Hiina (maa)

Origins

Sõna "Hiina" esimene registreeritud kasutus pärineb aastast 1555. See on tuletatud pärsia keele omadussõnast chīnī, mis tähendab "hiinlane" ja mida Euroopas populariseeris Marco Polo.

Ajalugu

Antiik (2100 eKr. - 1500 pKr.)

Vana Hiina oli üks esimesi tsivilisatsioone ja tegutses alates 2. aastatuhandest eKr feodaalühiskonnana. Hiina tsivilisatsioon oli ka üks vähestest, kes leiutas kirja, teised olid Mesopotaamia, Induse oru tsivilisatsioon, maiade tsivilisatsioon, Minoose tsivilisatsioon Vana-Kreekas ja Vana-Egiptus. See saavutas oma kuldajastu Tangi dünastia ajal (umbes 10. sajandil pKr). Konfutsianismi ja daoismi kodumaa, millel oli suur mõju lähiriikidele, sealhulgas Jaapanile, Koreale ja Vietnamile poliitilise süsteemi, filosoofia, religiooni, kunsti, kirjanduse ja kirjanduse valdkonnas. Hiinas on mõned maailma vanimad kunstiteosed. Mõned klassikalised näited on kujud ja keraamika, samuti džaadist valmistatud kaunistused.

Enne Hiina ühendamist Qini dünastia ajal oli sadu väikeriike, kes võitlesid üksteisega sadu aastaid sõjas Hiina kontrollimise eest. Seda nimetatakse sõdivate riikide perioodiks. Kuigi pidevad sõjad panid inimesi kannatama, sündisid sel ajal paljud suured filosoofiad, sealhulgas konfutsianism ja daoism. Konfutsianism ja daoism üksi on olnud aluseks paljudele sotsiaalsetele väärtustele, mida tänapäevastes Ida-Aasia kultuurides võib näha.

Selle geograafia nägi enamasti välja nagu tänapäeva Hiina geograafia, välja arvatud põhjapoolsed ja läänepoolsed servad, mis erinesid. Seda ründasid sageli põhjapoolsed rändrahvad, näiteks türgi rahvad ja mongolid, keda juhtisid Tšingis-khaan ja Kublai-khaan. Muinas-Hiina ajaloo jooksul võitlesid põhjapoolsed nomaadilased ja hiinlased üksteisega ning valitsesid kordamööda Hiina maad ja rahvast. Kui aga põhjarahvas võitis hiinlasi ja tuli kuningriiki valitsema, võtsid nad ka hiinlaste eluviisi omaks ja muutusid hiinlaste sarnaseks. Paljusid Hiina tugevamaid dünastiaid valitsesid põhjarahvad, sealhulgas Qin, Tang, Yuan (mongoli) ja Qing. Iga kord tõid nad Hiina kultuuri ka uusi elemente.

Uus ajastu

Kuigi Hiina saavutas I aastatuhandel ja II aastatuhande alguses palju, muutus ta 15. sajandil pKr isolatsiooniriigiks, sest Hispaania leidis uuel mandril tohutult hõbedat, mis oli tollal Hiinas ja Euroopas peamine valuuta (raha), ja Hiina ei tahtnud, et välismaalased teda ostaksid.

Renessansiajastu ajaks hakkasid Euroopa võimud vallutama teisi Aasia riike. Kuigi Hiinat tegelikult kunagi ei vallutatud, rajasid paljud Euroopa riigid, näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa, Hiinas mõjusfäärid. Kuna Hiina oli end eelnevate sajandite jooksul maailmast ära lõiganud, oli ta Qingi dünastia ajal jäänud tehnoloogiliselt teistest riikidest maha ja oli võimetu seda takistama. See sai selgeks, kui Hiina kaotas 19. sajandil Suurbritanniale oopiumisõjad.

Hiina seisis endiselt lääne allikatest mõjutatuna silmitsi sisemiste tülidega. Taipingi mäss või Taipingi sõda toimus Hiinas aastatel 1851-1864. Taipingi mässu juhtis Hong Xiuquan Guangdonist. Hong Xiuquan oli kristlike misjonäride mõjutatud ja kuulutas end Jeesuse vennaks. Hong tegi oma missiooniks Qingi dünastia kukutamise. Taipingi mäss saavutas mõju lõunapoolse Hiina elanikkonna seas ja meelitas ligi kümneid tuhandeid toetajaid. Taipingi režiim lõi edukalt riigi Qingi impeeriumi sees, mille pealinn oli Nanjing. Hong nimetas oma uut riiki Taiping Tianguo ehk "Suure rahu taevane riik". Kohalikud armeed surusid mässu lõpuks Nanjingi lõpplahingus maha.

