Luksemburgi linn (Lëtzebuerg) — pealinn ja ajalooline kindlus
Avasta Luksemburgi linn (Lëtzebuerg) — Suurhertsogiriigi pealinn ja ajalooline kindlus, võluv jõgede ühinemiskoht ning rikkalik arhitektuuriline ja kultuuriline pärand.
Luksemburgi linn (Luxembourg: Lëtzebuerg, prantsuse: Luxembourg, saksa: Luxemburg), tuntud ka kui Luksemburgi linn (Luxembourg: Stad Lëtzebuerg, prantsuse: Ville de Luxembourg, saksa: Stadt Luxemburg), on linna staatusega omavalitsusüksus ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi pealinn.
Linn asub Alzette'i ja Pétrusse'i jõgede ühinemiskohas Lõuna-Luksemburgis. Linnas asub Luksemburgi kindlus, mille ehitasid frangid varakeskkajal ja mille ümber arenes asula.
Ajalugu ja kindlus
Luksemburgi linn on kujunenud ümber keskaegse lossi ja hiljem arenenud üheks Euroopa tähtsamaks kindluseks. Algselt rajatud varakeskaegse müüriga asula kasvas sajandite jooksul, kui linna vallutasid ja kindlustasid erinevad valitsejad — hispaanlased, austriakd, prantslased ja preislased. Eriti tuntud on Bocki kaljuseinal rajatud kasemad (Bock Casemates), pikk ja keerukas maa-aluste tunnelite võrk, mis võimaldas linna kaitset rünnakute korral. 19. sajandi lõpus, 1867. aasta Londoni lepingu järel, tunnistati Luksemburg neutraalseks ja osa kindlusest demonteeriti, kuid märkimisväärsed osad fortifikatsioonidest säilisid ja on tänapäeval ajaloolised vaatamisväärsused.
Kultuur ja pärand
Vana linn ja fortifikatsioonid on väärtuslik kultuuripärand — Old Quarters and Fortifications of Luxembourg kantakse UNESCO maailmapärandi nimekirja. Linn on mitmekeelne ja -rahvuseline: igapäevases elus kasutatakse eeskätt luksemburgi, prantsuse ja saksa keelt. Traditsioonilised linnatänavad risti-rästi kitsaste tänavatega, samuti südalinna väljakud ja ajaloolised hooned annavad linnale omanäolise ilme.
Pealinn kui majandus- ja Euroopa keskus
Luksemburgi linn on riigi poliitiline ja majanduslik keskus. Linnas tegutsevad paljud pangad, investeerimisfondid ja rahvusvahelised finantsasutused, mistõttu on see üks Euroopa finantsteenuste tähtsamaid keskustest. Samuti paiknevad siin mitmed Euroopa Liidu institutsioonid (sh Euroopa Kohus ehk Court of Justice of the European Union) ning rahvusvahelised organisatsioonid, mis annavad linnale olulise rahvusvahelise rolli.
Transport ja ühendused
Luksemburgi rahvusvaheline lennujaam (Luxembourg Airport, varem Findel) tagab ühendused Euroopa ja maailma suundadesse. Linnas on hea rongi- ja bussivõrk ning viimastel aastatel on arendatud trammiliine (Luxtram) ja jalakäijakeskseid alasid. Alates 2020. aastast on Luksemburgi riigis kehtestatud tasuta ühistransport, mis hõlbustab nii kohalike kui turistide liikumist.
Vaatamisväärsused ja vaba aeg
- Bocki kasemad: ajaloolised maa-alused kaitserajatised, osa UNESCO nimekirjast;
- Grand-Ducal Palace: ametlik suurhertsogi residents kesklinnas;
- Notre-Dame katedraal: gooti ja neo-gooti elementi sisaldav ajalooline kirik;
- Chemin de la Corniche: kuulus jalutuskäik, mida tihti nimetatakse „Euroopa kõige ilusamaks rõduks”;
- Grund: maaliline orupoolne linnaosa, kus on restorane, muuseume ja võluvaid tänavaid;
- Kirikberg (Kirchberg): kaasaegne äri- ja institutsionaalne kvartal, kus asuvad ka Euroopa institutsioonide hooned.
