Ernst Reuter — saksa poliitik ja Berliini linnapea (1889–1953)

Ernst Reuter (1889–1953) — saksa poliitik ja Berliini linnapea. Elulugu ja karjäär: sõjavangistus, KPD→SPD vahetused, pagendus, tööst ja rollist Berliini avalikus elus.

Ernst Rudolf Johannes Reuter (29. juuli 1889 – 29. september 1953) oli saksa poliitik ja avalik juht, kes mängis olulist rolli Berliini taastamisel sõjajärgsel perioodil ning oli linna seni tuntuim Regierender Bürgermeister (pealinnapea). Ta on tuntud eeskätt oma aktiivse juhtimise, ühistranspordi korraldamise ja julge avaliku retoorika poolest, eriti Berliini blokaadi ajal 1948–1949.

Varajane elu ja haridus

Reuter sündis väikeses Preisi linnas Apenrades (tänapäeval Aabenraa Taanis). Pärast 1907. aastal Leeri (Ida-Friisias) gümnaasiumis sooritatud abituuriumi pühendus ta õpingutele: õppis esmalt filosoofiat ja sotsiaalteadusi Marburgi ülikoolis ning 1909. aastal siirdus edasi Müncheni ülikooli. Münchenis puutus ta kokku sotsialistlike ja töölisliikumise ideedega. 1910. aasta sügisel naasis ta Marburgi ja sooritas seal 1912. aastal riigieksami.

Algus karjääris ja poliitiline areng

Pärast õpinguid töötas Reuter Bielefeldis eraõpetajana. Seal astus ta Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse (SPD). Hiljem kolis ta Berliini, kus töötas partei keskorganites ja haridusega seotud komiteedes. Reuter oli varakult kriitilise mõtlemise ja rahumeelse poliitika pooldaja: ta ei uskunud sõjalisse lahendusse ning kuulus patsifistlikku ringkonda, olles seotud rühmitusega "Neues Vaterland".

Esimene maailmasõda, vangistus ja bolševistlik tegevus

1916. aastal mobiliseeriti Reuter keiserliku armeesse; ta teenis kullerina idarindel. Sõjaväeteenistuse ajal sai ta raske haava ja langes vene sõjavangi. Vangilaagris omandas ta vene keele oskuse ja tuli lähemale enamlastele; 1917. aasta detsembris osales ta töös Volga-Saksamaa piirkonnas ning teda nimetati seal rahvakomissariks. See kogemus mõjutas tema poliitilist maailmavaadet ja andis talle administratiivset ning rahvusvahelist kogemust.

Tagasitulek Saksamaale ja vahepealsed rollid

Reuter naasis Saksamaale 1918. aasta novembris. Alguses liitus ta kommunistliku liikumisega, töötas Berliinis ja 1920. aastal sai ta Berliini linnapartei esimeseks sekretäriks. 1922. aasta alguses visati ta KPD-st välja ning sama aasta jooksul naasis ta uuesti SPD-sse. Aastakümne jooksul tegutses ta ajakirjanduses ja avalikus halduses; pärast tööd SPD ajalehe "Vorwärts" toimetuses alustas ta 1926. aastal tööd Berliini transpordivaldkonnas.

Ühistranspordi korraldamine ja BVG

Reuter oli võtmeisikuna seotud Berliini ühistranspordi reorganiseerimisega. Ta juhtis 1928. aastal "Berliner Verkehrs-Aktien-Gesellschaft" (BVG) loomist, mis ühendas linna metroo-, trammi- ja bussiteenused üheks haldusüksuseks. Sellel ajal oli BVG maailma suurim ühistranspordiettevõte. Selline koondamine aitas parandada linna igapäevast liikumist ja oli tähtis samm modernse linnajuhtimise suunas; BVG tegutseb ka tänapäeval, nüüd osana Berliin-Brandenburgi transpordikontsernist.