1911. aastal asutas Sun Yat-sen Hiina Vabariigi, kuid selle valitsus oli väga nõrk. Sõjapealikud kontrollisid paljusid piirkondi. Tšiang Kai-šek juhtis sõdu nende vastu ning temast sai president ja diktaator.

1931. aastal tungis Jaapan Mandžuuriasse, mis asus Hiina kirdeosas. 7. juulil 1937 ründasid jaapanlased ülejäänud riiki, alustades sellega nn teist Hiina-Jaapani sõda. Sellest sõjast sai hiljem osa Teisest maailmasõjast. Sõda kestis kaheksa aastat ja selles hukkusid miljonid hiinlased.

Hiljem algas aga Hiina Vabariigi (ROC) Kuomintangi (natsionalistide) ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) kommunistide vahel Hiina kodusõda. Kommunistid tahtsid muuta Hiinat Nõukogude Liidu sarnaseks, samas kui teine pool soovis Hiinat hoida oma tollases seisus. Kommuniste juhtisid Mao Zedong, Liu Shaoqi ja teised. Hiljem kaotas Liu Mao mõju ja tema surm on tänaseni lahendamata. Kommunistid võitsid lõpuks sõja. Rahvuslased (eesotsas Tšiang Kai-šekiga) põgenesid Taiwani saarele ja rajasid oma uue pealinna Taipei. Pärast Hiina kodusõda kuulutas kommunistlik juht Mao Zedong 1. oktoobril 1949 Pekingis välja uue riigi, Hiina Rahvavabariigi (HRV).

Mao ajal jäi riik vaeseks, samas kui Taiwan sai rikkamaks. Tema katse industrialiseerida ja kollektiviseerida Suure hüppega ettepoole viis paljude inimeste näljasurmadeni. Kultuurirevolutsioon põhjustas suuri sotsiaalseid murranguid. Pärast 1976. aastat tegi Hiina Deng Xiaopingi juhtimisel läbi turumajanduslikud reformid ja koges kiiret majanduskasvu. Hiina on nüüd üks maailma suurimaid majandusi, mis tugineb peamiselt ekspordile.

Lähiajaloos on Hiinas olnud probleeme protestidega, teabe blokeerimisega Internetis ja uudiste tsenseerimisega. 1989. aasta oli tähelepanuväärne Tian An Meni veresauna tõttu.

Geograafia

Hiina maastik on suur ja mitmekesine. See ulatub Gobi ja Taklamakani kõrbetest põhjas kuni subtroopiliste metsadeni lõunas. Himaalaja, Karakoram, Pamir ja Tian Shani mäestik eraldavad Hiinat suurest osast Lõuna- ja Kesk-Aasiast. Jangtse ja Kollane jõgi voolavad Tiibeti platoolt tihedalt asustatud idarannikuni. Jangtse on maailma kolmas pikim jõgi, Kollane jõgi aga kuues. Hiina rannajoon piki Vaikset ookeani on 14 500 kilomeetrit pikk. Seda piiravad Bohai, Kollane, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meri. Hiina ühendab Kasahstani piiri kaudu Euraasia steppi. Euraasia stepp on juba neoliitikumist saadik olnud steppide kaudu ida ja lääne vaheline suhtlusarter. Steppide tee on maismaa(de) Siiditee(de) esivanem.

Köppen-Geigeri kliimaklassifikatsiooni kaart Hiina kohta.

Poliitika

Hiina põhiseaduses on öeldud, et Hiina Rahvavabariik "on sotsialistlik riik, mis on demokraatliku rahvuslikul diktatuuril, mida juhib töölisklass ja mis põhineb tööliste ja talupoegade liidul". Samuti sätestatakse, et riigiorganid "kohaldavad demokraatliku tsentralismi põhimõtet". Hiina Rahvavabariik on üks maailma ainsatest sotsialistlikest riikidest, mis on avalikult kommunistlik.

Zhongnanhai, Hiina valitsuse ja Hiina Kommunistliku Partei peakorter.


Suur Rahvahoone, kus toimub Rahvuskongress.

