Endine Luksemburgi ringkond: geograafia, ajalugu ja rahvastik
Endine Luksemburgi ringkond: avasta edelaosa geograafia, rikkalik ajalugu ja tiheda rahvastiku statistika – põhjalik ülevaade kaartide ja andmetega.
Koordinaadid: 49°36′36″N 6°08′00″E / 49.61000°N 6.13333°E / 49.61000; 6.13333
Luksemburgi ringkond (Luxembourg: Lëtzebuerg) oli üks Luksemburgi Suurhertsogiriigi kolmest ringkonnast. Selle pealinn oli Luksemburgi linn.
Üldinfo
2015. aastal piirkonnad kaotati ning riigi haldusjaotus jätkus kantonite ja kommunide kaudu. Enne likvideerimist asus Luksemburgi ringkond riigi edelaosas ning oli kolmest ringkonnast suuruselt teine, pindalaga 904,34 km2 (349,2 ruutmiili). See oli kõige suurema elanike arvuga ringkond: 2014. aastal elas seal 401 041 elanikku ning rahvastikutihedus oli 443,5 elanikku/km².
Geograafia
Ringkond hõlmas maastikke, mida iseloomustavad peamiselt madalamad künklikud alad ja viljakad orud — osa suremast Rohkem tuntud kui Gutland (maapealne ala Luksemburgi keskmikus ja lõunas). Alue on segu linnastunud piirkondadest, äärelinnaaladest, põllumajandusmaast ja metsadest. Ringkonna läbivad olulised jõed, millel oli tähtsus nii asjaajamise kui ka ajaloolise tööstuse paiknemise jaoks; näiteks läbi Luksemburgi linna voolab Alzette.
Ajalugu
Luksemburgi ringkond kujunes osaks kaasaegsest riiklikust haldusjaotusest, mis eksisteeris 19. ja 20. sajandi jooksul ning mille eesmärgiks oli koordineerida kohalikke omavalitsusi ja teenuseid laiemal, regionaalsel tasandil. Ringkondade administraatorid olid vahendajaks riigi ja kantonite vahel. 2015. aastal otsustas Luksemburg ringkondade tasandi ametliku haldusstruktuuri lõpetada; kantonite ja kommunide volitused säilisid ning paljud haldusfunktsioonid suunati madalamale omavalitsustasemele.
Rahvastik ja majandus
Luksemburgi ringkond oli riigi kõige tihedamini asustatud piirkond ning sisaldas suurimat osa riigi linnalistest keskustest ja tööstuslikult ning teeninduse mõttes olulistest piirkondadest. Luksemburgi linn kui pealinn oli piirkonna majanduslik ja poliitiline süda: seal asuvad suured pangandus- ja finantsettevõtted, Euroopa institutsioonide esindused ning mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, mis andsid tööd suurele hulgale kohalikule ja välismaisele elanikkonnale. Teenindussektor, rahandus ja avalik haldus moodustasid olulise osa töökohtadest, samas kui äärealadel toimusid põllumajandus ja metsandus.
Ringkonna elanikkond oli demograafiliselt mitmekesine: suur osakaal töötavatest elanikkonnast oli pendelrännanud või rahvusvahelisest kogukonnast ning piirkonnas oli selgelt nähtav tööstuse ajalugu, millest on kasvanud kaasaegne teenindustööstus.
Transpordi- ja halduslik tähtsus
Piirkond oli riigi transpordi- ja ühendussõlmpunkt: sealt lähtub mitu maanteed ja raudteeliini, mis viivad teistesse kantonitesse ning naaberriikidesse. Ka rahvusvaheline lennujaam (Luksemburg–Findel) asub ringkonna lähistel, mis tugevdas piirkonna rolli riigi Euroopa-sisesel ja rahvusvahelisel ühenduvusel.
Pärand ja tänapäev
Kuigi ametlik haldusüksus „ringkond” kaotati 2015. aastal, jääb Luksemburgi ringkonna ala riigi olulisemaks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks. Paljud haldusülesanded ja regionaalsed koostöövormid jätkuvad kantonite ja kommunide kaudu, ning linna- ja äärelinna arendusprojektid on säilitanud piirkonna tähtsuse elukeskkonna ja majanduse kujundamisel.
