Ernest Rutherford
Ernest Rutherford, 1. Nelsoni parun Rutherford, OM, PC, FRS (30. august 1871 - 19. oktoober 1937) oli Uus-Meremaal sündinud Briti teadlane, kes sai 1908. aastal Nobeli keemiaauhinna oma töö eest tuumafüüsika ja aatomi struktuuri teooria alal.
Rutherford oli üks esimesi tuumafüüsika uurijaid pärast seda, kui prantsuse füüsik Henri Becquerel avastas 1896. aastal kiirguse. Rutherford avastas radioaktiivse poolväärtusaja ja kolm kiirguse osa, mida ta nimetas alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Ta avastas ka, et alfa-osakesed on heeliumi tuumad. Rutherfordi Geiger-Marsdeni katse viis selleni, mida me tänapäeval teame aatomi struktuurist, kus aatom on tuum ja elektronid tiirlevad selle ümber.
1919. aastal tegi Rutherford maailma esimese kunstliku tuumareaktsiooni, kus ta pani alfaosakesed lämmastikugaasi ja tekitas hapniku isotoopide ja prootonite osakesi. See oli tuuma transmutatsioon, mis muutis lämmastikgaasi hapnikugaasiks.
Rutherford oli Cambridge'is asuva Cavendishi laboratooriumi juht. Ta tõestas tuuma olemasolu ja seda, et see koosneb prootonitest ja neutronitest. 1932. aastal tegi James Chadwick Cavendishi laboris katse, mis näitas, et Rutherfordil oli õigus.
Rutherfordi kolledž, kool Aucklandis, Uus-Meremaal, sai tema nime.
Ernest Rutherford
Seotud leheküljed
- Okeaania teadlaste nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ernest Rutherford?
V: Ernest Rutherford oli Uus-Meremaal sündinud Briti teadlane, kes sai 1908. aastal Nobeli keemiapreemia oma töö eest tuumafüüsika alal ja aatomi struktuuri teooria eest.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 30. augustil 1871. aastal.
K: Mille eest ta sai Nobeli keemiapreemia?
V: Nobeli keemiapreemia sai ta 1908. aastal oma töö eest tuumafüüsika alal ja oma teooria eest aatomi struktuuri kohta.
K: Millise tiitli ta sai?
V: Ta sai tiitli 1. Nelsoni parun Rutherford OM PC FRS.
K: Kust ta algselt pärit oli?
V: Ta oli algselt pärit Uus-Meremaalt.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 19. oktoobril 1937.
