Talvesõda 1939–1940: Nõukogude Liit ja Soome — ülevaade

Talvesõda 1939–1940: põhjalik ülevaade Nõukogude Liidu ja Soome konfliktist — taktika, talveriietus, suusaliikumine ja sõjalised tagajärjed, mis muutsid Soome ajalugu.

Talvesõda (30. november 1939 – 13. märts 1940) oli Nõukogude Liidu ja Soome vaheline sõjaline konflikt. Sõjategevus algas pärast seda, kui Nõukogude Liit esitas Soomele julgeolekunõudeid (baaside andmine, territoriaalsed järeleandmised) ja kasutas preteksti osana nn Mainila laskmisi (kokkuvõttes peetakse neid Nõukogude provokatsiooniks). Nõukogude juhtkond lootis kiirele õnnestumisele: Red Armyl oli numeraarne ja tehniline ülekaal, eriti tankide ja lennukite arvelt.

Põhjused ja taust

Talvesõda oli osa laiemast Euroopa julgeoleku- ja poliitilises ümberkorralduses toimunust pärast Molotovi–Ribbentropi pakti (august 1939) ning Poola vallutamist. Nõukogude Liit soovis tagada Leningradi (tänane Peterburi) kaitset ja saavutada strateegilisi kindlustusi Soome lahe piirkonnas. Soome aga keelitas järeleandmisi ja püüdis säilitada oma neutraalsust, mis viis pingete eskaleerumiseni.

Sõjategevuse kulg ja taktika

Sõjategevus algas 30. novembril 1939 ulatuslike sissetungidega Karelialt ja lahingutegevusega Karelian poolsaarel ning mujal piirialadel. Soome väed andsid ootamatult tugeva vastupanu ja kasutasid efektiivseid talvemenetlusi:

• motti-taktika: Soome üksused lõikasid nõukogude kolonnid osadeks ja neutraliseerisid need ükshaaval;
• suuskade ja maastikutunnetuse eelis: soomlased liikusid kiiresti suuskadel ja tundsid paremini lumerohket maastikku;
• varustus ja kamuflaaž: soomlaste valged talvebriisid aitasid jääda lumesse peidetuks, samas kui paljudel nõukogude vägedel olid kehvemad talveriided ja tumedad mantlid;
• Mannerheimi piir (tuntud ka kui Mannerheimi liin) Karelian poolsaarel oli oluline kaitseliin, mis aeglustas nõukogude edasitungi.

Koosseis ja kaotused

Arvud varieeruvad allikate lõikes, kuid hinnanguliselt mobiliseerisid osapooled suured jõud: Nõukogude poolel oli alguses numeraarne ülekaal (sadu tuhandeid sõdureid, hiljem üle miljoni), Soome mobiliseeris oma väed mitu kümneid ja sadu tuhandeid kaitsjad. Kaotused olid märkimisväärsed mõlemal pool: hinnanguliselt hukkus või sai surma umbes 25 000–26 000 soomlast ja vigastada jäi ligi 40 000–45 000; Nõukogude kaotused olid suuremad, hinnanguliselt kümnete- kuni sadade tuhandete inimelude ja paljude materjalikaotustega (sõjaväelaste hukkunud, haavatud ja kadunud numbrid varieeruvad eri lähteis).

Rahvusvaheline reaktsioon

Talvesõda tekitas laialdast hukkamõistu Nõukogude rünnaku suhtes. Rahvusteade oli reaktsiooniks soomlaste toele ja Nõukogude poliitika kriitikale: näiteks heideti Nõukogude Liit välja Rahvaste Liidust (14. detsember 1939). Paljud vabatahtlikud, rahaline abi ja materjalitoetus saabus Soomele (eriti rootslaste vabatahtlike osalus oli märkimisväärne). Anglo‑Prantsuse abi‑idee püsis, ent suurte vägede saatekava läbi Norra/Rootsi ei realiseerunud.

Rahuleping ja tagajärjed

Võitlus lõppes Moskvas sõlmitud rahulepinguga (Moskva rahu), mis allkirjastati 12. märtsil 1940 ja jõustus 13. märtsil 1940. Selle tulemusena pidi Soome loovutama umbes 11% oma territooriumist (sh Karelian poolsaare, Viipuri ümbruse ja teisi alasid) ning kaotused majanduslikus mõttes olid suuremad (suur osa tööstusest ja infrastruktuurist jäi loovutatavasse piirkonda). Ligikaudu 400 000–430 000 inimest evakueeriti asustatud aladelt, mis moodustas märkimisväärse osa Soome rahvastikust.

Talvesõda avaldas pikaajalisi mõjusid:

• Soome iseseisvus jäi püsima, kuid territoriaalsed kaotused ja majanduslikud tagajärjed olid suured;
• Nõukogude suurte kaotuste ja taktikaliste vigade tõttu saadi väärtuslikke õppetunde, mis mõjutasid punaarmee reforme ja õppimist Teise maailmasõja edasistes faasides;
• Soome soovis kaotatut tagasi saada ja osales hiljem 1941–1944 toimunud Jätkusõjas, mis oli seotud laiemate Teise maailmasõja sündmustega.

Talvesõda on ajalooliselt tõstetud esile nii Soome riigi ja rahva vastupanu kui ka näitena sellest, kuidas halvad ettevalmistused, halb ilmastikuolude alahindamine ja taktikalised vead võivad muuta numbrilise ülekaalu kasuturessursiks. Sõda mõjutas ka rahvusvahelist arvamust Nõukogude Liidu suhtes ja kujuneva teise maailmasõja poliitikat.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli talvesõda?

K: Miks püüdis Nõukogude Liit tungida Soome?

Küsimus: Miks lootsid Nõukogude sõjaväevõimud paari nädala jooksul võitu Soome üle?

K: Miks pidasid Soome väed oodatust paremini ja kauem vastu?

K: Miks Nõukogude armee talvesõjas hästi ei hakkama saanud?

K: Kui suure osa oma riigist pidid kaotanud soomlased loovutama?

K: Kas Soome püüdis oma kaotatud maad tagasi saada?

Otsing