Hiina (lihtsustatud hiina keel: 中国; traditsiooniline hiina keel: 中國; pinyin: Zhōngguó) on kultuuripiirkond, iidne tsivilisatsioon ja riik Ida-Aasias. See termin kannab nii geograafilist, ajaloolist kui ka poliitilist tähendust: räägitakse Mandri-Hiinast, kultuurilisest Hiinast ning tänapäeval ka mitme poliitilise üksuse alla langenud territooriumitest.
Viimase Hiina kodusõja (1927–1949) tulemuseks on tänapäeval kaks erinevat poliitilist võimu:
Hiina Vabariik (alates 1911), üldtuntud kui Hiina alates 1. jaanuarist 1911 kuni 25. oktoobrini 1971. Praegu üldtuntud kui Taiwan, kontrollib Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu saari. Selgitus: Hiina Vabariik (Republic of China, ROC) asutati Xinhai ülestõusu tulemusena 1911–1912. Enne 1949. aastat oli ROC Hiina mandriosa valitsev valitsus. Pärast kodusõja lõppu kolis ROC valitsus Taiwani ja jätkas seal valitsemist. ROC esindas Hiinat ÜRO-s kuni 1971. aastani, mil selle koht ÜRO Julgeolekunõukogus ja ÜRO üldarutelus võttis üle Hiina Rahvavabariik.
Hiina Rahvavabariik (alates 1949. aastast), üldtuntud kui Hiina, kontrollib Mandri-Hiinat ja suures osas isevalitsetud Hongkongi (alates 1997. aastast) ja Aomeni (alates 1999. aastast) territooriume. Selgitus: Hiina Rahvavabariik (PRC) kuulutas end 1949. aastal Mandri-Hiina valitsejaks ja alates 1971. aastast esindab PRC Hiinat ÜRO-s. PRC on ainsana rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud "Hiina" esindaja. PRC valitsus näeb Taiwanit oma provintsina ja säilitab poliitilise positsiooni, et Hiina on üks ja jagamatu, samas kui Taiwani poliitiline staatus rahvusvaheliselt on keeruline ja vastuoluline.
Hiina on üks maailma vanimaid ja järjepidevamaid tsivilisatsioone. Arheoloogilised leiud näitavad püsivat inimtegevust ja organiseeritud ühiskondi juba enam kui 5000 aasta eest. Hiinas asuvad paljud ajaloolised paigad, nagu Suur Hiina müür, Keelatud linn ja paljud iidse ajalooga templid ja mausoleumid.
Hiina kirjakeel – traditsioonilised ja lihtsustatud kirjamärgid – on üks vanimaid jätkuvalt kasutusel olevaid kirjasüsteeme. Kirjakeel on ajalooliselt olnud kultuuri ja halduse ühendavaks jõuks, võimaldades säilitada ulatuslikku kirjapärandit filosoofiast, teadusest ja kirjandusest.
Hiina on tuntud paljude oluliste leiutiste poolest, mida vahel nimetatakse ka "neli suurte leiutise" hulka kuuluvaks pärandiks: paber, trükikunst, kompass ja püssirohi. Lisaks sellele on Hiinas arenenud tehnika, meditsiin, astronoomia, põllumajandus ja filosoofia (nt konfutsianism, taoism ja budism on jätnud sügava jälje kultuurile).
Tänapäeval on Hiina poliitilis-majanduslikult maailma üks mõjukamaid piirkondi. Mandri-Hiina (PRC) on rahvaarvult maailma suurim riik ja majanduselt üks suurimaid, samas kui Taiwan (ROC) on majanduslikult arenenud ja olulise tehnoloogiatööstusega saareriik. Hongkong ja Aomen/ Macau valitsevad ajaloost tulenevat eristatud õiguslikku ja majanduslikku staatust lähtuvalt lahendustest, mis tagasid nende üleandmise Ühendkuningriigilt ja Portugalilt PRC-le (põhimõttega "üks riik, kaks süsteemi").
Kultuuriliselt on Hiina mitmekesine: seal räägitakse sadade murrete ja keeltest (mandariini ehk putonghua on ametlik keel Mandri-Hiinas), seal on rikkalik kirjandus-, muusika-, tantsu- ja kunstitraditsioon ning aastaajad ja pühad (näiteks Hiina uus aasta ehk Kevadfestival, keskautumni festival) mängivad olulist rolli ühiskondlikus elus.
Poliitiliselt on olukord keeruline ja rahvusvaheliselt tundlik. Peamised teemad hõlmavad Taiwani staatust ja suhted Mandri-Hiinaga, Hongkongi enesekorralduse küsimusi pärast 1997. aastat, inimõiguste ja demokraatlike institutsioonide olukorda ning geopoliitilist võimuvõitlust Aasia ja maailma tasandil. Nende küsimuste lahendused mõjutavad oluliselt nii piirkondlikku stabiilsust kui ka globaalset poliitikat.
Hiina ajaloo ja kultuuri mõistmiseks on oluline arvestada nii iidseid traditsioone kui ka kiiret moderniseerumist, mis on viimase sajandi jooksul kujundanud riigi tänapäevase näo — alates suveräänsuspoliitikast kuni majandusreformide, linnastumise ja tehnoloogilise arenguni.