Lisainfo saamiseks vt ka artikleid ja allikaid, mis käsitlevad konkreetseid kantone, kommuune ja linna arengut või haldusreformi üksikasju.
Ajalugu
Kui 24. veebruaril 1843. aastal loodi ringkonnad, oli Luksemburg üks kolmest riigist.
30. mail 1857 võeti Merschi kanton Luksemburgi rajoonist välja, et teha sellest osa uuest Merschi rajoonist. 4. mail 1867 kaotati uus rajoon ja Merschi kanton tehti taas Luksemburgi rajooni osaks.
2012. aastal ühendati Bascharage'i ja Clemency kommuunid uueks kommuuniks Käerjeng. Seega muutus omavalitsusüksuste arv 47-lt 46-le.
Geograafia
Luksemburgi piirkond piirneb põhjas Diekirchi piirkonnaga, idas Grevenmacheri piirkonnaga, lõunas Prantsusmaaga (Meurthe-et-Moselle'i ja Moselle'i departemangud) ja läänes Belgiaga (Belgia Luksemburgi provints).
Koostis
Luksemburgi piirkonda kuulub 4 kantonit ja 46 kommuuni.
| Canton | Piirkond | Rahvastik | Tihedus | Kommuunid | ||
| 1 | Capellen | 199.21 | 43,607 | 218.9 | 10 | |
| 2 | 242.77 | 160,960 | 663.0 | 14 | ||
| 3 | 238.46 | 167,199 | 701.2 | 11 | ||
| 3 | Mersch | 223.90 | 29,275 | 130.8 | 11 |
Kantonid ja nende kommuunid
- Capellen
- Dippach
- Garnich
- Hobscheid
- Käerjeng
- Kehlen
- Koerich
- Kopstal
- Mamer
- Septfontaines
- Steinfort
- Esch-sur-Alzette
- Bettembourg
- Differdange
- Dudelange
- Esch-sur-Alzette
- Frisange
- Kayl
- Leudelange
- Mondercange
- Pétange
- Reckange-sur-Mess
- Roeser
- Rumelange
- Sanem
- Schifflange
- Luksemburg
- Bertrange
- Contern
- Hesperange
- Luksemburg
- Niederanven
- Sandweiler
- Schuttrange
- Steinsel
- Strassen
- Walferdange
- Weiler-la-Tour
- Mersch
- Bissen
- Boevange-sur-Attert
- Colmar-Berg
- Fischbach
- Heffingen
- Larochette
- Lintgen
- Lorentzweiler
- Mersch
- Nommern
- Tuntange
Koht nimega Schack Bascharage'i lähedal, Luksemburgis
Saint-Maximini kabel Clemency's, Luksemburgis
Merschi loss, Luksemburg
Septfontaines'i seitse purskkaevu Luksemburgis
Küsimused ja vastused
K: Millised olid Luksemburgi linnaosa koordinaadid?
V: Luksemburgi ringkonna koordinaadid olid 49°36′36″N 6°08′00″E / 49.61000°N 6.13333°E / 49.61000; 6.13333.
K: Milline oli Luksemburgi ringkond?
V: Luksemburgi ringkond oli üks Luksemburgi Suurhertsogiriigi kolmest ringkonnast.
K: Milline oli Luksemburgi ringkonna pealinn?
V: Luksemburgi ringkonna pealinn oli Luksemburgi linn.
K: Millal rajoonid kaotati?
V: Piirid kaotati 2015. aastal.
K: Kus asus Luksemburgi ringkond?
V: Luksemburgi ringkond asus riigi edelaosas.
K: Milline oli Luksemburgi ringkonna pindala?
V: Luksemburgi ringkonna pindala oli 904,34 km2 (349,2 ruut mi).
Küsimus: Milline oli Luksemburgi ringkonna asustustihedus?
V: Luksemburgi ringkonna rahvastikutihedus oli 443,5 elanikku/km², 2014. aastal oli elanike arv 401 041.
Otsige