Preisimaa (/ˈprʌʃə/; saksa keeles Preußen, hääldatakse [ˈpʁɔʏsn̩] ( kuula), vanapreisi: Prūsa või Prūsija) oli ajalooline ja poliitiline piirkond ning mitu riiklikku moodustist Põhja‑ ja Kesk‑Euroopas. Selle nimi seostub laias tähenduses nii algsete balti prusslaste, Teutooni rüütlite rüütelkonna asustatud alade, kui ka hilisema Brandenburgi‑Hohenzollernide riigi ja Preisimaa kuningriigiga. Preisimaa kujunes 16. sajandil modernsemaks poliitiliseks üksuseks (alates 1525. aastast hertsogkond) ning sajandite jooksul kasvas see üheks olulisemaks jõuks Saksamaa ja Kesk‑Euroopa poliitikas. Enamasti viidatakse nimetusega Preisimaa siiski 18.–19. sajandi ja 20. sajandi alguse Preisimaa Kuningriigile, mille mõju ulatus sageli ka väljapoole tänapäevase Saksamaa piire.

  • Balti Preisimaa (tänapäeval osa Lõuna-Leedust, Kaliningradist ja Kirde-Poolast); — see tähistab vanemate baltiliste elanike (prusslaste) asuala ja selle algset kultuurilist ajalugu.
  • Teutooni rüütlite (12. sajandil tegutsenud ususõdurite rühm) maad; — rüütelkonna vallutused ja kristianiseerimine muutsid piirkonna etnilist ja poliitilist koosseisu.
  • Osa Poola krooni, Kuningliku Preisimaa maad; — mõnes perioodis olid osa Preisimaast Poola kuningriigi haldusalas.
  • Poola krooni, hertsogliku Preisimaa, hiljem Brandenburgi Hohenzollernide perekonna kontrolli all olev leibkond; — Hohenzollernid tõid kaasa Brandenburgi ja Preisimaa ühtesulamise.
  • Kõik Hohenzollernide maad, nii Saksamaal kui ka väljaspool; — Preisimaa oli tihti Hohenzollernide laiemate valdustega sünonüümiks.
  • Iseseisev kuningriik 17. sajandist kuni 1871. aastani; — Preisimaa kui kuningriik saavutas suurvõimu Euroopas.
  • Suurim osa Saksa keisririigist, Weimari vabariik ja Natsi-Saksamaa aastatel 1871-1945 — Preisimaa moodustas suure osa Saksa riigivõimust ja administratiivsetest üksustest kuni Teise maailmasõjani.

1934. aastal kaotas Preisimaa de facto suure osa oma autonoomiast Saksamaa keskvalitsuse tsentraliseerivate otsuste tõttu ning 1947. aastal lakkas Preisimaa formaalselt eksisteerimast, kui liitlased selle riigi ametlikult likvideerisid ja jagasid selle territooriumi uute üksuste vahel. Pärast Teist maailmasõda ja liitlaste otsuseid jaotati suurem osa Preisimaa idaaladest Poola ja NSV Liidu (Kaliningradi oblast) vahel; osa maadest jäi Saksamaale osana uuedeks liidumaadeks. Tänapäeval esineb nimi "Preisimaa" peamiselt ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis.

Ajalooline ülevaade

Preisimaa teke ja kujunemine oli pikamaa protsess. Algul elasid Läänemere idakalda aladel prusslased (borussid), kes rääkisid vanapreisi keelt. 13. sajandil jõudsid sinna vägedele teutooni rüütlid, kes rajasid oma riigi ja linnused (näiteks kuulus Marienburg/Malbork). 1525. aastal sekulariseeris Teutooni ordumeister Albrecht von Brandenburg–Ansbach oma valdu, kuulutas end Preisi hertsogiks ja vangutas uue hertsogkonna suhteid Poola krooniga (hertsoglik Preisimaa oli Poola Kuningriigi pärisosa kuni 1660. aastani).

