Induse oru ehk Harappani tsivilisatsioon: pronksiaegne linnakultuur

Avasta Induse oru ehk Harappani tsivilisatsioon — pronksiaegne linnakultuur, insenerioskused, arenenud kanalisatsioon ja salapärane kiri, mis kujundas Vana-India ajalugu.

Induse oru tsivilisatsioon oli pronksiaegne tsivilisatsioon (3300-1300 eKr; küps periood 2700-1700 eKr). See oli üks maailma varasemaid suuremahulisi linnakultuure ja erines paljuski samaaegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonidest oma linnaplaneeringu, tööstuse ja kaubandussidemete poolest.

Asukoht ja levila

Tsivilisatsioon paiknes peamiselt India subkontinendil. Selle avastasid arheoloogid 1920. aastatel. See arenes Induse jõe ja Ghaggar-Hakra jõe ääres. Need alad asuvad nüüd tänapäeva Pakistanis, Loode-Indias ja Afganistanis. Tsivilisatsioon hõlmas suurt ala – ulatuslikud leiud on teada Balochistanist (Pakistan) kuni Gujaratini (India Vabariik), ning olulised linnakeskused olid Harappa, Mohenjo-daro, Dholavira, Lothal, Kalibangan, Rakhigarhi ja Ganweriwala.

Ajajärk ja ajalooline kestus

Tsivilisatsioon sai alguse pronksiajal. Selle arengu kõrghetk oli vahemikus 2500 eKr kuni 1500 eKr, kuid varajasi arheoloogilisi ja küladeetappe võib jälgida juba 33. sajandist eKr ning hilisemaid mõjusid kuni 14. sajandini eKr. Kogu periood hõlmab küpset linnakultuuri, millele eelnesid ning millele järgnesid väiksemad kohalikud kultuurid.

Linnaplaneering, arhitektuur ja tehnika

Esimene linn, mis avastati väljakaevamiste teel, oli Harappa, mistõttu seda tsivilisatsiooni tuntakse ka kui "Harappani tsivilisatsiooni". Nad olid head ehitajad ja oskuslik projektijuhtimine kajastus linnaehituses. Varemeid näitab oskuslik projekteerimine: linnad olid sageli jaotatud kindla citadelli ehk kõrgema osa ja madalama elualaga (lower town). Majad võisid olla ühe- kuni mitmekorruselised ning kasutati standardiseeritud telliseid.

Nende hooned olid kahe- või mõnikord ka mitmekorruselised. Vannitoad olid tubade juurde ehitatud ja leidub hästi säilinud ühise hügieeni- või vannitoa komponente. Üks linna ainulaadsetest omadustest oli läbimõeldud kanalisatsioonisüsteem: iga tänava ääres voolas telliskiviga vooderdatud drenaažikanal, mis oli eraldatud elamutest. Korrapäraste ajavahemike tagant paiknesid eemaldatavad tellised, mis hõlbustasid puhastamist ja kontrollimist. Lisaks on leitud granaries (viljahoidlaid), potse-käitlemise töökodasid, sepistamise ja ehtevalmistuse töökohti ning ka väiksemaid kuumahjusid.

Majandus, tööstus ja kaubandus

Harappani ühiskond oli mitmekülgne: põllumajandus (nisu, oder, kaunviljad), loomakasvatus ning oskuslik käsitöö andsid aluse linnade elujõule. Metallurgia oli arenenud: valmistati pronksi (vask + tina), vaskesemeid, tööriistu ja relvi. Kivi- ja klaassepatöötlemine, helmeste valmistamine (steatiit, kvarts), pärlite ja seashell-inlay käsitöö olid laialt levinud.

Kaubandus toimus nii sise- kui rannikupiirkondade vahel ja on leitud tõendeid kauplemisest Mesopotaamiaga (sõlmeline kaubavahetus mere- ja maismaatee kaudu). Harappani kaupmehed kasutasid transporditavate kottide sõlmedel plomme, et tagada, et need ei avaneks reisi ajal. Samuti kasutati pitsel-süsteemi ja standardiseeritud kaalude seeriat – leidub sümmeetrilisi kuubikukujulisi ja muud tüüpi kaaluid, mis näitavad üheülbast mõõtmissüsteemi ja hulga mõõtude standardiseerimist.

