Tagasivõtmine (sõjaline)
Sõjaline tagasitõmbumine või taganemine on üks sõjalise operatsiooni liik. Üldiselt tähendab see vägede tagasitõmbumist, säilitades samal ajal kontakti vaenlasega. On mitmeid põhjusi, miks sõjaline jõud taganeb. Vägi võib taganeda, et hõivata lihtsamini kaitstavat maad. Taganemist võib kasutada selleks, et juhtida vaenlane varitsusse. See võib olla võimalikult kiire tagasitõmbumine, et päästa oma armee lüüasaamisest. Taganemine või taganemine võib olla riskantne. See nõuab distsipliini, et hoida väed organiseerituna ja mitte muuta taganemist põgenemiseks. Samuti tuleb olla ettevaatlik, et taganemine ei kahjustaks vägede moraali.
Prantsuse taganemine Venemaalt 1812. aastal
Taktikaline tagasivõtmine
Taganemine võib olla vajalik, kui kaitsev jõud on ülekaalus või ebasoodsas olukorras. Kuid tavaliselt on oluline tekitada vaenlasele võimalikult palju kahju. Sellisel juhul võib taganev jõud kasutada mitmeid taktikaid ja strateegiaid. Need on vaenlase edasiliikumise aeglustamine. See võib hõlmata miinide või püüniste paigaldamist taganemise ajal või enne seda. Mõnikord võib väikese väe poolt korraldatud varitsus aeglustada või peatada vaenlase edasiliikumist. Samuti vaenlase juhtimine ettevalmistatud suurtükitulega või põletatud maa taktika kasutamine.
Rout
Sõjapidamises on pikaajaline strateegia vaenlase lüüasaamine. Tõhus taktikaline meetod on vaenlase demoraliseerimine. Seda tehakse tavaliselt nende armee lüüasaamisega. Seda tehakse ka nende lahinguväljalt väljaajamise teel. Kui vägi on desorganiseerunud, kaotab ta võime võidelda üksusena. Võitjad saavad põgenevaid sõdureid taga ajada. Võitjad võivad ka püüda põhjustada võimalikult palju kaotusi. Samuti võivad nad püüda võtta võimalikult palju vange.
Siiski peab ülem otsustama, kas jälitamisest saadav kasu on väärt seda riski, et vaenlane vaid teeskleb taganemist (teeseldud taganemine on tõhus taktika).
Teeseldud taganemine
Taganemise või põgenemise teesklemine on vaenlase eemale meelitamine kaitstavast positsioonist. See võib meelitada neid ettevalmistatud varitsusse. See on iidne taktika, mida on kasutatud kogu sõjaajaloo jooksul.
Kaks kuulsat näidet on:
- William Vallutaja kasutas Hastingsi lahingu ajal teeseldud taganemist. Ta meelitas suure osa Haroldi jalaväest välja oma soodsast kaitsest kõrgemal asuval pinnal. Kui nad järgnesid tema "taganevatele" vägedele, hävitati nad William'i normannide ratsaväe rünnakuga.
- Muistsed mongolid olid muuhulgas kuulsad oma laialdase teeskluslike taganemiste kasutamise poolest. Nende kiire ja kerge ratsavägi tegi vaenlase eduka jälitamise peaaegu võimatuks. Lahingu tuhinas teeskles mongolite armee, et on löödud, kurnatud või segaduses. Nad taganesid äkki lahinguväljalt. Vastasjõud, kes arvas, et nad on mongolid maha ajanud, võtsid jälitussõitu. Mongolite ratsavägi tulistas taganedes tagurpidi tuulega oma jälitajate pihta, tappes paljusid (vt partlaste lask). Kui jälitajad lõpetasid (oluliselt kiirema) mongolite ratsaväe jälitamise, pöördus ratsavägi ümber ja ründas jälitajaid. See õnnestus üldiselt. Seda kasutati osaliselt lüüasaamise taktikana, et võimaldada mongolitel lüüa suuremaid armeesid, purustades neid väiksemateks rühmadeks.
Tagasivõtmine okupeeritud
Sõjalise okupatsiooni tagasivõtmine võib olla tingitud poliitilistest põhjustest. Vägede väljaviimine okupeeritud aladelt ei pruugi hõlmata kokkupuudet vaenlasega. See võib toimuda relvarahu või suhtelise rahu ajal, nagu Palestiina puhul.
