Prantsuse keel: päritolu, levik ja grammatikaline ülevaade
Prantsuse keel (prantsuse: français, hääldatakse "Fronce-eh") on romaani keel, mida räägiti esmakordselt Prantsusmaal. Seda räägitakse ka Belgias (Valloonia), Luksemburgis, Quebecis (Kanada), Šveitsis (Romandia) ja paljudes Aafrika riikides (prantsuskeelne Aafrika). Umbes 220 miljonit inimest räägib prantsuse keelt emakeelena või teise keelena. See on olnud ka üks teiste keelte, näiteks Haiti kreooli keele juurtest. Nagu teistelgi romaani keeltel, on selle nimisõnadel sugu, mis jagunevad maskuliinseteks (masculin) ja feminiinseteks (féminin) sõnadeks.
Päritolu ja ajalooline areng
Prantsuse keel on arenenud vulgaarlatina murretest, mida Rooma impeeriumi laienemine Galliase aladel 1.–5. sajandil kaasa tõi. Keskajal kujunesid välja piirkondlikud ladina-põhised murded (nt oksitaania ja gallo-rooma variandid), millest normatiivseks ratsionaliseeritud kirjakeele aluseks sai Pariisi ümbruse kantseliidi (île-de-France) vorm. Keskaegsete ja varauusaegsete tekstide ning standardiseerimise kaudu (nt 1539. a Françoi I dekreediga keelekasutus ametlikes dokumentides) kujunes tänapäevane prantsuse kirjakeel.
Leviku ja staatus
Prantsuse keelt kasutatakse paljudes riikides nii ametliku, administratiivse kui ka hariduskeelena. See on üks rahvusvaheliste organisatsioonide ametlikest keeltest (nt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Rahvusvaheline Kohtulahendus jt). Koloniaalaja mõju tõttu on prantsuse keel tähtis mitmes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigis. Rahvusvaheline prantsuse keelekasutajate võrgustik on koondunud mitteametlikult ja ametlikult organisatsiooni La Francophonie ümber, mis edendab keele ja kultuuri koostööd.
Grammatikaline ülevaade
Alljärgnevalt on toodud prantsuse keele olulisemad grammatilised tunnused lühikokkuvõttena:
- Sugu: nimisõnad on kas maskuliinsed või feminiinsed; artiklid ja omadussõnad nõustuvad sooga.
- Artiklid: määratletud artiklid (le, la, les) ja määramata artiklid (un, une, des); artikli vorm sõltub sõna soost ja arvust.
- Arv: enamasti lihtne ainsus/mitmus, mitmuse moodustamine tihti -s lõpu lisamisega, kuid häälduses sageli muutus nõrk.
- Verbisüsteem: verbaalsüsteem on rikas pöördeliste vormide ja ajavormidega (présent, imparfait, passé composé, plus-que-parfait, futur simple, conditionnel jms). Abiverbideks on avoir ja être.
- Omadussõnad: nõustuvad soone ja arvuga ning võivad paikneda kas enne või pärast nimisõna sõltuvalt tähendusest.
- Pronoomenid: tugev rõhk ase- ja tagasiviivatele asesõnadele (je/tu/il/nous/vous/ils) ning objekt-pronomenitele (le/la/les, lui/leur, y, en).
- Sõnajärg: üldiselt SVO (subjekt–tegusõna–objekt), ent rõhu-, küsimuse- ja käänduvahetuste korral varieerub.
Hääldus ja kirjasüsteem
Prantsuse keel kasutab ladina tähestikku ja mitmeid diakriitilisi märke (näiteks é, è, ê, ç, û). Hääldus sisaldab ka nasaalseid vokaale (õhk läbi nina), mis on romaani keeltest üpris iseloomulikud. Veel erineb prantsuse kirja ja häälduse vahel sageli suurtähtede mitmekülgne suhe — palju lõppe kirjutatakse, kuid neid ei hääldata (näiteks "ils" hääldatakse [il] või [ilz] ajalooliste vormide tõttu).
