Hindustani poolsaar
India subkontinent on mõiste, mida kasutatakse peamiselt India ookeani ääres asuva geograafilise piirkonna kohta: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan ja Sri Lanka.
Alameriik oli kunagi osa Gondwanast, iidsest lõunapoolsest superkontinendist. Geoloogiliselt on Himaalaja päritolu India tektoonilise plaadi kokkupõrge, mis liikus 15 cm aastas põhja poole ja tabas aeglaselt Euraasia mandrit umbes 40-50 miljonit aastat tagasi. Himaalaja kaare moodustumine tulenes sellest, et tolleaegsete merepõhjade kergemad kivimid tõsteti kergesti mägedeks. Selle protsessi illustreerimiseks kasutatakse sageli asjaolu, et Mount Everesti tipp koosneb merelisest lubjakivist.
Umbes 50 miljonit aastat tagasi sulges see kiiresti liikuv plaat täielikult Tethysi ookeani. Tethysi olemasolu on tõestanud ookeani põhjale settinud settekivimid ja selle servasid ääristavad vulkaanid. Kuna need setted olid kerged, siis need pigem rususid mäeahelikeks kui vajusid põhja. India plaat liigub endiselt horisontaalselt Tiibeti platoo all, mis sunnib platoo ülespoole liikuma.
Indo-Austraalia plaat liigub endiselt 67 mm aastas ja järgmise 10 miljoni aasta jooksul liigub see umbes 1500 km kaugusele Aasiasse. Umbes 20 mm aastas India-Aasia konvergentsist neeldub piki Himaalaja lõunarinnet toimuvas tõukesuunas. See toob kaasa Himaalaja tõusu umbes 5 mm aastas, muutes selle geoloogiliselt aktiivseks. India plaadi liikumine Aasia plaadi sisse põhjustab aeg-ajalt ka maavärinaid.
India subkontinent
India maismaamassi (India plaat) enam kui 6000 km pikkune teekond enne selle kokkupõrget Aasiaga (Euraasia plaat) umbes 40-50 miljonit aastat tagasi.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on India subkontinent?
V: India subkontinent on geograafiline piirkond, mis hõlmab Bangladeshi, Bhutani, India Vabariiki, Maldiive, Nepali, Pakistani ja Sri Lankat. See asub Himaalajast lõuna pool ja oli kunagi osa Gondwanast, iidsest lõunapoolsest superkontinendist.
K: Kuidas Himaalaja moodustati?
V: Himaalaja tekkis, kui India tektooniline plaat liikus 15 cm aastas põhja poole, surudes aeglaselt Euraasia kontinenti umbes 40-50 miljonit aastat tagasi. See protsess põhjustas tolleaegsete merepõhjade kivimite tõstmise mägedeks.
K: Mis juhtus Tethysi ookeaniga?
V: Umbes 50 miljonit aastat tagasi oli see kiiresti liikuv plaat Tethysi ookeani täielikult sulgenud. Selle olemasolust annavad tunnistust selle ookeani põhjale settinud settekivimid ja selle servasid ääristavad vulkaanid.
K: Kui kiiresti liigub Indo-Austraalia plaat?
V: Indo-Austraalia plaat liigub praegu 67 mm aastas. Järgmise 10 miljoni aasta jooksul võib see liikuda umbes 1500 km kaugusele Aasiasse.
K: Kuidas mõjutab see liikumine Himaalaja piirkonda?
V: Umbes 20 mm aastas India-Aasia konvergentsist neeldub tõukejõuga piki Himaalaja lõunarinde, mille tulemusena tõuseb see umbes 5 mm aastas, muutes selle geoloogiliselt aktiivseks.
K: Millised muud mõjud on sellel liikumisel?
V: See liikumine põhjustab aeg-ajalt ka maavärinaid, kuna maamassid liiguvad üksteise poole, mis tekitavad survet.
