Draakon on mütoloogiasse ja fantaasiasse kuuluv legendaarne olend. Draakonitest on lugusid Hiina kultuuris, Euroopa kultuuris, Lõuna-Ameerika kultuuris ja paljudes muudes kultuurides. Nende kirjeldused, tähendused ja roll loodetes varieeruvad suuresti: mõnes traditsioonis on draakonid õnnistuse ja jõu (või keisri) sümbolid, teises aga hirmuäratavad vaenlased, keda tuleb võita.

Omadused ja välimus

  • Draakonitel võib olla 0–4 jalga; paljudel on küünised, soomused ja mõnikord piigid või sarved. Tiivad esinevad mõnel traditsioonilisel kujutisel, kuid paljud kultuurid kujutavad draakoneid ka ilma tiibadeta.
  • Draakon on tavaliselt suure või võimsa kehaga olend, kellel on tugev saba ja pikk kael.
  • Draakon võib välja näha nagu tiibadega madu või nagu klassikaline (suurem) roomaja, olenevalt kultuurilisest traditsioonist.
  • Neil on sageli hammastega suu ja teravad küünised ning need omadused rõhutavad nende ohtlikkust ja jahioskusi.
  • Mõned lugudest tuntud draakonid, näiteks legend "George ja draakon", kujutatakse inimestega kokku puutuvatena — vahel ründajatena, vahel päästjatena.
  • Mõned draakoniliigid eelistavad pesitseda koopastes, mägedes või varjatud koobastes ning võivad koguda aardeid või pidada pesa.
  • Mõnel kujutisel on draakonil sarved; värvid ja eripärad (nt tulipunane saba) varieeruvad ja mõnikord neil on eriline niiöelda "märk" või värvus, mis eristab neid teistest.
  • Draakonid lendavad kas füüsiliste tiibade abil või maagiliselt — mitmes traditsioonis on nende lend võimas ja müstiline.
  • Hiina draakon on tugevalt seotud Hiina keisriga ning on sageli keiserliku või riikliku võimu sümbol.
  • Paljudes läänepärastes legendides hingavad draakonid tuld, kuid kirjeldustes võivad esineda ka muud elementaalsed või maagilised võimed, nagu jää-, mürk- või valgusehingamine.
  • Mõnel draakonil on tavaliselt erilised võimed: neid seostatakse ennustamise, muutumisvõime, tarkuse, pikaealisuse või isegi surematusega.

Kultuuriline tähendus ja variatsioonid

Draakonite roll ja tähendus erinevad oluliselt eri paikades. Hiinas ja paljudes Aasia traditsioonides nähakse draakoneid sageli õnne, viljakuse ja vee (nt vihma, jõgede) kaitsjatena; nad on positiivsed ja austatud olendid. Euroopalikes pärimustes on draakonid tihti kurjad olendid, keda peavad ründama kangelased või rituaalsed kangelased (näiteks rüütel, kes vabastab linna draakoni käest).

Draakonid kirjanduses ja populaarkultuuris

Draakonile on pühendatud palju lugusid ja kujutisi nii klassikas kui ka kaasaegses kultuuris. Nad esinevad paljudes teostes, näiteks: "Kääbik", "Beowulf", "Kuidas koolitada draakonit" ja "Harry Potter". Kääbikus ja Beowulfis kujutatakse draakoneid sageli ohtlikena ja inimeste vastu ründavatena. Teistes lugudes, näiteks Anne McCaffrey teostes, on draakonid koostööpartnerid, kes aitavad või kaitsevad inimesi. Usulis-kultuurilises kontekstis esineb draakon ka Ilmutusraamatu peatükkides 12–13, kus teda nähakse kui kuradit.

Symbolism ja kasutus tänapäeval

Draakone leidub tänapäeval laialdaselt filmides, tele- ja raamatukunstis, videomängudes, lauamängudes ja rollimängudes. Nad on saanud nii hirmu kui imetluse objektiks: kasutatakse sümbolitena tugevuse, tarkuse, kaitse või ahnuse ja hävituse kujutamiseks. Samuti esinevad draakonid vapikilpides, linna- ja riigiembleemides ning festivali- või maskotikultuuris (näiteks Hiina uusaasta draakonitants).

Kuigi draakonid on mütoloogilised, uurivad folkloristika ja kultuuriteadused nende kujutiste tekkimist, levikut ja tähendusi. Nende lood aitavad mõista inimeste hirme, unistusi ja väärtussüsteeme läbi ajaloo.