Dialektid ja variante
Prantsuse keel ei ole monoliitne: lisaks standariseeritud keelele on mitmeid rahvapäraseid variante ja murdeid.
- Metropolitaansed variandid: Pariisi standard, lõuna prantsuse hääldus jm.
- Rahvusvahelised kirjakeeled: Quebeci prantsuse keel (Canadien), Belgia ja Šveitsi variandid, mis erinevatel juhtudel erinevad sõnavara, häälduse ja mõne grammatilise eripära poolest.
- Aafrika prantsuse keel: laialdaselt kasutatav haridus- ja ametikeel, sageli kontaktis kohalikku keelestikuga, mis mõjutab sõnavara ja väljendusviise.
Mõju teistele keeltele
Prantsuse keel on olnud tähtis laenuallikas paljudele maailma keeltele — eriti inglise, haiti kreooli, paljude Aafrika keeltest ja ka eesti keeles esineb prantsuse laensõnu (nt "restoran", "ballet"). Coloniseerimise ajal levis sõnavara paljudesse ühiskondadesse, kus kohalikud keeled võtsid omaks prantsuse mõisted ja terminid.
Õppimine ja tähtsus tänapäeval
Prantsuse keel on populaarne võõrkeel koolides ja ülikoolides, sest sellel on tugev kultuuriline ja diplomaatiline tähtsus. Prantsuse keele õppimine avab võimalusi rahvusvahelisele tööle, teadusele, kultuurile ja reisimisele. Tänapäeva digitaalses maailmas on prantsuse keel oluline ka meedia, kirjanduse, kino ja teadusliku kommunikatsiooni mõttes.
Statistika ja huvipakkuvad faktid
- Umbes 220 miljonit inimest räägib prantsuse keelt emakeelena või teise keelena.
- Prantsuse keel on ametlik või töökasutuses üle 30 riigis ning mitmes rahvusvahelises organisatsioonis.
- La Francophonie organisatsioon koondab prantsuse keelt ja prantsuskeelset kultuuri tutvustavaid riike ja piirkondi.
See lühiülevaade pakub alust prantsuse keele päritolu, leviku ja grammatika mõistmiseks. Kui soovite, võin lisada näiteid verbide pööramisest, iseloomustada lõdvalt Quebeci ja Euroopa prantsuse erinevusi või soovitada õppematerjale algajale.
Ajalugu
Iidsetel aegadel elasid keldid praeguses Prantsusmaal. Tollal nimetati seda maad Gallia (ladina keeles Gallia). Roomlased vallutasid Gallia ja tegid sellest provintsi. Kuna roomlased rääkisid ladina keelt, õppisid kohalikud inimesed ladina keelt ja hakkasid seda rääkima. Nende enda keelt, gallia keelt, räägiti pigem vähem, kuigi Bretagne'i osa Prantsusmaal, mida nimetatakse Bretagne'iks, räägib tänapäevalgi veel bretooni keelt, mis pärineb vanast keldi keelest.
Prantsuse keele hääldus, rohkem kui teistes romaani keeltes, muutus ladina keelest radikaalselt erinevaks. Pärast Rooma impeeriumi langemist ja germaani rahvaste tungimist maale muutus vulgaarladina keel kiiresti. Keskaegses Prantsusmaal muutus see kaheks dialektiks või keeleks: langue d'oc ja langue d'oïl. Mõlemad tähendavad "jah-keelt", sest oc oli sõna "jah" lõunas ja oïl tähendas "jah" põhjas. Tänapäeval on prantsuse keeles sõna "jah" oui, mida hääldatakse nagu "me".
1635. aastal asutas Prantsusmaa Prantsuse Akadeemia, et standardiseerida prantsuse keelt. Tänapäevani kehtestab akadeemia prantsuse keele standardreeglid.
Langue d'oc'i nimetatakse nüüd oktsitaani keeleks ja seda räägivad endiselt paljud inimesed Lõuna-Prantsusmaal.
