Skandinaavia: määratlus, riigid ja erinevus Põhjamaadest
Avasta, millised riigid moodustavad Skandinaavia ja kuidas see erineb Põhjamaadest — keeled, ajalugu ja geograafia selgelt ning ülevaatlikult.
Skandinaavia viitab tavaliselt kultuurilisele ja keelelisele piirkonnale Põhja-Euroopas, kuid täpne tähendus võib kontekstist sõltuda. Traditsiooniliselt kuuluvad Skandinaavia riikide hulka Taani, Norra ja Rootsi. Mõnikord lisatakse ka Soome, Island ja Fääri saared, sõltuvalt sellest, kas rõhutatakse geograafiat, ajalugu või keeli. Sageli kasutatakse mõistet „Skandinaavia” kohtade kohta, kus räägitakse skandinaavia keeli (seda keelegruppi nimetatakse ka põhjagermaani keelteks) — rootsi, norra ja taani keeled on omavahel väga sarnased ning paljud elanikkonnast mõistavad üksteist ilma tõlget vajamata.
Milliseid riike Skandinaavia alla loetakse?
- „Tugev” tähendus: Skandinaavia = Taani, Norra, Rootsi. See on keeleline ja ajalooline määratlus.
- Geograafiline tähendus: mõnikord lisatakse Soome, sest osa Soomest asub Skandinaavia poolsaarel ning riigid on geograafiliselt lähedased.
- Laiem poliitiline/kultuuriline tähendus: mõne jaoks kuuluvad samasse gruppi ka Island ja Fääri saared, sest neil on ajaloolised ja keelelised sidemed mandri Skandinaaviaga.
Keel ja etniline taust
Skandinaavia keeled — norra, rootsi ja taani — on kõik põhjagermaani haru keeled ning on üksteisele enamasti arusaadavad. Islandi ja Fääri saarte keeled pärinevad samuti rootsi-norra keeleline hargnemisest, kuid säilitasid vanemaid vorme ning on tänapäeval enamasti vähem arusaadavad mandrimaa skandinaavia keeltele. Soome keel kuulub hoopis soome-ugri keelte hulka (Uurali keelkonda) ning ei ole suguluses põhjagermaani keeltega — sellest tuleneb keeleline eristumine Skandinaavia „tuuma” ja Soome vahel.
Geograafia ja ajalugu
Skandinaavia poolsaar on suur poolsaar, mis ulatub Põhja-Euroopast lääne poole ning hõlmab suure osa Läänemere ümbrusest; sellel paiknevad suurel määral Norra, Rootsi ja osa Soomest. Ajalooliselt on piirkonna ühtsust mõjutanud ühised sündmused nagu viikingiajastu ja hilisemad poliitilised ühendused (nt Kalmar iigamaa/ühendused Balti regioonis). Keelesid ja kultuuri on kujundanud ka ristumine, kaubandus ja ühine kirikuline ajalugu.
Põhjamaad vs Skandinaavia — mis vahe on?
Mõisted „Skandinaavia” ja „Põhjamaad” (inglise keeles Nordic countries) segunevad sageli, kuid neil on erinev rõhuasetus:
- Skandinaavia rõhutab enamasti keelt ja ajalugu (Taani, Norra, Rootsi).
- Põhjamaad on laiem poliitiline ja regionaalne mõiste, kuhu tavapäraselt kuuluvad Norra, Rootsi, Taani (sh Fääri saared), Soome ja Island. Põhjamaade hulka kuuluvad ka mõned autonoomsed piirkonnad ning koostöö toimub Põhjamaade Nõukogu kaudu.
Poliitika, majandus ja valuutad
Põhjamaad teevad tihedat koostööd erinevates valdkondades läbi Põhjamaade Nõukogu. Euroopa Liidu liikmesusega on seotud erisusi: Taani, Rootsi ja Soome on olnud Euroopa Liidu liikmed, kuid nende suhtumine euro kasutamisse on erinev — näiteks kasutab Soome eurot, teised aga oma rahasid. Lähiriikide valuutad on enamasti nimetatud sõnaga „kroon/krone/krona” (nt Taani krone, Norra krone, Rootsi krona, Islandi króna). Norra ja Island ei kuulu ELi ja kasutavad oma riiklikke valuutasid; nad osalevad seevastu teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, nagu Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA).
