Skandinaavia viitab tavaliselt kultuurilisele ja keelelisele piirkonnale Põhja-Euroopas, kuid täpne tähendus võib kontekstist sõltuda. Traditsiooniliselt kuuluvad Skandinaavia riikide hulka Taani, Norra ja Rootsi. Mõnikord lisatakse ka Soome, Island ja Fääri saared, sõltuvalt sellest, kas rõhutatakse geograafiat, ajalugu või keeli. Sageli kasutatakse mõistet „Skandinaavia” kohtade kohta, kus räägitakse skandinaavia keeli (seda keelegruppi nimetatakse ka põhjagermaani keelteks) — rootsi, norra ja taani keeled on omavahel väga sarnased ning paljud elanikkonnast mõistavad üksteist ilma tõlget vajamata.

Milliseid riike Skandinaavia alla loetakse?

  • „Tugev” tähendus: Skandinaavia = Taani, Norra, Rootsi. See on keeleline ja ajalooline määratlus.
  • Geograafiline tähendus: mõnikord lisatakse Soome, sest osa Soomest asub Skandinaavia poolsaarel ning riigid on geograafiliselt lähedased.
  • Laiem poliitiline/kultuuriline tähendus: mõne jaoks kuuluvad samasse gruppi ka Island ja Fääri saared, sest neil on ajaloolised ja keelelised sidemed mandri Skandinaaviaga.

Keel ja etniline taust

Skandinaavia keeled — norra, rootsi ja taani — on kõik põhjagermaani haru keeled ning on üksteisele enamasti arusaadavad. Islandi ja Fääri saarte keeled pärinevad samuti rootsi-norra keeleline hargnemisest, kuid säilitasid vanemaid vorme ning on tänapäeval enamasti vähem arusaadavad mandrimaa skandinaavia keeltele. Soome keel kuulub hoopis soome-ugri keelte hulka (Uurali keelkonda) ning ei ole suguluses põhjagermaani keeltega — sellest tuleneb keeleline eristumine Skandinaavia „tuuma” ja Soome vahel.

Geograafia ja ajalugu

Skandinaavia poolsaar on suur poolsaar, mis ulatub Põhja-Euroopast lääne poole ning hõlmab suure osa Läänemere ümbrusest; sellel paiknevad suurel määral Norra, Rootsi ja osa Soomest. Ajalooliselt on piirkonna ühtsust mõjutanud ühised sündmused nagu viikingiajastu ja hilisemad poliitilised ühendused (nt Kalmar iigamaa/ühendused Balti regioonis). Keelesid ja kultuuri on kujundanud ka ristumine, kaubandus ja ühine kirikuline ajalugu.

Põhjamaad vs Skandinaavia — mis vahe on?

Mõisted „Skandinaavia” ja „Põhjamaad” (inglise keeles Nordic countries) segunevad sageli, kuid neil on erinev rõhuasetus:

  • Skandinaavia rõhutab enamasti keelt ja ajalugu (Taani, Norra, Rootsi).
  • Põhjamaad on laiem poliitiline ja regionaalne mõiste, kuhu tavapäraselt kuuluvad Norra, Rootsi, Taani (sh Fääri saared), Soome ja Island. Põhjamaade hulka kuuluvad ka mõned autonoomsed piirkonnad ning koostöö toimub Põhjamaade Nõukogu kaudu.

Poliitika, majandus ja valuutad

Põhjamaad teevad tihedat koostööd erinevates valdkondades läbi Põhjamaade Nõukogu. Euroopa Liidu liikmesusega on seotud erisusi: Taani, Rootsi ja Soome on olnud Euroopa Liidu liikmed, kuid nende suhtumine euro kasutamisse on erinev — näiteks kasutab Soome eurot, teised aga oma rahasid. Lähiriikide valuutad on enamasti nimetatud sõnaga „kroon/krone/krona” (nt Taani krone, Norra krone, Rootsi krona, Islandi króna). Norra ja Island ei kuulu ELi ja kasutavad oma riiklikke valuutasid; nad osalevad seevastu teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, nagu Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA).

Rahvusvahelised organisatsioonid ja kaitse

Põhjamaad kuuluvad erinevatesse rahvusvahelistesse liitudesse sõltuvalt riigist. Mõned neist on Euroopa Liit, NATO ja EFTA. Riikide kuulumine ja poliitilised sidemed on ajas muutunud ning võivad olenevalt teemast erineda — seetõttu on kasulik kontrollida konkreetsete riikide hetkeolekut, kui on vaja täpset infot (näiteks liitumiste ja rahvusvaheliste lepingute kohta).

Kokkuvõte

„Skandinaavia” on peamiselt keele- ja ajaloopõhine termin, mis tavaliselt hõlmab Taanit, Norrat ja Rootsit. Kui rõhutada geograafiat või poliitilist koostööd, kasutatakse sageli laiemat mõistet „Põhjamaad”, mis hõlmab ka Soomet, Islandit ja autonoomseid alasid nagu Fääri saared. Täpne loend sõltub sellest, kas tähtsustatakse keeli, ajalugu, geograafiat või kaasaegset poliitilist koostööd.