Kiri, religioon ja ühiskond

Harappani tsivilisatsioon kasutas pitse ehk pitsekte ning neile graveeriti lühikesi märgiseid ja ikoone – nn Induse kiri. Keegi ei tea, kuidas nende kirjasüsteemi lugeda: tähtede pikkus on lühike ja tekstide kontekst puudub, mis teeb dekodeerimise keeruliseks. Pitsetel on kujutatud loomi (näiteks sarnased üksikloomad), rituaalseid stseene ja sümboleid. Kirjakomplekt on oluline lähtekoht, kuid selle tähendus püsib teadmata.

Religioonist pole leitud suuri templikomplekse ega ilmseid monarhia tunnuseid nagu suured paleed või monumentaalsed monumendid. See viitab sellele, et võimustruktuur võis olla erinev — kohalikud nõukogud, kaupmeeste võrgustikud või tsiviiladministratsioon võivad olla mänginud suurt rolli. Leidudest võib järeldada ka rituaalseid ja sümboolseid praktikaid, kuid kindlat dogmaatilist süsteemi on raske rekonstrueerida.

Avastused ja arheoloogiline uurimine

1842. aastal kirjutas Charles Masson raamatu, milles mainiti Induse oru tsivilisatsiooni paiku. Vähesed inimesed pöörasid sellele tähelepanu. Hiljem, 1921-22, korraldas John Marshall Harappas esimesed arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus aluse pandi süsteemsemale uurimisele. 1920. – 1930. aastatel toimusid ulatuslikud väljakaevamised nii Harappa kui ka Mohenjo-daro juures, mille tulemused muutsid arusaamist antiikajast Lõuna-Aasias.

Edasised kaevamised on näidanud mitmekesist linnaplaneeringut, tööstuslikke alasid ja tihedat kaubandusvõrgustikku. Tänapäeval jätkuvad uurimised nii kuivendatud haardes kui ka geofüüsikaliste meetoditega, et leida uusi asulaid ja paremini mõista tsivilisatsiooni majandusliku ning keskkondliku tausta muutusi.

Langemise hüpoteesid

Harappani tsivilisatsiooni langus 2. aastatuhandel eKr on teadlaste seas mitme hüpoteesi teema. Peamised seletused hõlmavad:

• keskkonnamuutuseid ja kliimamuutusi – monsuuni nõrgenemine, sademete vähenemine ja järk-järguline jõgede (nt Ghaggar-Hakra) voolude muutumine;
• hüdroloogilisi ja tektoonilisi muutusi – Induse või selle harude kursuse muutused, mis mõjutasid põllumajandust ja asulate paiknemist;
• majanduslikud ja sotsiaalsed muutused – kaubasuundade muutumine ja sisemine migratsioon;
• sissevoolud ja kultuurilised segunemised – varasemad teooriad sõjalistest vallutustest (nt Indo-aasia ränded) on tänapäeval diskussiooni- ja tõendipõhiseid ning ei selgita kõiki aspekte üheselt.

On tõenäoline, et langus oli põhjustatud mitme teguri koosmõjust, mitte ühest ainsast sündmusest.

Tähendus ja pärand

Induse oru ehk Harappani tsivilisatsioon oli tehnoloogiliselt ja administratiivselt arenenud ühiskond, mille urbanistlikud lahendused (kanalisatsioon, standardiseeritud tellised, kaalud) on silmapaistvad. Selle pärand on oluline Lõuna-Aasia ajaloo mõistmiseks ja annab teadmisi varajaste linnade toimimisest, tööstusest ja rahvusvahelistest sidemetest.

Tähtsad meenutused: Harappani tsivilisatsioon näitab, et juba mitme tuhat aasta eest oli Lõuna-Aasias kõrgtasemel linnaplaneerimine, oskuslik käsitöö ja kauplemine, mille mõju on tunda ka hilisemas piirkondlikus arenguajalool.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Induse oru tsivilisatsioon?

K: Millal saavutas see oma arengu kõrgpunkti?

K: Millist ala see hõlmas?

K: Kuidas seda tsivilisatsiooni ka nimetatakse?

K: Millised olid selle linna mõned ainulaadsed omadused?

K: Kuidas kindlustasid kaupmehed oma kaupu transpordi ajal?

K: Kes kirjutas sellest tsivilisatsioonist esimesena 1842. aastal?

Otsing