India subkontinent ehk Hindustani poolsaar: geograafia ja geoloogiline ülevaade
India subkontinent on mõiste, mida kasutatakse peamiselt India ookeani ääres asuva geograafilise piirkonna kohta: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan ja Sri Lanka. See alameriik hõlmab väga erinevaid maastikke: kõrgeid mäestikke ja platoosid (nt Himaalaja ja Tiibet), madalatel aladel ulatuvaid viljakaid jõgikondasid (Ganges, Brahmaputra, Indus), suurt rannikut ning troopilisi saari ja korallriffe (nt Maldiivid). Subkontinendi geograafia ja geoloogia on vormunud miljoneid aastaid kestnud plaattektoonika, vulkaanilisuse ja kliimamuutuste mõjul.
Geoloogiline taust ja muodostumine
Alameriik oli kunagi osa Gondwanast, iidsest lõunapoolsest superkontinendist. Pärast Gondwana lagunemist hakkas India-ala liikumaa põhja suunas ja teele sattus see Euraasia suhtes eriliselt kiirelt. Geoloogiliselt on Himaalaja päritolu tingitud India tektoonilise plaadi kokkupõrkest Euraasia plaadiga: enne kokkupõrget liikus India plaat kiirusega, mis võis ulatuda kuni umbes 15 cm aastas (ligikaudu 150 mm/a). See järsk liikumine viis Tethys-ookeani sulgumiseni ja mäestiku vööndi tekkimiseni.
Kui India plaat hakkas vastu Euraasiat suruma, sattusid tol ajal ookeani põhjadest pärinevad kerge- ja settekivimid kokku ning tõusid pehmenedes ja kokkusurutuna mäeahelikeks. Selle protsessi hästi näitlikustamiseks tuuakse sageli välja, et Mount Everesti tipp koosneb merelisest lubjakivist — tõend, et praegused kõrged tipud tekkisid algselt merepõhjas tekkinud setete kokkusurumisel ja üleskergitamisel.
Tethys ja kokkupõrge
Umbes 50 miljonit aastat tagasi sulges see kiiresti liikuv plaat täielikult Tethysi ookeani. Tethysi olemasolu on tõestatud ookeani põhjale settinud settekivimid ja selle servasid ääristavad vulkaanid. Nende setete ja kergete kivimite mehaaniline käitumine tähendas, et nad kipusid pigem ruuduma ja tõusma kui sukelduma — seetõttu tekkisid ulatuslikud mäestikud ja vööndid.
Tethysi sulgumine jättis maha selgeid geoloogilisi tunnuseid: suputsoonid, setted, oofiilid ja suture-lõhud, mis markeerivad kokkupõrkejoont. India plaadi sukeldumine ja sissepoole liikumine põhjustas ka Tiibeti platoo paksenemise ja laskmise (piisav ülespoole suunatud jõud on tinginud platoo kõrguse suurenemise) ning laialdase deformatsiooni kogu Lõuna-Aasia piirkonnas.
Tänapäevane plaatide liikumine ja aktiivsus
Tänapäeval liigub Indo-Austraalia plaat edasi põhjapool suunas kiirusega umbes 67 mm aastas. Selle liikumise jätkudes annab see teavet ka tuleviku maastikumuutustest: kui see kiirus püsib, liigub plaat järgmise 10 miljoni aasta jooksul umbes 670 km. Kogu India–Aasia konvergentsi ei neelata ühtlaselt; osa surveenergiast ammutatakse Himaalaja lõunarinde lähedal toimuvate külgmiste nihete ja tõukesuunas paiknevate nappide kaudu (mõned hinnangud näitavad, et lõunarinde aktiivsus võib neelata umbkaudu 20 mm/a), ülejäänud deformatsioon jaotub Tiibeti platoo ja ümbritsevate vööndite vahel.
