Soome (soome keeles Suomi) on riik Põhja-Euroopas ja Euroopa Liidu liikmesriik. Soome on üks Põhjamaadest ja kuulub ka Fennoskandia osasse. Soome asub 60. ja 70. laiuskraadi vahel. Tema naabrid on Rootsi läänes, Norra põhjas, Venemaa idas ja Eesti lõunas, väljaspool Soome laheks nimetatud merd. Suurem osa lääne- ja lõunarannikust on Läänemere kaldal. Pindala on umbes 338 424 km² ning riigis on rohkesti metsi ja järvi: Soomet kutsutakse sageli „järvede maaks” — üle 180 000 järve ja metsade osakaal on suures osas maastikust.

pealinn on Helsingi. Riigi ametlik valuuta on euro (EUR); enne 2002. aastat oli see markka, Soome mark (FIM). Soome president on Sauli Niinistö. Soomes elab umbes 5,6 miljonit inimest. Soome ametlikud keeled on nii soome kui ka rootsi keel; enim räägitakse soome keelt, mis on emakeeleks umbes 90% elanikkonnast. Rootsi keelt räägib Soome rootsikeelne vähemus, mida nimetatakse soomerootslasteks ja mis moodustab ligikaudu 5% kogu elanikkonnast. Lisaks on põhjapoolsetes piirkondades tunnustatud ka saami keeled. Soome sai Venemaast iseseisvaks 6. detsembril 1917.

Soome tähtsamad linnad ja asulad on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa, Turu, Oulu, Lahti, Kuopio, Jyväskylä ja Pori. Lisaks Mandri-Soomele kuulub riigile autonoomne, rootsikeelne ja demilitariseeritud maakond Ahvenamaa (Åland).

Geograafia ja loodus

Soome maastik on tasane ja veerohke: pinnamood on tekkinud viimase jääaja järel, mis jättis maha palju järvi, soid ja kiviseid saari. Riigi kliima on mõõdukalt külm — Läänemere ja Atlandi mõju lõuna- ja lääneosades, külmem ja kontinentaalsem põhjapoolsetes piirkondades. Loodus on hästi kaitstud: Soomes on üle 40 rahvuspargi ja palju kaitsealasid, kus säilib metsade, soode ja järvede bioloogiline mitmekesisus.

Ajalugu lühidalt

Soome alad on olnud ajalooliselt seotud nii rootslaste kui ka venelaste mõjuga. Alates keskajast kuulus suur osa alast Rootsile, kuni 1809. aastal sai Soome osa Venemaa impeeriumi autonoomsest Suur-Vürstiriigist. Iseseisvumine kuulutati välja 6. detsembril 1917. 20. sajandil osales Soome Nõukogude Liiduga sõjaliselt konfliktides (nt Talvesõda 1939–1940 ja Jätkusõda 1941–1944). Pärast Teist maailmasõda hoidis Soome pikka aega sõjajärgset neutraalsust, osales sotsiaalse ja majandusliku arengu suunas ning liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal.

Poliitika ja haldus

Soome on parlamentaarne vabariik, kus täidesaatev võim jaguneb presidendi ja valitsuse vahel: president tegeleb välispoliitika ja kaitseküsimustega, valitsust juhib peaminister, keda toetab parlament (Eduskunta). Soome poliitiline süsteem sisaldab mitut erakonda ning otsused tehakse sageli koalitsioonide kaudu. Riik on tuntud stabiilse õiguskorra, kõrge kodanikuaktiivsuse ja läbipaistvuse poolest.

Majandus

Soome on kõrgelt arenenud tööstus- ja teenindusriik, mille elatustase on Euroopa tipus. Majanduse tugisambad on metsandus (paber, puit), autotööstus ja masinaehitus, elektroonika ja infotehnoloogia (näiteks tuntud Nokia ajalugu), metallid, laevaehitus ja kasvav rohetehnoloogia ning teenused. Eurole üleminek toimus 2002. aastal. Soome investeerib palju haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, mis toetab kõrgtehnoloogia ja idufirmade arengut. Majandus on viimastel aastakümnetel läbinud muutusi tootmistelt teenustele orienteerituks ning ekspordil põhinev majandus on hästi integreeritud globaalsete turudega.

Sotsiaalne süsteem ja haridus

Soome on tuntud laiahaardelise sotsiaalhoolekandesüsteemi, kvaliteetse tervishoiu ja maailmatasemel hariduse poolest. Soome koolisüsteem on korduvalt saanud rahvusvahelist tunnustust, sh PISA uuringutes saavutatud kõrged kohad. Ühiskondlikud teenused on kättesaadavad suurele osale elanikkonnast ning riik panustab tugevalt ühiskondliku võrdsuse ja elukvaliteedi hoidmisele.

Kultuur ja ühiskond

Soome kultuuris on tähtsal kohal loodus, rahvatraditsioonid ja moodne disain. Saun on sügavalt juurdunud osa soome elulaadist. Tuntud loomeinimesed on helilooja Jean Sibelius ning arhitekt Alvar Aalto; kaasaegses kultuuris on tugev käekiri disainil (nt Marimekko) ja muusikal (nii klassika kui ka pop- ja metal‑žanrid). Spordis domineerib jäähoki, mis on rahvuslik kirg.

Rahvastik ja keel

Enamik elanikkonnast on soomekeelsed, rootsikeelne vähemus ja saami rahvus on tunnustatud vähemusrahvused. Lisaks räägivad mitmed inimesed vene, inglise ja eesti keelt. Soome ühiskonnas on märgata linnastumise trendi — suur osa elanikkonnast elab suurlinnapiirkondades, eriti Helsingi ja selle ümbruses.

Kaitse ja rahvusvahelised suhted

Soome on olnud aktiivne rahvusvahelises koostöös: riik liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja võttis euro kasutusele 2002. aastal. 2023. aastal muutus Soome sõjalise julgeoleku osas, kui riik astus NATO-sse, mis oli märkimisväärne samm tema pikaajalise neutraalsuskäitumise järel.

Keskkond ja jätkusuutlikkus

Soome rõhutab looduskaitset ja jätkusuutlikku metsandust. Riik on pühendunud kliimamuutuse leevendamisele ja taastuvenergia arendamisele. Puhta õhu, veerohkuse ja laia looduskaitsega Soome pakub head elukeskkonda nii elamiseks kui ka looduse kogemiseks.

Soome on kõrgelt arenenud esimese maailma riik. Soome tähtsaimad tööstustooted on paber ja terasetooted, näiteks masinad ja elektroonika. Nokia (mobiilsidefirma) on algselt Soome ettevõte, mis on nime saanud Nokia nimelise väikelinna järgi.

Soome on korruptsiooni tajumise indeksi järgi olnud kõige vähem korrumpeerunud riikide nimekirja tipus rohkem kordi kui ükski teine riik; üldiselt peetakse Soomet läbipaistvaks ja hästi juhitud riigiks.