50 või 53 miili). Lõpeb 640 kilomeetril (400 miili) või kõrgemal. Mida kõrgemal, seda kuumem. See kiht on raadioside jaoks väga oluline, sest see aitab peegeldada mõningaid raadiolained.
Eksosfäär - termosfääri kohal. See on ülemine kiht, mis sulandub planeetidevahelisse ruumi.

Kus üks kiht muutub järgmisele, on nimetatud "-pausideks". Nii et tropopause on koht, kus troposfäär lõpeb (7 kuni 14 kilomeetri kõrgusel). Stratopaus on stratosfääri lõpus. Mesopaus on mesosfääri lõpus. Neid nimetatakse piirideks.

Atmosfääri keskmine temperatuur Maa pinnal on 14 °C (57 °F).

Surve

Atmosfääris on rõhk. See on tingitud sellest, et kuigi õhk on gaas, on tal kaal. Keskmine atmosfäärirõhk merepinnal on umbes 101,4 kilopaskalit (14,71 psi).

Tihedus ja mass

Õhu tihedus merepinnal on umbes 1,2 kilogrammi kuupmeetri kohta. See tihedus väheneb suuremate kõrguste juures sama kiirusega, millega väheneb ka rõhk. Atmosfääri kogumass on umbes 5,1 × 10 ¹⁸kg, mis on vaid väga väike osa Maa kogumassist.

Seotud leheküljed

Elu ajakava

Küsimused ja vastused

K: Millest on Päike tehtud?

V: Päike koosneb vesinikust ja vähesel määral heeliumist.

K: K: Kust pärinevad materjalid, millest koosnevad planeedid ja nende satelliidid?

V: Materjalid, millest koosnevad planeedid ja nende satelliidid, pärinevad varasematest supernoovaplahvatustest.

K: Kuidas kaitseb atmosfäär elu Maal?

V: Atmosfäär kaitseb elu Maal, absorbeerides Päikeselt tulevate ultraviolettkiirte, muutes päevad jahedamaks ja ööd soojemaks.

K: Mis on tahked osakesed seoses atmosfääriga?

V: Tahked osakesed, nagu tuhk, tolm, vulkaaniline tuhk jne, on atmosfääri väikesed osad, mis on olulised pilvede ja udu tekkimisel.

K: Kas atmosfääri ja maailmaruumi vahel on selge piir?

V: Ei, atmosfääri ja maailmaruumi vahel ei ole selget piiri, kuigi Kلrmلni joont käsitletakse mõnikord piirina. Veelgi kõrgemal, mõnel eesmärgil käsitletakse magnetosfääri serva piirina.

K: Kui suur osa Maa atmosfäärist asub 11 kilomeetri kaugusel maapinnast?

V: 75% Maa atmosfäärist asub 11 kilomeetri (6,8 miili) raadiuses maapinnast.

K: Millal arvatakse, et elu Maal sai alguse?

V: Elu Maal algas pärast seda, kui kokkupõrge varajase Maaga moodustas meie Kuu; seega algas see pärast seda sündmust.