17. sajandil sattus Hohenzollernide dünastia Brandenburgi ja Preisi troonile ning ajapikku kasvas see isereguleeruvast hertsogkonnast suurevõimuliseks riigiks. 1701. aastal krooniti Brandenburgi elektori järglane Preisi kuningaks — sündis Preisimaa Kuningriik. 18. ja 19. sajandil laiendas Preisimaa oma territooriume ja tugevdas sõjaväge ning administratsiooni.

Geograafia ja rahvastik

Preisimaa hõlmas mitmesuguseid maastikke: Läänemere rannikualad, viljakad põllumaad, soode ja järvedega sisealasid ning metsaseid piirkondi idas. Selle lõunapoolseimad osad ulatusid mõnikord Kesk‑Poolani. Ajalooliselt oli piirkond etniliselt mitmekesine — seal elasid sakslased, poolakad, leedu ja liivlased ning algselt ka prusslased (balti rahvas), kelle keel ja kultuur pidid kokku sulama või asenduma saksa mõju all.

Poliitiline mõju ja ühiskond

Preisimaa kuulsus põhines tugeval bürokraatial, modernsel sõjaväel ja reformidel, mis said eriti tuntuks 18. sajandist alates. Preisimaa ühiskondlikku eliiti kujutasid suured maaisandad ehk junkrid, kelle roll sõjaväes ja halduses oli märkimisväärne. 19. sajandil toetas Preisimaa industrialiseerumist ja raudteede arendamist, mis aitas kaasa majanduslikule kasvule. Preisimaa juhtroll Saksa ühinemisprotsessis sai otsustavaks pärast Otto von Bismarck juhtimist, kui see annekteeris paljusid Põhja‑Saksamaa riike ja juhtis sõdu Austria (1866) ja Prantsusmaa (1870–71) vastu, mis viisid Saksa keisririigi loomiseni 1871. aastal.

Kultuur ja pärand

Preisimaa pärand hõlmab arhitektuuri (linnused, paleed, kirikud), linnad (näiteks ajalooline Königsberg — tänapäeval Kaliningrad), haridusasutusi ja õigussüsteemi reforme, mis mõjutasid kogu Saksamaad. Preisimaa kultuuriline identiteet rõhutas distsipliini, riigi teenistust ja hariduse tähtsust. Vanapreisi keel ja prusslaste algne kultuur siiski kadusid järk‑järgult saksa keele ja kultuuri assimilatsiooni tõttu.

Lõpp ja järeltulemus

20. sajandi sündmused murdsid Preisimaa varasema poliitilise rolli: pärast Esimest maailmasõda jäi Preisimaa osa Saksamaa riigistruktuurist, kuid autonoomia vähenes. 1932. aastal toimus sisemine poliitiline vahesegadus ja 1934. aastal likvideeriti Preisimaa valitsuse enamik sõltumatust Saksamaa tsentraliseeritud režiimi käigus. Teise maailmasõja lõpus jagati Preisimaa territooriumid liitlaste otsuste alusel: idaalad läksid Poolale ja NSV Liidule (Kaliningradi oblast), lääneosal osad liidumaadeks Saksamaal. 1947. aastal likvideeriti Preisimaa administratiivselt, kuid selle ajalooline, kultuuriline ja arhitektuuriline pärand on tänini uurimis‑ ja mälestusteema ning mõjutab piirkondade identiteeti ja ajalootunnetust.

Kokkuvõte: Preisimaa ei olnud kunagi ühetaoline üksus — selle tähendus muutus ajas: algsest balti rahva alast sai rüütelkondade ja kuningriikide keskus ning lõpuks osa suuremast saksa riigikorrast. Selle pärand on kompleksne: militarism ja efektiivne haldus, arhitektuurilised mälestised, rahvuslikud muutused ja geopoliitilised ümberkorraldused, mis mõjutasid oluliselt Kesk‑ ja Ida‑Euroopa arengut.