Välis-Hebriidid: Šotimaa lääneranniku saared, gaeli keel ja parvlaevad

Välis-Hebriidid: Šotimaa tuulised läänesaared, rikkalik gaeli kultuur, maalilised rannad ja elutähtsad parvlaevad — avasta saarte ajalugu, keel ja ühendused.

Välishebriidid, mida sageli nimetatakse ka läänesaarteks, moodustavad Šotimaa läänerannikul asuva saareketi. See piirkond on ka üks parlamendi valimisringkond. Põhjapoolsed suured saared on Lewis ja Harris — geograafiliselt on tegu ühe suure saarega, mida rahvasuus tihti kaheks eraldatakse. Lewisest ja Harrisest lõuna poole jääb rida madalamaid ja rohelisemaid saari, nagu South Uist, Benbecula ja North Uist. Välis-Hebriidid hõlmavad lisaks mitmeid veelgi väiksemaid ja sageli asustamata saari ning holme.

Need saared on osa laiemast Hebriididest ja neid eraldavad Šotimaa mandriosast ning sisemaisematest saartest Sise-Hebriididest Minchi, Väike Minchi ja Hebriidide mere tormised veed. Mereline asend mõjutab tugevalt nii kliimat, elulaadi kui ka transpordiühendusi: meri toob leebema talve, rohke tuule ja kiiresti muutuva ilma.

Keel ja kultuur

Varem oli saarte valdav keel šoti gaeli, millel on siin pikaajaline ajalugu ja rikkalik suuline pärand. Täna räägitakse šoti gaeli endiselt mitmel pool Välis-Hebriididel, kuid inglise keel on paljudes kohtades selle enamasti asendanud. Gaeli keel ja traditsioonid (muusika, laulud, käsitöö ja rahvapärimus) on aga piirkonna identiteedi oluline osa ning neid toetavad koolid, kultuuriüritused ja kohalikud organisatsioonid.

Elulaad ja majandus

Elanikud elatuvad peamiselt kalapüügist, lambakasvatusest ja väikemajandusest (crofting), samuti turismist ja käsitööst. Kuulus on Harris Tweed — käsitsi kootud villa, mida toodetakse traditsioonilisel viisil ja mis on kaitstud päritolunimetusega. Turism toob saartel tulu eriti suvekuudel: külastajad otsivad loodusvaateid, linnuvaatlust, meresõitu ja kultuurisündmusi.

Transport ja ühendused

Meretransport on väga oluline ning saarte ja Suurbritannia mandriosa vahel toimuvad mitmesugused parvlaevateenused. Regulaarsete laevade ja parvlaevade kõrval on olulised ka väiksemad kohalikud liinid, mis ühendavad saari omavahel. Kohalikku ühendust toetavad veel väiksemad lennujaamad (näiteks Stornoway Lewis'il ja unikaalne Barra lennuväli, kus lennukid maanduvad liivarannal). Mõnel saarel on ka sillad või väikesed trassiühendused (causeway'd), mis võimaldavad autotransporti saarte vahel.

Loodus ja elusloodus

Välis-Hebriidid on tuntud oma laialdaste rabade, liivarandade, laidude ja dramaatiliste kaljuseinte poolest. Saared on olulised elupaigad paljudele linnuliikidele (nt merikotkad, skua'd, linnuparved) ning meres elav fauna nagu hallhülged ja mitmed vaalaliste liigid on tavalised. Looduskaitse ja säästev majandamine on piirkonnas olulised, sest loodus on nii kohaliku elu alus kui ka turismimagnet.

Ajalugu ja haldus

Ajalooliselt on Välis-Hebriidid olnud Norra ja Šotimaa mõjupiirkonnas, mis on jätnud saarte kultuuri- ja keeleloole tugeva jälje. Täna kuuluvad saared Šotimaa haldusstruktuuri ja suurem osa neist langeb kokku kohaliku omavalitsuse piirkonnaga, mis tuntakse ka šoti gaeli nime Na h-Eileanan Siar (Western Isles / Eilean Siar). Kohalik elu on tihedalt seotud merenduse, põllumajanduse ja kogukondlike traditsioonidega.

Välis-Hebriidid pakuvad rikkalikku segu loodusest, kultuurist ja ajaloolisest pärandist — see teeb neist erilise ja väärtusliku osa Šotimaa läänerannikust, mida tasub külastada ja hoida.

Geoloogia ja geograafia

Enamiku saarte aluspõhi on moodustatud iidsetest metamorfsetest kivimitest ning kliima on mahe ja ookeaniline. Läheduses voolab Golfi hoovus. 15 asustatud saarel elab kokku umbes 26 500 inimest ja seal on üle 50 olulise asustamata saare.

Taimestik ja loomastik

Suur osa saarestikust on kaitsealune elupaik, mis hõlmab nii saari kui ka neid ümbritsevaid veekogusid. Seal on 53 erilise teadusliku huviga ala, millest suurimad on Loch an Duin, North Uist, 15 100 hektariga (37 000 aakrit) ja North Harris, mille pindala on 12 700 hektarit (31 000 aakrit).

Loch Druidibeg Lõuna-Uistil on riiklik looduskaitseala, mille omanikuks on Scottish Natural Heritage ja mida haldab Šoti looduspärand. Kaitseala hõlmab 1677 hektarit, mis hõlmab kõiki kohalikke elupaiku.

Benbecula avatud maastikud

Küsimused ja vastused

K: Kus asuvad Välis-Hebriidid?

K: Milline on Välis-Hebriidide parlamendi valimisringkond?

K: Kuidas nimetatakse Välis-Hebriidide põhjapoolset saart?

K: Millised saared on Lewisest ja Harrisest lõuna pool asuvad Välis-Hebriidid?

K: Mis eraldab Välised Hebriidid Šotimaa mandriosast ja Sise-Hebriididest?

K: Milline keel oli varem valdav Välis-Hebriididel?

K: Milline on meretranspordi tähtsus Välis-Hebriidide piirkonnas?

Otsing