Soome
Soome (soome keeles Suomi) on riik Põhja-Euroopas ja Euroopa Liidu liikmesriik. Soome on üks Põhjamaadest ja kuulub ka Fennoskandia osasse. Soome asub 60. ja 70. laiuskraadi vahel. Tema naabrid on Rootsi läänes, Norra põhjas, Venemaa idas ja Eesti lõunas, väljaspool Soome laheks nimetatud merd. Suurem osa lääne- ja lõunarannikust on Läänemere kaldal.
Soome pealinn on Helsingi. Riigi ametlik valuuta on euro (EUR); enne 2002. aastat oli see markka, Soome mark (FIM). Soome president on Sauli Niinistö. Soomes elab 5,5 miljonit inimest. Soome ametlikud keeled on nii soome kui ka rootsi keel; enim räägitakse soome keelt, mis on emakeeleks umbes 90% elanikkonnast. Rootsi keelt räägib Soome rootsikeelne vähemus, mida nimetatakse soomerootslasteks ja mis moodustab 5% kogu elanikkonnast. Soome sai Venemaast iseseisvaks 6. detsembril 1917.
Soome tähtsamad linnad ja asulad on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa, Turu, Oulu, Lahti, Kuopio, Jyväskylä ja Pori.
Soome on kõrgelt arenenud esimese maailma riik. Soome tähtsaimad tööstustooted on paber ja terasetooted, näiteks masinad ja elektroonika. Nokia (mobiilsidefirma) on algselt Soome ettevõte, mis on nime saanud Nokia nimelise väikelinna järgi.
Soome on korruptsiooni tajumise indeksi järgi olnud kõige vähem korrumpeerunud riikide nimekirja tipus rohkem kordi kui ükski teine riik.
Soome Euroopa kaardil
Inimesed ja kultuur
Soome rahvast nimetatakse soomlasteks. Enamik soomlasi räägib emakeelena soome keelt. Umbes kuue protsendi soomlaste emakeeleks on rootsi keel. Nad elavad peamiselt Soome lääneosas ja Ahvenamaal (Soome Ahvenanmaa).
Soomlased õpivad koolis kohustuslikus korras ka inglise ja rootsi keelt. Enamik soomlasi töötab kas teeninduses (st kauplustes, pankades, kontorites või ettevõtetes) või tehastes. Soomlastele meeldivad sageli saunad ja loodus. Paljudel soome peredel on suvemajad, väikesed majad, kuhu nad lähevad suvepuhkusel puhkama. Kõige tähtsamad pühad, mida soomlased tähistavad, on jaanipäev ja jõulud.
Kõige populaarsemad spordialad Soomes on jäähoki, suusatamine, kergejõustik ja jalgpall (jalgpall). Soomlased on võitnud võistlusi ka ujumises, mootorispordis ja võimlemises.
Soome kõige põhjapoolsemas osas, mida nimetatakse Lapimaaks, elab paarituhandeline saamide rühm (mida nimetatakse ka lapplasteks). Enamik saamide elab Norras ja Rootsis. Paljud saamid tegelevad põhjapõdrakasvatusega. Algselt olid saamid jahimehed-koguhoidjad. Varem olid saamid rändrahvas, kuid tänapäeval elavad nad tavalistes majades.
Väga vähesed inimesed Soomes on pärit teistest riikidest. 2016. aastal oli umbes 4% elanikest sündinud mõnes teises riigis.
Loodus ja ilm
Suurem osa Soomest on kaetud männimetsaga. Luik, mida peeti ammu pühaks, on Soome rahvuslind. Puit on Soome tähtsaim loodusvara. Hinnanguliselt kuni kolmandik Euroopa Liidu puiduvarudest asub Soomes.
Soome rahvusloom on pruunkaru. Suurim loom on hirv, mis on hirvede sugukonda kuuluv hirv.
Seal on sadu jõgesid ja tuhandeid mageveekogusid. Kalapüük on populaarne spordiala. Hinnanguliselt on Soomes peaaegu 180 000 järve.
