Sise-Hebriidid – Šotimaa saarestik: geograafia, ajalugu ja elanikud

Sise-Hebriidid on saarestik Šotimaa läänerannikul, Välishebriididest kagu pool. Koos Välishebriididega moodustavad need kaks saareketti laiemalt tuntud Hebriidid, kus valitseb mahe ookeanikliima, sest neist möödub Golfi hoovus. Sise-Hebriidide rühm hõlmab nii suuri asustatud saari kui ka rohkelt väiksemaid roostikke, loodusradasid ja merelisi väinad.

Geograafia ja saared

Sise-Hebriididel on umbes 36 püsiasustusega saart ja ligi 43 suuremat asustamata saart (pindalaga üle 30 hektari). Saarestiku pindala kokku on ligikaudu 415 800 hektarit. Peamised suuremad saared on Skye, Mull, Islay ja Jura, lisaks hulgaliselt väiksemaid saari nagu Coll, Tiree, Raasay, Iona ja Staffa ning väikesed Suured ja Väikesed Väitsi (Small Isles). Rannik on sageli kalju ja järsk, ent leidub ka liivarandu ja madalamaid rannakarjamaid, kus on traditsiooniline machair-elupaik.

Ajalugu

Algselt elasid saartel põhjas peamiselt piktid ja lõunas gaelid. Varased kirjeldused nende alade kohta esinevad rooma ja kreeka autorite poolt. Põhjarahvaste mõjud kulmineerusid keskajal, kui saared kuulusid esialgu Manni ja Saarte kuningriigi mõjusfääri ning hiljem norralaste Suðreyjari kuningriigi alla. Norra kontroll püsis üle 400 aasta, kuni Perthi lepinguga 1266. aastal anti suveräänsus Šotimaale üle.

Pärast seda järgnes sajandeid kestnud killustunud valitsemine, mille jooksul lavastasid saarteelu klannid (peamised juhid olid näiteks MacLeod ja MacDonald) oma mõju kohaliku ühiskonna üle. 18. ja 19. sajandil mõjutasid elanikke tugevasti hilisemad maareformid ja nn Highland Clearances, mille tagajärjel paljud inimesed kaotasid traditsioonilised talud ja emigreerusid Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse ning mujale. 20. sajandist alates on toimunud aeglane uuenemine, sealhulgas kogukondlikud maahanked ja omandisimused, mis on aidanud mõnel saarel stabiilsemat majandust taastada.

Elanikud, keel ja kultuur

2001. aasta andmetel elas Sise-Hebriididel umbes 18 257 inimest; rahvaarv on aga eri saartel kõvasti erinenud ja muutunud ajas. Asustustihedus on keskmiselt veidi üle 4 inimese ruutkilomeetri kohta (11 inimest ruutmiili kohta), kuid paljud piirkonnad on väga hõredalt asustatud. Traditsiooniline meri- ja maatalupidamine tekkis koos kroftimisega (väikepõllumajandus), mis on ka tänapäeval oluline elu- ja elatusallikas.

Gaeli keel (Scottish Gaelic) on Sise-Hebriididel endiselt tähtsal kohal ning paljudes kogukondades kasutatakse seda argikeelena. Religiooniliselt on mõnes piirkonnas mõjukas Šotimaa Vabakirik ja teised protestantlikud liikumised; kirikuelu ja gaeli laulutraditsioonid on kultuuriliselt olulised. Muusika, käsitöö, rahvalaulud ja mälestuslood annavad saarestikule erilise kultuurilise identiteedi.

Majandus ja transport

Peamised majandusharud on turism, kroftimine (väikepõllumajandus), kalapüük ning viski destilleerimine, millel on kohaliku töökohtade ja ekspordi seisukohast suur tähtsus. Turism on eriti hooajaline, külalisi meelitavad loodusmälestised, merevaated, linnuvaatlused ja kultuurisündmused. Viimastel aastakümnetel on järjest kasvanud ka taastuvenergia (tuule- ja mereenergia) projektide huvi.

Meretransport on saarte elutähtis ühendusliin ning reguleeritud parvlaevateenused ühendavad saari omavahel ja Suurbritannia mandriosaga. Lisaks tegutsevad väiksemad pardateenused ja kohalikud lennukiparved, mis ühendavad saare­lennujaamad mandriga. Sadamad ja kohalikud teed on elutähtsad kaupade ja teenuste liikumiseks.

Loodus ja pärand

Sise-Hebriidide loodus on mitmekesine: leidub heeda ulatuses mereäärseid rannikualasid, randa ja machair'e, kaljuseid kõrbealasid ning sisemaa mätastikke ja märgalasid. Saartel on rikkalik linnustik (tevad, meri- ja rannikulinnud), suur kogus mereloomi (hülged, delfiinid) ning imetajaid nagu oravad ja punahirved. Mõned alad on kaitse all, sealhulgas linnupiirkonnad ja erilised looduskaitsealad.

Saarte piirkonnas on palju olulisi eelajaloolisi ja keskaegseid pärandmälestisi: torne, broche (suured kivist elamud), standing stones, dun'id ja varajase kristluse rajatised. Näiteks Iona ja Staffa on tuntud oma ajalooliste ja looduslike vaatamisväärsuste poolest. Need muistised annavad väärtuslikku teavet inimeste elust pikki sajandeid tagasi ja on tähtsad nii teadlastele kui ka turistidele.

Tänapäev ja väljakutsed

• Rural depopulation ja töövõimaluste nappus on jätkuvalt väljakutseks paljudes kogukondades, kuigi mõnel saarel on nähtud elavnemist tänu turismile ja kogukondlikule omandile.
• Kliimamuutused ja meretaseme tõus kujutavad püsivat riski rannikualadele ning mõjutavad nii infrastruktuuri kui ka looduslikke elupaiku.
• Kultuuripärandi hoidmine ja gaeli keele tugevdamine on olulised eesmärgid kohalike ühingute ja haridusürituste jaoks.

Kokkuvõtlikult on Sise-Hebriidid piirkond, kus kohtuvad rikas ajalugu, tugev kohalik kultuur ja unikaalne loodus. Saared pakuvad nii rahvusliku tähtsusega pärandobjekte kui ka igapäevast kogukondlikku elu, kus merendus, põllumajandus ja turism on omavahel tihedalt põimunud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sise-Hebriidid?

K: Milline on Hebriidide kliima?

K: Mitu saart moodustavad Sise-Hebriidid?

K: Millised tegevused toimuvad neil saartel?

K: Kui suur on see ala kokku?

K: Kui palju inimesi elab selles piirkonnas?

K: Kes olid esimesed asukad, kes seda piirkonda asustasid?

Otsing