Elukeskkond ja kliima
Luksemburgi linn pakub head linnakeskkonda — roheline, turvaline ja hästi hooldatud. Linna kliima on mõõdukalt mereline/mandriline: talved on suhteliselt leebed ja suved meeldivalt soojad, kuid aeg-ajalt esinevad ka vihmased perioodid. Linn on tuntud ka kõrge elatustaseme, korraliku tervishoiu ja haridussüsteemi poolest.
Turistidele ja ajaloohuvilistele pakub Luksemburg linn rikkaid vaatamisväärsusi, ajaloo kihte ja kaasaegset kultuurielu — see on väike pealinn, millel on oluline rahvusvaheline mõju ja mitmekesine pärand.
Ajalugu
Rooma ajal läbisid praeguse Luksemburgi linna territooriumi kaks peamist teed, mis kohtusid Marché-aux-Poissons'i platsil (praegu tänav ja linnaosa), kus domineerib kindlustatud torn. Siia ehitati linnus, mida nimetati Lucilinburhuc ("väike linnus"). Aastal 963 sai see koht Saksamaa keisrite ja Prantsusmaa kuningate lähisugulase Siegfried I omandisse. Siegfried ehitas "Lucilinburhuci" lossist mitte kaugel asuvale kaljule, mida nimetatakse Bockiks (Luksemburgi keeles Bockfiels). Seda kohta peetakse nüüd linna, riigi ja rahva sünnikohaks.
1994. aastal nimetas UNESCO vanad kvartalid ja kindlustused maailmapärandi nimistusse.

Luksemburgi vanalinn öösel
Geograafia
Luksemburgi linna pindala on 51,73 km22 , mis moodustab umbes 2% kogu riigi territooriumist. Kõrgus merepinnast varieerub 232 m (Beggen, Bastogne'i tänav) ja 408 m (Dommeldange) vahel; kesklinnas on see 304 m kõrgusel.
Luksemburgi kliima on okeanilise (Cfb Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi) ja niiske kontinentaalse (Dfb) kliima piiril.
.jpg)
Adolphe'i sild üle Pétrusse'i jõe ja Spuerkeessi panga peakorter.
Rahvastik
Seisuga 1. jaanuar 2016[update] elab vallas 115 227 inimest, rahvastikutihedus on 2227,5 elanikku/km².
Kaksiklinnad
Camden, Ühendkuningriik, alates 2007
Metz, Prantsusmaa,
Tambov, Venemaa, alates 2012
Praha, Tšehhi Vabariik, alates 2012
Küsimused ja vastused
K: Mis on Luksemburgi linna ametlik nimi Luksemburgi keeles?
V: Luksemburgi linna ametlik nimi Luksemburgi keeles on Lëtzebuerg.
K: Mis on Luksemburgi linna ametlik nimi prantsuse keeles?
V: Luksemburgi linna ametlik nimi prantsuse keeles on Luxembourg.
K: Mis on Luksemburgi linna ametlik nimi saksa keeles?
V: Luksemburgi linna ametlik nimi saksa keeles on Luksemburg.
K: Kuidas nimetatakse Luksemburgi linna Luksemburgi keeles?
V: Luksemburgi linna nimi Luksemburgi keeles on Stad Lëtzebuerg.
K: Kuidas tuntakse Luksemburgi linna prantsuse keeles?
V: Luksemburgi linn on prantsuse keeles tuntud kui Ville de Luxembourg.
K: Kuidas tuntakse Luksemburgi linna saksa keeles?
V: Luksemburgi linn on saksa keeles tuntud kui Stadt Luxemburg.
K: Milline ajalooline ehitis asub Luksemburgi linnas?
V: Luksemburgi linnas asub Luksemburgi kindlus, mille ehitasid frangid varakeskkajal.
Otsige