Skandinaavia
Skandinaavia on riikide rühm Põhja-Euroopas. Skandinaavia koosneb Taanist, Norrast ja Rootsist. Mõned inimesed arvavad, et ka Soome on osa Skandinaaviast. Teised ütlevad ka, et Island ja Fääri saared peaksid kuuluma siia. Enamasti kasutatakse "Skandinaavia" all kohti, kus inimesed räägivad skandinaavia keeli (mida nimetatakse ka põhjagermaani keelteks). Skandinaavia keeled (rootsi, norra, taani) on omavahel väga sarnased ja paljud skandinaavlased mõistavad mõnda teist keelt.
See, mida inimesed mõtlevad, kui nad ütlevad "Skandinaavia", sõltub sellest, mida nad sel ajal oluliseks peavad. Enamasti, kui inimesed tahavad rääkida kaartidest, looduslikest pinnavormidest ja sellest, kuidas majandus toimib, ütlevad nad, et Soome on osa Skandinaaviast, kuid Island ei ole. Kui inimesed tahavad rääkida ajaloost ja sellest, milliseid keeli inimesed räägivad, ütlevad nad, et Island on osa Skandinaaviast, aga Soome mitte.
Skandinaavia poolsaar on suur poolsaar, mis ulatub Põhja-Euroopast läände üle Läänemere põhjakalda. Norra, Rootsi ja osa Soomest asuvad sellel poolsaarel. Taanit peetakse etnilises mõttes siiski sagedamini Skandinaavia osaks kui Soomet. Seda seetõttu, et taani keel on Skandinaavia keel, kuid soome keel mitte.
Mõnele meeldib öelda "Skandinaavia" asemel "Põhjamaad", sest see on nende arvates geograafiliselt korrektsem, kuid Põhjamaade hulka kuuluvad Norra, Rootsi, Taani (sealhulgas Fääri saared), Soome ja Island. Need viis riiki kasutavad Põhjamaade Nõukogu, et teha poliitilistes ja kultuurilistes tegevustes koostööd. Taani, Rootsi ja Soome on ka Euroopa Liidu liikmed, kuid ainult Soome kuulub euroalasse, mis tähendab, et ta kasutab oma rahana eurot. Teised Põhjamaad kasutavad endiselt oma raha, mida nimetatakse krooniks või krooniks (sõnast "kroonid"). Norra ja Island, kes ei ole ELi liikmed, on NATO ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed. Ainult Taani on nii ELi kui ka NATO liige.
Skandinaavia satelliidifoto, veebruar 2003
Kõige tavalisem kasutus: kolm monarhiat: Taani, Norra ja Rootsi Laiendatud kasutus, mis hõlmab ka Soomet, Svalbardi, Islandit, Gröönimaad ja Fääri saari.
Geograafia
Enamikul Skandinaavia poolsaarel elab vaid üksikuid inimesi. Seal on suured männi-, kaskede- ja kuusepuude metsad. Lääne- ja põhjaosa on mägine; Skandinaavia mäed on ühed vanimad maailmas. Kõrgeim mägi on Galdhøpiggen Norras. Taani (43 098 km2 ) on Skandinaavia riikidest väikseim. See on tihedamalt asustatud ja suurem osa maast on põllumaad. Rootsi (449 964 km2 ) on Skandinaavia riikidest suurim. Seal on kõige rohkem järvi ja maastik ulatub tasandikust lõunas mägedeni läänes (piki Norra piiri) ja põhjas tundrasse. Skandinaavia ja Soome kauget põhjaosa nimetatakse Lapimaaks, kus elavad saamid. Mõned neist karjatavad ikka veel põhjapõtru, kuid enamik saamidest elab kaasaegsetes majades ja omab kaasaegset töökohta, nagu teisedki skandinaavlased.
Vikings
Kõige kuulsam skandinaavlaste rühm on keskaja viikingid. Viikingid ründasid ja rüüstasid, kuid nad olid ka kaupmehed, kes reisisid Ukrainasse ja alustasid kaubateid Lähis-Itta.
Norrast pärit viikingid olid maadeavastajad, kes ületasid Põhja-Atlandi ookeani oma pikalaevadega. Nad tulid Islandile ja Gröönimaale ning rajasid sinna linnu ja talusid. Norra maadeavastajad tulid ka Kanada idarannikule, kus nad rajasid vähemalt ühe asula, kuid see ei kestnud tänapäevani.
Taanist pärit viikingid tulid Inglismaale, kus nad mõjutasid ajalugu ja poliitikat ning isegi inglise keelt. Taani rüüstajad ründasid Inglismaad mitu korda suure vägivallaga. Mõnikord nõudsid taanlased, et inglased maksaksid neile, et nad ära läheksid. Neid makseid nimetati "Danegeld" (Taani kuld). Inglismaa idaranniku kirikute preestrid ja piiskopid kirjutasid kuulsa palve: "Vabasta meid, Issand, norralaste viha eest!" "Norsemen" on teine viis öelda "mehed põhjast" ehk taanlased.