Poliitiline karjäär enne pagulust ja tagakiusamine

1931. aastal valiti Reuteriks Magdeburgi linnapeaks. Samal ajal kuulus ta SPD fraktsiooni Reichstagis. Natside võimuletulekul 1933 algas tema vastu tugev poliitiline tagakiusamine: Reuter arreteeriti korduvalt ja lõpuks vabanes ta alles tänu inglise sõprade ja diplomaatilise vahendamise abil. Koonduslaagrisse sattumise fakt toob esile natsirežiimi ohtlikkuse nende vastaste suhtes.

Pagulus ja töö välismaal

Pärast vabastamist lahkus Reuter algselt Hollandisse, seejärel Suurbritanniasse ja lõpuks Türki. Türgis töötas ta valitsuse nõunikuna liikluse ja linnaplaneerimise küsimustes ning 1938. aastal sai temast Ankaras asuva haldusakadeemia õppejõud linnarengu ja linnaplaneerimise alal. Tema töö Türgis aitas kaasa linna halduse ja transpordikorralduse arengule ning hoidis teda aktiivsena avalikus elus kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Tagasitulek ja Berliini juhtimine

1946. aasta novembris naasis Reuter Berliini ja sai taas linna liiklusosakonna juhatajaks. Kohe pärast sõda osales ta Berliini taasülesehitamises ning muutus silmapaistvaks liidriks ka külma sõja pingete tingimustes. 1947. aasta juunis takistas Nõukogude veto tema nimetamist ametlikuks linnapeaks, kuid ta jätkas aktiivselt tööd koos linnapea kohusetäitja Louise Schröderiga.

Berliini jagunemise ja 1948. aasta juunis alanud blokaadi taustal sai Reuterist üks läänelikult meediatuntumaid poliitikuid. Valimised, mis toimusid 5. detsembril 1948 vaid läänesektorites, tõid SPD-le ligi kaks kolmandikku häältest. 7. detsembril kogunes vana linnavolikogu ja valis linapeaks Ernst Reuteri; see valik kinnitati 14. jaanuaril 1949 uue parlamendi poolt. Tema kuulus üleskutse "Ihr Völker der Welt" (teie maailma rahvad) ja siiras angaaž lausumistes suurendasid tema rahvusvahelist tuntust ning tekitasid toetust Berliini läänesektorile blokaadi ajal.

Ametiaeg ja koalitsioon

Kuigi SPD kaotas 3. detsembri 1950. aasta valimistel osa toetustest, jäi Reuter ametisse. Parlamendis lõppes hääletus tema ja CDU kandidaadi Walther Schreiberi vahel patiseisuga, kuid Schreiber toetas lõpuks Reuteri jätkamist. Reuter juhtis laiapõhjalist koalitsiooni, millesse kuulusid SPD, CDU ja FDP, ning jätkas Berliini ülesehitamist, infrastruktuuri taastamist ning linna rahvusvahelise positsiooni tugevdamist.

Surm ja pärand

Ernst Reuter juhtis Berliini kuni oma surmani. Ta suri Berliinis 29. septembril 1953 infarkti tagajärjel. Tema surm tõi linna ja kogu Saksamaa elavnenud leinaperioodi: ta oli pühendunud avalik teenija, kelle töö aitas kujundada modernset ja läänemeelset Berliini sõjajärgsel ajal.

Reuteri pärand seisneb eelkõige tema panuses linna administratiivse ja transpordisüsteemi ülesehitamisse, tema juhtimisprintsiipides ning sidemetes läänemeelsete liitlastega blokaadi ajal. Paljud tänavad, skulptuurid ja mälestusmärgid Berliinis kannavad tema nime või meenutavad tema tegevust, rõhutades tema tähtsust Berliini ajaloos ja Saksa demokraatias.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Ernst Reuter?

K: Kus ta õppis pärast abituriendi saamist 1907. aastal?

K: Millise rühma asutas ta Esimese maailmasõja ajal?

K: Millist ametikohta ta 1920. aastal täitis?

K: Millise ettevõtte loomist ta 1928. aastal juhtis?

K: Millal valiti ta uuesti Berliini linnapeaks?

Otsing