Luksemburg: väike Suurhertsogiriik Lääne-Euroopas — faktid ja ülevaade
Luksemburg on riik Lääne-Euroopas; selle ametlik nimi on Luksemburgi Suurhertsogiriik (Luksemburgi: Groussherzogtum Lëtzebuerg, prantsuse keeles: Grand-Duché de Luxembourg, saksa keeles: Großherzogtum Luxemburg). Tegemist on väikese pindalaga riigiga. See oli üks esimesi Euroopa Liidu riike. Samuti kuulub ta Beneluxi riikidesse. Luksemburgi kõrval asuvad riigid on Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa. 2015. aastal oli selle rahvaarv 569 700, mis teeb sellest ühe Euroopa kõige tihedamini asustatud riigi.
Kiired faktid
- Pindala: umbes 2 586 km².
- Pealinn: Luxembourg City (Lëtzebuerg).
- Riigikeeled: eestikeeles: luksemburgi, prantsuse, saksa (ametlikud keeled on luksemburgi, prantsuse ja saksa).
- Valitsemisvorm: konstitutsionaalne monarhia — Suurhertsog kui riigipea ja parlamentaarne süsteem.
- Valuuta: euro (€).
- Liikmelisus: Euroopa Liit, NATO, Benelux; Schengeni alad on seotud Luksemburgiga ajalooliselt (Schengeni lepingud).
Geograafia ja kliima
Luksemburg asub Loode-Euroopas ja jaguneb peamiselt kaheks maastikutüübiks: mägisem põhjapoolne Oeslingi piirkond (Ardennide jätk) ning lõuna–keskosa, mida nimetatakse Gutlandiks — see on suhteliselt tasane ja tiheasustusega. Riigi kõrgeimad nõlvad ulatuvad Oeslingi piirkonnas, kuid üldiselt on maastik madal ja künklik. Kliima on parasvöötmeline mereline mõjuga: talved on leebed ja suved mõõdukalt soojad; sademed on jaotunud aastaringselt.
Ajalugu lühidalt
Luksemburgi ajalugu on tihedalt seotud naabermaadega. Selle territoriaalne kuju kujunes läbi sajandite paljude mõjutuste — Burgundia, Habsburgide, Prantsuse ning Saksa võimude perioodide läbi. Pärast Esimest maailmasõda ja 19. sajandi diplomaatilisi kokkuleppeid kinnistusid piirmääratlused. 20. sajandil sai Luksemburgist üks Euroopa integratsiooni algatajatest — ta oli üheks kuue asutajaliikmest, kes loosisid vundamendi Euroopa Majandusühendile ja hiljem Euroopa Liidule.
Poliitika ja haldus
Luksemburgi valitsemine toimub konstitutsioonilise suurhertsogkonnana: suurhertsog on riigipea, kuid poliitiline juhtimine lasub peaministri ja parlamendi (Chambre des Députés) käes. Riik jaguneb kolmeks maakonnaks ja juurdepääs kohalikule omavalitsusele on hästi organiseeritud. Luksemburg on tuntud poliitilise stabiilsuse ja kõrge elukvaliteedi poolest.
Rahvastik ja keeled
Rahvastik on mitmekesine: Luksemburgis elab suur osakaal välismaalasi ja rändajat, mis teeb selle üheks kõige rahvusvahelisemaks ühiskonnaks Euroopas. Linnapiirkonnad, eriti Luxembourg City ja selle ümbrus, on tihedalt asustatud. Keeleline olukord on eripärane: igapäevases elus kõneldakse sageli luksemburgi keelt, ametlikes dokumentides ja õigussüsteemis kasutatakse palju prantsuse ja saksa keelt, ning haridussüsteem toetab mitmekeelset haridust.
Majandus
Luksemburgi majandus on tugev ja mitmekesine, eristudes eriti finantsteenuste (pangandus, varahaldus) väga arenenud sektoriga. Riigil on kõrge SKP inimese kohta — see on üks maailma kõrgeima sissetulekuga riike. Traditsiooniline tööstus (nt terasetööstus) on ajapikku kohanenud ning tänapäeval on olulised ka infotehnoloogia, telekommunikatsioon, logistika ja rahvusvaheline äritegevus. Piiriülene tööjõu liikumine on suur: igapäevaselt pendeldab riiki tuhandeid tööjõudu naaberriikidest.
Kultuur ja haridus
Kultuurielu peegeldab mitmekeelsust ja rahvusvahelisust: teater, muusika- ja kunstisündmused on keskses rollis ning traditsiooniline luksemburgi köök ühendab naaberriikide mõjutusi. Haridussüsteem on üldiselt kõrge tasemega ja pakub haridust mitmes keeles. Riigis asub ka mitmeid uurimisasutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone, millest osa paikneb pealinnas.