Frankofooniline Aafrika
Kirjad
Prantsuse keel kasutab ladina tähestikku nagu inglise keel. On mõned erinevused, sest vokaalidele võib lisada kolme tüüpi diakriitikaid. Need on terav aktsent é; tõsine aktsent è ja ümberpööratud aktsent î. Cedilla võib lisada ka c-le, et teha ç.
Vokaalid
- a hääldatakse nagu "isa".
- ai ja ei hääldatakse nagu "ay" sõnas "say".
- an ja en hääldatakse nagu "on" sõnas "vale", kuigi mitte siis, kui selle järel on kaks n-tähte või e.
- au ja eau hääldatakse nagu "o" sõnas "note".
- Lõppudes er ja ez hääldatakse e nagu "ay" sõnas "say".
- eu hääldatakse nagu "e" sõnas "verse".
- Vastasel juhul on e nagu a sõnas "umbes". See on aga vait, kui see on sõna lõpus, välja arvatud juhul, kui tegemist on lühikese sõnaga.
- é hääldatakse nagu "ay" sõnas "say".
- è ja ê hääldatakse nagu "e" sõnas "bed".
- Peale e ei mõjuta need kolm diakriitikat tegelikult teiste häälikute hääldamist.
- i ja y hääldatakse nagu "ee" sõnas "tree".
- in hääldatakse nagu "an" sõnas "bank", kuigi mitte siis, kui selle järel on kaks n-tähte või e.
- o hääldatakse nagu "note".
- oi hääldatakse nagu "w", millele järgneb "a" sõnas "isa".
- oin hääldub nagu "wan" sõnas "twang".
- on hääldatakse nagu "on" sõnas "long", kuigi mitte siis, kui selle järel on kaks n-tähte või e.
- ou hääldatakse nagu "oo" sõnas "food".
- œ hääldatakse nagu "e" sõnas "verse", kuid ümaramate huultega.
- u ei ole ingliskeelne heli. Seda hääldatakse nagu "ee" sõnas "feed", kuid huuled on ümardatud nii, nagu te ütleksite sõna "food".
- un hääldatakse nagu "un" sõnas "hung", kuigi mitte siis, kui selle järel on kaks n-tähte või e.
Konsonandid
- Nagu inglise keeles, hääldatakse c enamiku tähtede ees "k", kuid e, i või y ees pehme "s".
- ç hääldatakse pehme "s"-na.
- ch, sh ja sch hääldatakse nagu "sh" sõnas "shop".
- g hääldatakse enamiku tähtede ees kõva "g". Enne e, i või y hääldatakse see nagu "s" sõnas "aare".
- gn hääldub nagu "ny" sõnas "canyon".
- h on alati vaikne.
- j hääldatakse nagu "s" sõnas "aare".
- l hääldatakse tavaliselt (kuid mitte alati) nagu "y" sõnas "yes", kui see järgneb i-tähele; vastasel juhul hääldatakse see kui "l".
- m ja n muutuvad, kui nad tulevad vokaali järel - vt eespool.
- qu hääldatakse kui "k".
- r hääldatakse inglise keelest erinevalt, kuna see on kurguhääl, mida tehakse kurgu tagaosas.
- th hääldatakse kui "t", mitte nagu inglise keeles.
- x hääldatakse "gz" või "ks".
- b, d, f, k, p, ph, s, t, v, w ja z hääldatakse samamoodi nagu inglise keeles.
Kui sõna lõpeb konsonandiga, siis seda tavaliselt ei hääldata, välja arvatud juhul, kui järgmine sõna algab vokaaliga. Kui sõna on aga väga lühike või kui viimane konsonant on c, r, l või f, siis hääldatakse seda siiski.
