Raadiolained
Raadiolained moodustavad osa elektromagnetilisest spektrist. Need lained on erineva lainepikkusega energiapaketid, mis sarnanevad nähtava valguse, röntgen- või gammakiirguse lainetele, kuid on pikemad.
Raadiolaine, nagu ka teised elektromagnetilised lained, on sarnane ookeani pinnalaine või mis tahes muu laine tüübiga. Mõlemat tüüpi lainetel on mäe ja oru kuju, mis kordub ikka ja jälle. Lainepikkust mõõdetakse kui kaugust ühe harja tipust naaberhüppe tippu. Kui nähtava valguse lainepikkus on väga-väga väike, alla ühe mikromeetri ja palju väiksem kui inimese juuksekarva paksus, siis raadiolainete lainepikkus võib ulatuda paarist sentimeetrist kuni mitme meetrini. Neil on ka raadiosagedus.
Väikseimaid raadiolained nimetatakse mikrolaineteks. Lühilained ei ole päris nii väikesed. On olemas ka keskmised ja pikad lained. Raadiolainete saatmiseks ja vastuvõtmiseks mõeldud antennid on tavaliselt sama suured kui nende kasutatav lainepikkus. Paljud raadioantennid (näiteks autodel olevad) on tehtud pikkadeks, sest nad võtavad vastu FM-raadio (paar meetrit, mitu jalga) või AM-raadio (sadu meetreid, umbes tuhat jalga) signaale.
Inimtekkelisi raadiolained on sidepidamiseks kasutatud alates 19. sajandist. Radar töötati välja 20. sajandil, kasutades raadiolainete abil kaugete objektide "nägemiseks", peegeldades lained objektilt ja vaadates, kui kaua kulub lainete tagasipöördumiseks. Raadio kasutab neid laineid ka teabe saatmiseks ja vastuvõtmiseks.
Teiste planeetide raadiolained avastas esmakordselt 1930. aastatel Karl Guthe Jansky, kes töötas Bell Laboratories'is. Bell tuvastas raadiokanalites müra (elektroonika) ja lasi Jansky'l püüda leida selle staatika ehk häirete allikat. Pärast seda, kui ta tuvastas müra, mis pärines välkudest, veetis ta palju aega ülejäänud osa uurides. Üllataval kombel tuli osa häireid kosmosest! See avastus viis astronoomid lõpuks selleni, et nad hakkasid taevas asjade leidmiseks koos valguslainedega vaatama ka raadiolained. Need raadioastronoomid kasutavad hiiglaslikke raadioteleskoope, mis on satelliitantennide kujulised, et koguda ja uurida laineid.
Raadiolained on tänapäeval kasutusel paljude asjade jaoks. Ringhäälingu- ja sidesatelliidid, mobiiltelefonid ja paljud arvutid suhtlevad raadiolainete abil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on raadiolaine?
V: Raadiolaine on konkreetse lainepikkusega energiapakett, mis sarnaneb nähtava valguse lainetele, röntgen- või gammakiirgusele, kuid on pikem. Sellel on samasugune mäe ja oru kuju nagu teist tüüpi lainetel.
K: Kuidas mõõdetakse lainepikkusi?
V: Lainepikkusi mõõdetakse kui kaugust ühe harja tipust naaberharu tippu.
K: Kuidas on raadiolained võrreldavad nähtavate valguslainete suurusega?
V: Nähtava valguse lainete lainepikkus on väga väike, alla ühe mikromeetri ja palju väiksem kui inimese juuksekarva paksus, samas kui raadiolainete lainepikkus võib ulatuda paarist sentimeetrist kuni mitme meetrini.
K: Mis on mikrolained?
V: Mikrolained on raadiolainete väikseim tüüp.
K: Mis on lühilaine?
V: Lühilaine ei ole päris nii väike kui mikrolained, kuid siiski väiksem kui kesk- ja pikalaine.
K: Kuidas on antenni suurus seotud sellega, mille jaoks see on mõeldud?
V: Raadiolainete saatmiseks ja vastuvõtmiseks mõeldud antennid on tavaliselt sama suured kui lainepikkus, mille kasutamiseks nad on mõeldud. Näiteks FM- või AM-raadiosignaalide jaoks kasutatavad antennid võivad olla vastavalt mitu meetrit või isegi kuni umbes tuhat meetrit pikad.