Skandinaavlased ilukirjanduses ja teatris
Palju hiljem, 19. sajandil (1800ndatel), tegid Richard Wagner ja teised romantika perioodi kunstnikud oopereid ja muid kunstiteoseid iidsest germaani kultuurist. Neile meeldisid viikingid, sest nad ei olnud kreeklased ega roomlased. Nad olid esimesed, kellel oli idee, et viikingid kannavad kiivreid, millel on tiivad või sarved ja joovad õõnsatest loomasarvedest. Mõned muistsed germaanlased kandsid sarvedega kiivreid, kuid tõelised viikingid ei kandnud. Wagner ja tema partnerid riietasid ooperi "Ring des Nibelungen" näitlejad meelega nii, et nad näeksid välja nagu muistsed sakslased ja et publikule tekiks tunne, et tänapäeva sakslased pärinevad keskaegsetest viikingitest.
Ajalugu
10.-13. sajandil, kui kristlik religioon levis Skandinaavias, hakkasid seal kujunema kaasaegsed riigid. Nad koondusid kolmeks kuningriigiks:
- Taani
- Rootsi
- Norra
Need kolm Skandinaavia kuningriiki sõlmisid 1387. aastal Taani kuninganna Margit I juhtimisel Kalmari Liidu. Kuid 1523. aastal lahkus Rootsi liidust. Selle tõttu puhkes Taanis ja Norras kodusõda. Seejärel toimus protestantlik reformatsioon ning katoliiklased ja protestantlikud kristlased võitlesid üksteise vastu. Pärast asjade rahunemist kaotati Norra salanõukogu: see kogunes viimast korda 1537. aastal. Taani ja Norra moodustasid 1536. aastal uue liidu, mis kestis kuni 1814. aastani. Sellest kujunesid kolm tänapäevast riiki Taani, Norra ja Island.
Taani, Rootsi ja Norra vahelised piirid kujunesid selliseks, nagu nad on praegu, seitsmeteistkümnenda sajandi keskel: Brömsebro lepingus 1645 andis Taani-Norra osa territooriumist Rootsile: Norra provintsid Jämtland, Härjedalen ja Idre & Särna ning Läänemere saared Gotland ja Ösel (Eestis). 1658. aasta Roskilde lepinguga sunniti Taani-Norra andma Rootsile Taani provintsid Scania, Blekinge, Halland, Bornholm ning Norra provintsid Båhuslen ja Trøndelag. 1660. aastal sundis Kopenhaageni leping Rootsit andma Bornholmi ja Trøndelagi tagasi Taani-Norra.
Soome oli keskajal osa Rootsist. Napoleoni poolt peetud sõdade ajal sai sellest osa Venemaast.
Küsimused ja vastused
K: Millised riigid kuuluvad Skandinaaviasse?
V: Skandinaaviasse kuuluvad Taani, Norra ja Rootsi. Mõned inimesed peavad Skandinaavia osaks ka Soomet, samuti Islandit ja Fääri saari.
K: Milliseid keeli räägitakse Skandinaavias?
V: Skandinaavia keeled, mida tuntakse ka kui põhjagermaani keeli või põhjamaiseid keeli, räägitakse Skandinaavias. Nende hulka kuuluvad rootsi, norra, taani, islandi ja fääri keel. Soome keelt ei loeta Skandinaavia keelte hulka.
K: Kas Soome kuulub Skandinaavia hulka?
V: See, kas Soomet peetakse Skandinaavia osaks või mitte, sõltub sellest, millises kontekstis sellest räägitakse. Kui räägitakse kaartidest, looduslikest pinnavormidest ja majandusest, võib Soome kuuluda, kuid kui räägitakse ajaloost ja keelest, ei pruugi seda hõlmata.
Küsimus: Millisel poolsaarel asub suurem osa Skandinaaviast?
V: Suurem osa Skandinaaviast asub Skandinaavia poolsaarel, mis ulatub Põhja-Euroopast läände üle Läänemere põhjakalda. Norra, Rootsi ja osa Soomest asuvad sellel poolsaarel.
K: Kas kõik Skandinaavia riigid on Euroopa Liidu (EL) liikmed?
V: Taani, Rootsi ja Soome on kõik ELi liikmed, kuid ainult Soome on selle valuutatsooni liige, mis tähendab, et ta kasutab oma rahana eurot, samas kui teised Põhjamaad kasutavad endiselt oma raha, mida nimetatakse krooniks või kroonideks (kroonidest).
Küsimus: Kas mõni Skandinaavia riik, mis ei kuulu ELi, on NATO või EFTA liige?
V: Norra ja Island, mis on mõlemad ELi-välised riigid, on nii NATO kui ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed. Ainult Taani on nii ELi kui ka NATO liige.