Näited
Siin on mõned näited prantsuse keele sõnadest ja lausetest :
| Sõna | Tähendus |
| Oui | Jah (si, kui seda kasutatakse vastuseks mitte- või negatiivsetele väljenditele) |
| Mitte | Ei |
| Bonjour | Tere (ametlik) |
| Au revoir | Hüvasti |
| Salut | Tere ja hüvasti (mitteametlik) |
| Merci | Tänan teid |
| Merci beaucoup | Tänan teid väga |
| Monsieur | Härra, härra... |
| Madame | Proua, pr. |
| Homme | Mees |
| Femme | Naine |
| Fille | Tüdruk |
| Garçon | Poiss |
| Poulet | Kana |
| Hirmuäratav | Imeline |
| En vacances | Puhkusel/puhkusel |
| Eau | Vesi |
| Jaanipuu | Süüa |
| Parlez-vous français? | Kas te räägite prantsuse keelt? |
| Je parle français. | Ma räägin prantsuse keelt. |
| Comment allez-vous? | Kuidas teil läheb? (ametlik või rohkem kui üks isik) |
| Comment vas-tu? | Kuidas teil läheb? (mitteametlik) |
| Je t'aime. | Ma armastan sind. |
| Où sont les toilettes s'il vous plaît ? | Kus on tualetid, palun? |
| Comment t'appelles-tu? | Mis on teie nimi? |
| Je m'appelle... (teie nimi) | Minu nimi on... (teie nimi) |
| Je parle l'anglais | Ma räägin inglise keelt |
| S'il vous plaît | Palun (ametlik) |
| J'ai besoin d'un taxi | Ma vajan taksot |
Paljud prantsuse keele sõnad on sarnased inglise keele sõnadega, sest inglise keel võttis paljud sõnad normanni keelest, mis on vana norra keelest mõjutatud prantsuse keele dialekt. Seda vaatamata sellele, et teadlased peavad inglise keelt germaani keeleks nagu saksa keel. Erinevate keelte sama tähendusega sõnu, mis kirjutatakse sarnaselt, nimetatakse konnaatideks. Enamik inglise keele sõnu, mis lõpevad sõnadega "tion" ja "sion", on pärit prantsuse keelest. Vt allpool rohkem näiteid:
| Sõna | Tähendus |
| Mitte | Ei |
| Théâtre | |
| Crème | Cream |
| Ballon | Õhupall |
| Difficile | Raske |
| Draakon | |
| Rott | Rott |
| Cinéma | Kino |
| Énergie | Energia |
| Ennemi | Vaenlane |
| Oncle | Onu |
Seotud leheküljed
- Loetelu territoriaalüksustest, kus prantsuse keel on ametlik keel
Küsimused ja vastused
K: Mis on French?
V: Prantsuse keel on romaani keel, mida räägiti esmakordselt Prantsusmaal.
K: Kus räägitakse prantsuse keelt peale Prantsusmaa?
V: Prantsuse keelt räägitakse ka Belgias, Luksemburgis, Quebecis (Kanada), Šveitsis ja paljudes Aafrika riikides (prantsuskeelne Aafrika).
K: Kui paljud inimesed räägivad prantsuse keelt emakeelena või teise keelena?
V: Umbes 220 miljonit inimest räägib prantsuse keelt emakeelena või teise keelena.
K: Millise teise keele juurtega on prantsuse keel olnud?
V: Prantsuse keel on olnud üks Haiti kreooli keele juurtest.
K: Kas prantsuse keele nimisõnadel on sugu?
V: Jah, nagu teistelgi romaani keeltel, on ka prantsuse keele nimisõnadel sugu, mis jagunevad maskuliinseteks (masculin) ja feminiinseteks (féminin) sõnadeks.
K: Kuidas hääldatakse prantsuse keeles sõna "prantsuse"?
V: Prantsuse sõna "prantsuse" on "français" ja seda hääldatakse "Fronce-eh".
K: Millised riigid peale Prantsusmaa sisaldavad veel prantsuskeelseid piirkondi?
V: Belgia (Valloonia), Luksemburg, Quebec (Kanada), Šveits (Romandia) ja paljud erinevad Aafrika riigid (prantsuskeelne Aafrika) sisaldavad prantsuskeelseid piirkondi.