See pidev kokkupõrge ja sissepoole liikumine põhjustab Himaalaja nappide ja murdekihistute tõusu ning on otseselt seotud alal esineva seismiciteediga: India plaadi liikumine Aasia plaadi sisse põhjustab aeg-ajalt ka maavärinaid. Samuti on Himaalaja keskmine tõus hinnanguliselt paar millimeetrit aastas (näiteks umbes 5 mm/a), kuid tõus võib paikaliselt olla kiirem või aeglasem, sõltuvalt kohalikest geoloogilistest tingimustest ja aktiivsetest lüli- ja rikkevöönditest.
Muud geoloogilised tunnused
India subkontinent sisaldab ka muistseid ja hilisemaid vulkaanilisi ning magmalisi ühendeid, millel on olnud oluline roll kogu piirkonna geoloogias. Näiteks Deccani trapid on ulatuslikud vulkaanilised setted, mis on seotud India käitumise ja Réeunioni kuumalaikme tegevusega lõunaosas paleogeenis ning millel oli mõju paiksetele ekosüsteemidele ja mullaehitusele.
Maastik, kliima ja inimesed
Geoloogia ja tektoonika on otseselt mõjutanud India subkontinendi kliimat ja inimtegevuse mustreid. Himaalaja takistab külma õhu liikumist põhjast ja mõjutab monsoone, mis toovad olulist sademeid Gangesi ja Brahmaputra jõesüsteemidele. Loodeosas asuv Induse org ja hukka-langevate jõgede tasandikud on ajalooliselt olnud inimasustuse, põllumajanduse ja tsivilisatsioonide keskused, osa tänu tektooniliselt tekitatud viljakale settele (foreland plain).
Kokkuvõte
India subkontinent ehk Hindustani poolsaar on geograafiliselt ja geoloogiliselt eriline piirkond, mille kujunemine on tihedalt seotud Gondwana lagunemise, India plaadi kiire põhjaliikumise, Tethysi ookeani sulgumise ning järgneva India–Aasia kokkupõrke ja Himaalaja orogeneesiga. See protsess jätkub tänaseni: plaatide liikumine põhjustab mägede tõusu, tektoonilist deformatsiooni ja maavärinaid ning määrab suuresti regiooni maismaakuju, kliimatingimused ja inimtegevuse võimalused.
India subkontinent
India maismaamassi (India plaat) enam kui 6000 km pikkune teekond enne selle kokkupõrget Aasiaga (Euraasia plaat) umbes 40-50 miljonit aastat tagasi.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on India subkontinent?
V: India subkontinent on geograafiline piirkond, mis hõlmab Bangladeshi, Bhutani, India Vabariiki, Maldiive, Nepali, Pakistani ja Sri Lankat. See asub Himaalajast lõuna pool ja oli kunagi osa Gondwanast, iidsest lõunapoolsest superkontinendist.
K: Kuidas Himaalaja moodustati?
V: Himaalaja tekkis, kui India tektooniline plaat liikus 15 cm aastas põhja poole, surudes aeglaselt Euraasia kontinenti umbes 40-50 miljonit aastat tagasi. See protsess põhjustas tolleaegsete merepõhjade kivimite tõstmise mägedeks.
K: Mis juhtus Tethysi ookeaniga?
V: Umbes 50 miljonit aastat tagasi oli see kiiresti liikuv plaat Tethysi ookeani täielikult sulgenud. Selle olemasolust annavad tunnistust selle ookeani põhjale settinud settekivimid ja selle servasid ääristavad vulkaanid.
K: Kui kiiresti liigub Indo-Austraalia plaat?
V: Indo-Austraalia plaat liigub praegu 67 mm aastas. Järgmise 10 miljoni aasta jooksul võib see liikuda umbes 1500 km kaugusele Aasiasse.
K: Kuidas mõjutab see liikumine Himaalaja piirkonda?
V: Umbes 20 mm aastas India-Aasia konvergentsist neeldub tõukejõuga piki Himaalaja lõunarinde, mille tulemusena tõuseb see umbes 5 mm aastas, muutes selle geoloogiliselt aktiivseks.
K: Millised muud mõjud on sellel liikumisel?
V: See liikumine põhjustab aeg-ajalt ka maavärinaid, kuna maamassid liiguvad üksteise poole, mis tekitavad survet.