Ka paljud Läänemere saared kuuluvad Soomele. Tuhanded saared kuuluvad Ahvenamaa saarestikku. Turistid kogu maailmast tulevad Lapimaale vaatama mägesid ja põhjatulesid.
Soome kõrgeim mägi on Halti, mis on 1328 meetri kõrgune. Suurim järv on Saimaa, 4400 ruutkilomeetrit. Soome pikim jõgi on Tornionjoki. Suurim jõgi (valgala järgi) on Kemijoki, mille pikkus on 552 kilomeetrit.
Soome ilmastik on aastaaegade lõikes väga erinev. Suvi kestab tavaliselt maist septembri alguseni ja temperatuur võib ulatuda kuni +35 °C-ni. Sügised on pimedad ja vihmased. Talvine lumesadu algab Helsingis tavaliselt detsembri alguses (Lapimaal võib lund sadada juba oktoobris) ja talvel võib temperatuur langeda kuni -30 °C-ni. Talv kestab tavaliselt märtsi keskpaigani, mil lumi Helsingis sulab (Lapimaal sulab lumi tavaliselt alles mai alguses), ja kevad kestab mai lõpuni. Kevad võib olla heitlik ja ilm võib mõne päeva jooksul muutuda külmast päikesepaisteliseks. Lapimaal on tavalised ka kuulsad põhjatuled.
See pilt on pärit Koli, Põhja-Karjala
Ajalugu
Esimest korda tulid inimesed Soome 10 000 aastat tagasi. See oli vahetult pärast jääaega, kui maad katnud liustik oli taandunud.
Mõned arvavad, et juba esimesed inimesed Soomes rääkisid tänapäevase soome keelega sarnast keelt. On teada, et soome keele varajane vorm räägiti Soomes juba rauaajal. (Soome rauaaeg oli 2500-800 aastat tagasi).
Soome esimesed elanikud küttisid loomi kui "jahimehed-kogujad". Mõned inimesed hakkasid umbes 5200 aastat tagasi viljelema põllukultuure. Põllumajandus muutus aeglaselt üha populaarsemaks ja muutus peamiseks eluviisiks kuni uusaja alguseni.
Muistsed soomlased olid paganad. Soome panteoni tähtsaim jumal oli Ukko. Ta oli taeva ja äikese jumal, nagu Odin, teine Skandinaavia jumal-kuningas. Need võimed olid paganlike jumalakuningate seas tavalised, alates soome Ukko'st kuni skandinaavia/germaani/saksi Odinini, kuni kreeklaste Zeuseni ja roomlaste Jupiterini idas.
Umbes tuhat aastat tagasi, kui enamik Euroopast võttis vastu kristluse, hakkas ka Soome järgima kristlust. Kristluse reformatsiooni ajal 16. sajandil sai enamik soomlasi protestantideks. Mõned paganlikud tavad on praeguste kristlike soomlaste seas ikka veel säilinud, näiteks karupalve.
Keskajast alates oli Soome osa Rootsist. Siis, 1809. aastal, võttis Venemaa Rootsilt Soome. Soome oli osa Venemaast, kuid lühikese aja pärast muutus see autonoomseks. Soomlased kontrollisid sisuliselt Soomet, kuigi tsaar kontrollis ametlikult. Soomlased võisid luua oma seadused ja neil oli oma valuuta (mida nimetati markaks), oma templid ja oma toll. Soomel ei olnud aga oma sõjaväge.
1905. aasta Vene revolutsiooni ajal Soome suurvürstiriigis: sotsiaaldemokraadid korraldasid 1905. aasta üldstreigi (12.-19. november [O.S. 30. oktoober - 6. november]). Moodustati punakaardid. 12. augustil [O.S. 30. juulil] 1906 tõusid vene suurtükiväelased ja sõjaväeinsenerid Helsingi Sveaborgi (hiljem Suomenlinna) kindluses mässule. Soome punakaartlased toetasid Sveaborgi mässu üldstreigiga, kuid mässu surusid 60 tunni jooksul maha Balti laevastiku lojaalsed väed ja laevad.