Transport ja reisijale
Luksemburg on hästi ühendatud nii maantee- kui raudteevõrguga. Rahvusvaheline lennujaam (Luxembourg Airport, Findel) teenindab lende Euroopasse ja kaugemale. Riik toetab piiriülest ühistransporti ning 2020. aastate algusest on riigi avalik transport peamiste liinide osas tasuta, et vähendada ummikuid ja soodustada keskkonnasõbralikku liikumist. Piiride lähedus muudab Luksemburgi mugavaks baasiks lühireisideks Belgiasse, Saksamaale ja Prantsusmaale.
Millest veel teada?
- Rahvuspüha: Suurhertsogi sünnipäev tähistatakse 23. juunil (kui palju tähelepanu see püha saab, sõltub konkreetsest suveräänist).
- Riigilipp: punane-valge-sinine triip, mis on laialdaselt kasutusel ning tunnuslik Luksemburgi identiteedile.
- Turvalisus ja elukeskkond: Luksemburg on tuntud madala kuritegevuse taseme ja hea elukvaliteedi poolest; see on populaarne koht nii töötamiseks kui elamiseks välismaalaste seas.
See ülevaade annab põhiteadmised Luksemburgist — väikestest piiridest hoolimata on riik Euroopa poliitikas, rahanduses ja kultuuris märkimisväärne ning jätkuvalt oluline liige rahvusvahelises koostöös.
Ajakava
- 963 - asutati Luksemburg. Ardenne'i krahv Sigefroid sai Trieris asuva Püha Maximini kloostri munkadelt vana Rooma linnuse varemed, mida nimetati "Castellum Lucilinburhuc" ("Väike linnus").
- 1354 - keiser Karl IV muutis Luksemburgi hertsogiriigiks.
- 1437 - valitseva perekonna liikmeid ei olnud elus. Loss anti Habsburgidele.
- 1443 - Luksemburgi vallutas Burgundia kuningas Philip.
- 1482 - suri Burgundia Maarja. Luksemburgi valitsesid taas Habsburgid.
- 1795 - Pärast Prantsuse revolutsiooni võttis Luksemburgi üle Prantsusmaa. Sellest sai Prantsusmaa departemang.
- 1815 - Luksemburgist sai suurhertsogiriik. Seda valitses Madalmaade kuningas.
- 1815-1866 - Luksemburgist sai Saksa Konföderatsiooni liige.
- 1890 - Pärast William III surma läheb Luksemburg Nassau-Weilburgi majale.
- 1914-1918 - Luksemburg vallutati Esimese maailmasõja ajal Saksamaa poolt.
- 1940 - Teise maailmasõja ajal tulid sakslased tagasi ja 1942. aastal sai Luksemburgi osa Kolmandast Reichist.
- 1944 - Luksemburg sai septembris iseseisvaks, sest Ameerika Ühendriikide armee saabus.
- 1945 - Luksemburg liitus ÜROga
- 1957 - Luksemburgist sai üks kuuest esimesest Euroopa Majandusühenduse liikmest. Nüüd nimetatakse seda Euroopa Liiduks.
Valitsus
Luksemburg on parlamentaarne demokraatia, mida juhib konstitutsiooniline monarh. Vastavalt 1868. aasta põhiseadusele on täidesaatev võim kuberneri ja mitmetest ministritest koosneva kabineti käes.
Piirkonnad, kantonid ja kommuunid
Luksemburg on jagatud 3 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 12 kantoniks ja 116 omavalitsusüksuseks. Kaheteistkümnel omavalitsusüksusel on linna staatus, millest Luksemburgi linn on suurim.
Piirkonnad
Piirkonnad on järgmised
Seotud leheküljed
- Luksemburgi jõgede loetelu
- Luksemburg olümpiamängudel
- Luksemburgi jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Luksemburg?
V: Luksemburg asub Lääne-Euroopas.
K: Mis on Luksemburgi ametlik nimi?
V: Luksemburgi ametlik nimi on Luksemburgi Suurhertsogiriik.
K: Millised on Luksemburgi ametlikud keeled?
V: Luksemburgi ametlikud keeled on luksemburgi, prantsuse ja saksa keel.
K: Millised riigid asuvad Luksemburgi kõrval?
V: Luksemburgi kõrval asuvad riigid on Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa.
K: Millal Luksemburg liitus Euroopa Liiduga?
V: Luksemburg oli üks esimesi Euroopa Liiduga liitunud riike.
K: Kui suur on Luksemburgi rahvaarv 2015. aasta seisuga?
V: 2015. aasta seisuga oli Luksemburgi rahvaarv 569 700, mis teeb sellest ühe Euroopa kõige tihedamini asustatud riigi.
K: Mis on Beneluxi riigid?
V: Benelux on Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi vaheline poliitiline ja majanduslik liit.