Rahvusvahelised organisatsioonid ja kaitse
Põhjamaad kuuluvad erinevatesse rahvusvahelistesse liitudesse sõltuvalt riigist. Mõned neist on Euroopa Liit, NATO ja EFTA. Riikide kuulumine ja poliitilised sidemed on ajas muutunud ning võivad olenevalt teemast erineda — seetõttu on kasulik kontrollida konkreetsete riikide hetkeolekut, kui on vaja täpset infot (näiteks liitumiste ja rahvusvaheliste lepingute kohta).
Kokkuvõte
„Skandinaavia” on peamiselt keele- ja ajaloopõhine termin, mis tavaliselt hõlmab Taanit, Norrat ja Rootsit. Kui rõhutada geograafiat või poliitilist koostööd, kasutatakse sageli laiemat mõistet „Põhjamaad”, mis hõlmab ka Soomet, Islandit ja autonoomseid alasid nagu Fääri saared. Täpne loend sõltub sellest, kas tähtsustatakse keeli, ajalugu, geograafiat või kaasaegset poliitilist koostööd.
Skandinaavia satelliidifoto, veebruar 2003
Kõige tavalisem kasutus: kolm monarhiat: Taani, Norra ja Rootsi Laiendatud kasutus, mis hõlmab ka Soomet, Svalbardi, Islandit, Gröönimaad ja Fääri saari.
Geograafia
Enamikul Skandinaavia poolsaarel elab vaid üksikuid inimesi. Seal on suured männi-, kaskede- ja kuusepuude metsad. Lääne- ja põhjaosa on mägine; Skandinaavia mäed on ühed vanimad maailmas. Kõrgeim mägi on Galdhøpiggen Norras. Taani (43 098 km2 ) on Skandinaavia riikidest väikseim. See on tihedamalt asustatud ja suurem osa maast on põllumaad. Rootsi (449 964 km2 ) on Skandinaavia riikidest suurim. Seal on kõige rohkem järvi ja maastik ulatub tasandikust lõunas mägedeni läänes (piki Norra piiri) ja põhjas tundrasse. Skandinaavia ja Soome kauget põhjaosa nimetatakse Lapimaaks, kus elavad saamid. Mõned neist karjatavad ikka veel põhjapõtru, kuid enamik saamidest elab kaasaegsetes majades ja omab kaasaegset töökohta, nagu teisedki skandinaavlased.
Vikings
Kõige kuulsam skandinaavlaste rühm on keskaja viikingid. Viikingid ründasid ja rüüstasid, kuid nad olid ka kaupmehed, kes reisisid Ukrainasse ja alustasid kaubateid Lähis-Itta.
Norrast pärit viikingid olid maadeavastajad, kes ületasid Põhja-Atlandi ookeani oma pikalaevadega. Nad tulid Islandile ja Gröönimaale ning rajasid sinna linnu ja talusid. Norra maadeavastajad tulid ka Kanada idarannikule, kus nad rajasid vähemalt ühe asula, kuid see ei kestnud tänapäevani.
Taanist pärit viikingid tulid Inglismaale, kus nad mõjutasid ajalugu ja poliitikat ning isegi inglise keelt. Taani rüüstajad ründasid Inglismaad mitu korda suure vägivallaga. Mõnikord nõudsid taanlased, et inglased maksaksid neile, et nad ära läheksid. Neid makseid nimetati "Danegeld" (Taani kuld). Inglismaa idaranniku kirikute preestrid ja piiskopid kirjutasid kuulsa palve: "Vabasta meid, Issand, norralaste viha eest!" "Norsemen" on teine viis öelda "mehed põhjast" ehk taanlased.
Skandinaavlased ilukirjanduses ja teatris
Palju hiljem, 19. sajandil (1800ndatel), tegid Richard Wagner ja teised romantika perioodi kunstnikud oopereid ja muid kunstiteoseid iidsest germaani kultuurist. Neile meeldisid viikingid, sest nad ei olnud kreeklased ega roomlased. Nad olid esimesed, kellel oli idee, et viikingid kannavad kiivreid, millel on tiivad või sarved ja joovad õõnsatest loomasarvedest. Mõned muistsed germaanlased kandsid sarvedega kiivreid, kuid tõelised viikingid ei kandnud. Wagner ja tema partnerid riietasid ooperi "Ring des Nibelungen" näitlejad meelega nii, et nad näeksid välja nagu muistsed sakslased ja et publikule tekiks tunne, et tänapäeva sakslased pärinevad keskaegsetest viikingitest.