Pärast iseseisvumist
6. detsembril 1917 sai Soome iseseisvaks, mis tähendas, et ta ei olnud enam Venemaa osa. Venemaal toimus kommunistlik revolutsioon ja pärast 1922. aastat oli Venemaa osa Nõukogude Liidust. Ka Soomes olid kommunistid, kes üritasid Soomes revolutsiooni teha See revolutsioonikatsetus põhjustas Soome kodusõja. Kommunistid kaotasid kodusõja ja Soome ei muutnud oma vana kapitalistlikku süsteemi
Stalinile, kes oli Nõukogude Liidu juht, ei meeldinud, et tema naabriks oli kapitalistlik riik. Stalin tahtis, et Soomest saaks kommunistlik riik ja see oleks osa Nõukogude Liidust. Soome juhid keeldusid: nad tahtsid jääda iseseisvaks. Nõukogude Liit saatis palju vägesid üle Soome idapiiri, et püüda Soomet enda poole sundida, mille tulemuseks oli Talvesõda. Nõukogude Liit võitis lõpuks ja võttis suurema osa Karjalast ja muudest Soome osadest.
Adolf Hitler oli Saksamaa diktaator ja ta tahtis tungida Nõukogude Liitu. Soome tahtis tagasi saada kaotatud alad, mistõttu nad ühinesid Saksa invasiooniga, mis algas 1941. aastal operatsiooniga Barbarossa. Soome osa Teisest maailmasõjast nimetatakse Soomes jätkusõjaks. Soome ei olnud siiski fašistlik ega antisemitistlik riik. Soomlased olid huvitatud pigem vabadusest kui diktatuurist.
Samal ajal, kui Saksamaa oli sõda kaotamas, oli Soome juba Nõukogude Liitu tunginud, et saada tagasi eelmises rahus kaotatud alad. Soome soovis lõpetada sõda Nõukogude Liiduga, mille tulemuseks oli rahu. Taas pidi Soome loovutama vallutatud alad. Seekord tegi rahu Nõukogude Liiduga Soomest ja Saksamaast vaenlased. Soomlased võitlesid sakslaste vastu ja sakslased taganesid Norrasse, põletades kogu Lapimaa enda taga maha. Seda nimetatakse Lapimaa sõjaks. Soome jäi iseseisvaks.
Pärast sõda ehitati Soomes palju tehaseid. Paljud inimesed kolisid taludest linnadesse. Sel ajal valmistasid suured tehased selliseid tooteid nagu paber ja teras. Üha rohkem inimesi töötas kõrgtehnoloogilistel töökohtadel, näiteks kõrgtehnoloogias. Samuti läksid paljud inimesed ülikoolidesse, et saada head haridust. Soome oli üks esimesi riike, kus enamikul inimestest oli internetiühendus ja mobiiltelefon. Soomest on pärit tuntud mobiiltelefone valmistav ettevõte Nokia.
Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal. Soome valuuta vahetati 2002. aastal euro vastu.
Kivikirves Soomest.
Meeleavaldus 1905. aastal - Jakobstadis
Soome sõdurid sõja ajal
Majandus
Soomes on segamajandus. Vabaturg kontrollib enamikku kaupade tootmisest ja müügist, kuid avalik sektor on seotud teenuste osutamisega. 2013. aastal moodustasid maksud 44% rahvamajanduse kogutoodangust. See on Euroopas Taani, Prantsusmaa ja Belgia järel 4. suurim.
2014. aastal moodustasid teenused 70% rahvamajanduse kogutoodangust.
2014. aastal oli suurim ettevõte Neste Oil naftatöötlemistehas. Teiseks suurim oli Nokia. Kaks metsatööstust, Stora Enso ja UPM-Kymmene, olid kolmandal ja neljandal kohal. Viies number oli Kesko, mis müüb K-supermarketites tarbekaupu.