Sõjaline

2,3 miljoni aktiivse sõduriga on Rahvavabastusarmee (PLA) suurim alaline sõjavägi maailmas. PLA-d juhib sõjaväe keskkomitee (CMC). Hiinal on suuruselt teine reservvägi, vaid Põhja-Korea järel. PLA koosneb maaväest (PLAGF), mereväest (PLAN), õhujõududest (PLAAF) ja Rahvavabastusarmee raketiväest (PLARF). Hiina valitsuse andmetel oli Hiina sõjaline eelarve 2017. aastal 151,5 miljardit USA dollarit. Hiinal on maailma suuruselt teine sõjaline eelarve.

Teadus ja tehnoloogia

Hiina oli kunagi kuni Mingi dünastiani maailma juhtiv riik teaduse ja tehnoloogia vallas. On palju Vana-Hiina avastusi ja leiutisi. Näiteks paberi valmistamine, trükkimine, kompass ja püssirohi on tuntud kui neli suurt leiutist. Need levisid laialt kogu Ida-Aasias, Lähis-Idas ja hiljem ka Euroopas. Hiina matemaatikud olid esimesed, kes kasutasid negatiivseid numbreid. 17. sajandiks muutusid Euroopa ja läänemaailm teaduses ja tehnoloogias Hiinast paremaks.

Varaseim teadaolev kirjalik püssirohu valem, Wujing Zongyao 1044. aastast pKr.

Demograafia

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli Hiina Rahvavabariigi rahvaarv umbes 1 370 536 875. Umbes 16,60% elanikkonnast oli 14-aastased või nooremad, 70,14% olid 15-59-aastased ja 13,26% üle 60-aastased. Elanikkonna kasvumäär 2013. aastal on hinnanguliselt 0,46%.

Kultuur

Hiina on idapoolsete võitluskunstide, mida nimetatakse kung-fuks või selle esimeseks nimeks Wushu, päritolu. Hiina on ka lugupeetud Spa kloostri ja Wudangi mägede kodumaa. Võitluskunstid algasid pigem ellujäämise, kaitse ja sõjapidamise kui kunsti eesmärgil. Aja jooksul on mõned kunstivormid hargnenud, samas kui teised on säilitanud oma selge hiina maitse.

Hiinas on olnud tuntud kunstnikke, sealhulgas Wong Fei Hung (Huang Fei Hung või Hwang Fei Hung) ja paljud teised. Kunst on ka koos eksisteerinud erinevate värvidega, sealhulgas standardsemate 18 värviga. Kultuuris kiidetakse ja räägitakse ka legendaarsetest ja vastuolulistest liigutustest nagu Big Mak.

Hiinas on palju traditsioonilisi festivale, nagu kevadfestival, draakonipaatide festival, kesksügisfestival ja nii edasi. Kõige olulisem on Hiina uusaasta. Hiinas on nende pühade tähistamiseks puhkused.

Festivalid

Kevadfestival on Hiina uusaasta.

Draakonipaatide festivali tähistatakse sõdivate riikide ajal Chu riigi patriootliku luuletaja Qu Yuani surma mälestuseks. Ta veenis oma keisrit mitu korda, et ta ei võtaks Qini diplomaatide pakkumisi vastu, kuid keiser ei kuulanud teda. Ta oli väga kurb ja hüppas lõpuks jõkke, et oma elu lõpetada. Rahvas armastas teda nii väga, et ei tahtnud, et kalad tema surnukeha ära sööksid. Nad tegid ja viskasid jõkke riisi pelmeene. Nad loodavad, et kalad söövad need pelmeenid luuletaja laiba asemel. Samuti sõudsid nad jões draakonipaadid, et kaladest vabaneda. Sellistest tavadest, riisiklimpude söömisest ja lohepaatide võistlustest, on saanud see, mida hiinlased tänapäeval sellel festivalil teevad.

Kaheksanda kuukuu viieteistkümnendal päeval toimuv kesksügisfestival on perede festival. Nüüd, kui festival algab, istuvad inimesed koos, et süüa kuukooke, hinnata heledaid täiskuu kooke, hinnata heledat täiskuud, tähistada rikkalikku saaki ja nautida perekondlikku armastust ja õnne. Hiinlaste jaoks sümboliseerib täiskuu perekonna taasühinemist, nagu ka "kuukoogid". Seetõttu nimetatakse kesksügisfestivali ka perekonna kokkutulekufestivaliks.