Gammakiirgus
Gammakiired (γ-kiired) on elektromagnetilised lained, mille lainepikkus on elektromagnetilise spektri väikseim. Need avastas 1900. aastal Paul Villard ja nimetas 1903. aastal Ernest Rutherford.
Gammakiirgus on nagu röntgenkiirgus, kuid selle lained on väiksema lainepikkusega. Nii gammakiirgus kui ka röntgenkiirgus on väga suure energiaga footonid, kusjuures gammakiirgus on veelgi suurema energiaga. Need on samuti üks ioniseeriva kiirguse liike. Gammakiirgus võib läbida paksemaid materjale kui röntgenkiirgus.
Gammakiirgust tekitavad teatud tüüpi radioaktiivsed aatomid. Kobalt-60 ja kaalium-40 on kaks isotoopi, mis kiirgavad gammakiirgust. Kobalt-60 tekitatakse kiirendites ja seda kasutatakse haiglates. Kaalium-40 esineb looduslikult. Väikeses koguses kaalium-40 on kõikides taimedes ja loomades. Kaalium-40 gammakiirguse energia on 1460 tuhat elektronvolti (keV).
Gammakiirgust ja röntgenkiirgust saab eristada ka nende päritolu järgi: Röntgenkiirte kiirgavad elektronid väljaspool tuuma, samas kui gammakiirte kiirgab tuum.
Gammakiirguse kasutamine meditsiinis
Gammakiirgus võib läbida ka nahka, et tappa rakke, näiteks vähirakke. Arstid võivad kasutada haiglates gammakiirgust tootvaid kiiritusravi masinaid, et ravida teatud tüüpi vähktõve all kannatavaid inimesi.
Arstid kasutavad haiguste leidmiseks ka gammakiirgust. Haiglates võivad arstid anda patsientidele radioaktiivseid ravimeid, mis kiirgavad gammakiirgust. Arstid võivad leida teatavat liiki haigusi, mõõtes gammakiirgust, mis tuleb patsiendilt pärast seda. Haiglad võivad kasutada gammakiirgust ka asjade steriliseerimiseks (puhastamiseks), nagu seda teevad desinfitseerimisvahendid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on gammafunktsioon?
V: Gammakiired on elektromagnetilised lained, mille lainepikkus on elektromagnetilises spektris kõige väiksem.
K: Kes avastas gammakiirguse?
V: Gammakiirguse avastas Paul Villard 1900. aastal.
K: Mis vahe on gammakiirguse ja röntgenikiirguse vahel?
V: Gammakiired on nagu röntgenkiired, kuid nende lained on väiksema lainepikkusega. Nii gammakiirgus kui ka röntgenkiirgus on väga suure energiaga footonid, kusjuures gammakiirgus on veelgi suurema energiaga. Gammakiired võivad läbida paksemaid materjale kui röntgenkiired.
K: Kuidas tekivad gammakiired?
V: Gammakiirgust tekitavad teatud tüüpi radioaktiivsed aatomid. Kobalt-60 ja kaalium-40 on kaks isotoopi, mis kiirgavad gammakiirgust.
K: Mis on ioniseeriv kiirgus?
V: Gammakiirgus on üks ioniseeriva kiirguse liike.
K: Mis vahe on koobalt-60 ja kaalium-40 poolt kiirataval gammakiirgusel?
V: Kaalium-40 gammakiirguse energia on kummalgi 1460 tuhat elektronvoldi (keV).
K: Kuidas saab gammakiirgust ja röntgenkiirgust eristada?
V: Gammakiirgust ja röntgenkiirgust saab eristada ka nende päritolu järgi: Röntgenkiirgust kiirgavad elektronid väljaspool tuuma, samas kui gammakiirgust kiirgab tuum.