Valimised
Soome parlamenti valitakse 200 liiget. Samuti valitakse Soome president, linna- ja linnavolikogude liikmed ning Soome liikmed Euroopa Parlamenti. Valimised on salajased ja otsevalimised. Inimesed hääletavad otse selle isiku poolt, keda nad soovivad valida. Presidendivalimistel antakse hääled ainult isiku, mitte erakonna poolt. Kõik teised valimised on proportsionaalsed. Süsteem on kombinatsioon üksikisikute ja erakondade hääletamisest. Valimisõigus on üldine ja võrdne. Üldvalimistel on igaühel üks hääl.
Kuulsad soome inimesed
- Alvar Aalto, arhitekt
- Markku Alen, 1978. aasta ralli maailmameister
- Valtteri Bottas, praegune vormel-1 sõitja
- The Dudesons, tuntud ka kui Duudsonit, neljaliikmeline stuntgrupp, kellel on mitu telesaadet ja üks film. Lähedased sõbrad Jackass'i meeskonnaga
- Akseli Gallen-Kallela, kunstnik
- Marcus Gronholm, ralli maailmameister 2000/02
- Mika Häkkinen, 1998. ja 1999. aasta vormel-1 maailmameister
- Tarja Halonen, Soome endine president
- Tuomas Holopainen, rahvusvaheliselt tuntud ansambli Nightwish asutaja
- Sami Hyypiä, jalgpallitreener; 2005. aasta UEFA Meistrite Liiga võitja
- Juha Kankkunen, 1986/87/91/93 ralli maailmameister
- Urho Kekkonen, Soome endine president külma sõja ajal
- Jari Kurri, viiekordne Stanley karikavõitja, NHL Hall Of Famer
- Eino Leino, luuletaja
- Elias Lönnrot, rahvuseepose Kalevala koostaja
- Jari Litmanen, jalgpallur; 1995. aasta UEFA Meistrite Liiga võitja
- Tommi Makinen, 1996-99 ralli maailmameister
- Carl Gustaf Emil Mannerheim, president ja väejuhataja
- Karita Mattila, maailmakuulus ooperilaulja, maailma esimese Cardiffi lauljate konkursi võitja
- Hannu Mikkola, 1983. aasta ralli maailmameister
- Paavo Nurmi, kuulus olümpiapikkade distantside jooksja
- Kimi Räikkönen, 2007. aasta vormel-1 maailmameister
- Keke Rosberg, 1982. aasta vormel-1 maailmameister
- Timo Salonen, 1985. aasta ralli maailmameister
- Timo Sarpaneva, tuntud disainer peamiselt klaasist
- Teemu Selanne, 2007. aasta Stanley karikavõitja
- Jean Sibelius, tähtsaim soome helilooja
- Lauri Törni, hiljem tuntud kui Larry Thorne, Mannerheimi Risti laureaat Jätkusõja ajal
- Linus Torvalds, Linuxi looja
- Tarja Turunen, endine rahvusvahelise kuulsusega bändi Nightwish liige
- Ville Valo, HIMi laulja ja laulukirjutaja
- Ari Vatanen, 1981. aasta ralli maailmameister
- Tapio Wirkkala, disainer ja kunstnik
Küsimused ja vastused
K: Mis on Soome pealinn?
V: Soome pealinn on Helsingi.
K: Millised on Soome ametlikud keeled?
V: Soome ametlikud keeled on soome ja rootsi keel.
K: Millal sai Soome Venemaast iseseisvaks?
V: Soome sai Venemaast iseseisvaks 6. detsembril 1917. aastal.
K: Millised on mõned olulised linnad Soomes?
V: Mõned olulised linnad Soomes on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa, Turu, Oulu, Lahti, Kuopio, Jyvהskylה ja Pori.
K: Mis on Soomes kasutatav valuuta?
V: Soomes on kasutusel euro (EUR). Enne 2002. aastat oli see markka ehk Soome mark (FIM).
K: Kes on Soome president?
V: Soome president on Sauli Niinistצ.
K: Kui palju inimesi elab Soomes?
V: Soomes elab umbes 5,5 miljonit inimest.