Ajalugu
10.-13. sajandil, kui kristlik religioon levis Skandinaavias, hakkasid seal kujunema kaasaegsed riigid. Nad koondusid kolmeks kuningriigiks:
- Taani
- Rootsi
- Norra
Need kolm Skandinaavia kuningriiki sõlmisid 1387. aastal Taani kuninganna Margit I juhtimisel Kalmari Liidu. Kuid 1523. aastal lahkus Rootsi liidust. Selle tõttu puhkes Taanis ja Norras kodusõda. Seejärel toimus protestantlik reformatsioon ning katoliiklased ja protestantlikud kristlased võitlesid üksteise vastu. Pärast asjade rahunemist kaotati Norra salanõukogu: see kogunes viimast korda 1537. aastal. Taani ja Norra moodustasid 1536. aastal uue liidu, mis kestis kuni 1814. aastani. Sellest kujunesid kolm tänapäevast riiki Taani, Norra ja Island.
Taani, Rootsi ja Norra vahelised piirid kujunesid selliseks, nagu nad on praegu, seitsmeteistkümnenda sajandi keskel: Brömsebro lepingus 1645 andis Taani-Norra osa territooriumist Rootsile: Norra provintsid Jämtland, Härjedalen ja Idre & Särna ning Läänemere saared Gotland ja Ösel (Eestis). 1658. aasta Roskilde lepinguga sunniti Taani-Norra andma Rootsile Taani provintsid Scania, Blekinge, Halland, Bornholm ning Norra provintsid Båhuslen ja Trøndelag. 1660. aastal sundis Kopenhaageni leping Rootsit andma Bornholmi ja Trøndelagi tagasi Taani-Norra.
Soome oli keskajal osa Rootsist. Napoleoni poolt peetud sõdade ajal sai sellest osa Venemaast.
Küsimused ja vastused
K: Millised riigid kuuluvad Skandinaaviasse?
V: Skandinaaviasse kuuluvad Taani, Norra ja Rootsi. Mõned inimesed peavad Skandinaavia osaks ka Soomet, samuti Islandit ja Fääri saari.
K: Milliseid keeli räägitakse Skandinaavias?
V: Skandinaavia keeled, mida tuntakse ka kui põhjagermaani keeli või põhjamaiseid keeli, räägitakse Skandinaavias. Nende hulka kuuluvad rootsi, norra, taani, islandi ja fääri keel. Soome keelt ei loeta Skandinaavia keelte hulka.
K: Kas Soome kuulub Skandinaavia hulka?
V: See, kas Soomet peetakse Skandinaavia osaks või mitte, sõltub sellest, millises kontekstis sellest räägitakse. Kui räägitakse kaartidest, looduslikest pinnavormidest ja majandusest, võib Soome kuuluda, kuid kui räägitakse ajaloost ja keelest, ei pruugi seda hõlmata.
Küsimus: Millisel poolsaarel asub suurem osa Skandinaaviast?
V: Suurem osa Skandinaaviast asub Skandinaavia poolsaarel, mis ulatub Põhja-Euroopast läände üle Läänemere põhjakalda. Norra, Rootsi ja osa Soomest asuvad sellel poolsaarel.
K: Kas kõik Skandinaavia riigid on Euroopa Liidu (EL) liikmed?
V: Taani, Rootsi ja Soome on kõik ELi liikmed, kuid ainult Soome on selle valuutatsooni liige, mis tähendab, et ta kasutab oma rahana eurot, samas kui teised Põhjamaad kasutavad endiselt oma raha, mida nimetatakse krooniks või kroonideks (kroonidest).
Küsimus: Kas mõni Skandinaavia riik, mis ei kuulu ELi, on NATO või EFTA liige?
V: Norra ja Island, mis on mõlemad ELi-välised riigid, on nii NATO kui ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed. Ainult Taani on nii ELi kui ka NATO liige.
Otsige