Sõjaline taganemine: määratlus, põhjused ja taktika
Sõjaline taganemine: põhjalik juhend — määratlus, põhjused ja taktika; strateegiad, riskid ja praktilised näited efektiivseks vägede juhtimiseks.
Sõjaline tagasitõmbumine või taganemine on üks sõjalise operatsiooni liik. Üldiselt tähendab see vägede tagasitõmbumist, säilitades samal ajal kontakti vaenlasega. Taganemine on taktika või manööver, mille eesmärk ei pruugi olla lihtsalt põgenemine, vaid sageli positsiooni ümberpaigutamine, kaitsejoone tugevdamine või vaenlase eksitamine.
Põhjused
On mitmeid põhjuseid, miks sõjaline jõud taganeb:
- strateegiline ümberpaigutus — vägi võib taganeda, et hõivata lihtsamini kaitstavat maad või lühemate tarneahelate lähedusse;
- ohutuse tagamine — kiire tagasitõmbumine võib päästa oma armee lüüasaamisest või ära hoida ümbritsemist;
- võõrutus ja meelitamine — taganemist võib kasutada selleks, et juhtida vaenlane varitsusse või lõksu;
- ressursside jaotamine — võimalus koondada jõud tugevamale positsioonile või liitlasvägede toetuseks;
- taktikaline petuskeem — et panna vaenlane tegema vigu ja seejärel rünnata soodsamas olukorras.
Tüübid ja taktikad
Taganemine võib olla erineva iseloomuga ning nõuab erinevaid taktikuid:
- Korralik ja etteplaneeritud taganemine — väed lahkuvad järjestatud ridades ja vahetavad positsioone vastavalt plaanile, säilitades side ja logistikatoetuse.
- Võitluslik taganemine (fighting withdrawal) — kombineeritud liikumised ja vasturünnakud, et aeglustada vaenlast ning anda aega tagalu grupi evakueerimiseks.
- Kiire taganemine — kasutatakse kriitilises olukorras, kui eesmärk on vältida kiiret hävingut; nõuab rangeid käske ja distsipliini.
- Feigned retreat (näiv taganemine) — petuskeem, mille eesmärk on meelitada vaenlast avameelsesse rünnakusse ja seejärel lõksu püüda.
- Järkjärguline taganemine — astmeline läbivaatuskava, mille käigus hoitakse peatseid kaitsepunkte ja hävitustöid (tulevõrgud, miinid, lõhkekehad) et aeglustada vaenlast.
Olulised taktikalis‑tehnilised elemendid
- rear‑guard ehk tagala väed — spetsiaalsed üksused, mis katavad taganemist, peavad hoidma kontrolli ja kvaliteetse side üle;
- objektide ning varustuse edasilükkamine või hävitamine — vältimaks nende kasutamist vastase poolt;
- maastiku ja ilmastiku kasulik kasutus — kitsad teed, mäed, metsad ja mõjutavad ilmatingimused aitavad aeglustada rünnaku järelmaad;
- logistika ja lahingutoetus — kütus, laskemoon, meditsiinitugi ja evakuatsioonikanalid peavad jätkuma ka taganemise ajal;
- side ja juhtimine — selged käsud ja reservid, et vältida kaost ja massilist põgenemist;
- õhutugi ja artilleeriate katvus — võimaluse korral varjestavad õhuväe ja suurtükiväge taganemist ja takistavad vaenlase kiiret edasiliikumist.
Planeerimine ja juhtimine
Hea taganemine põhineb eeltööle tehtud plaanil ja distsipliinil. Olulised sammud on:
- selge eesmärgi määratlemine (kuhu, millal ja miks taganetakse);
- taganemisrajad ja alternatiivsed marsruudid ning varupunktid;
- märkimine ja haldamine, milline varustus evakueeritakse ja mis jäetakse maha või hävitatakse;
- rear‑guard üksuste ja õhutoe kooskõlastamine;
- side-, meditsiini- ja logistikakindlustuse tagamine taganemise ajal.
Riskid ja moraal
Taganemine või taganemine võib olla riskantne. See nõuab distsipliini, et hoida väed organiseerituna ja mitte muuta taganemist põgenemiseks. Kui juhtimine või side ebaõnnestub, võivad väed deformeeruda, moraal kukkuda ja kaotused kasvada. Samuti tuleb olla ettevaatlik, et taganemine ei kahjustaks vägede moraali ega liitlaste usaldust.
Kokkuvõte
Taganemine ei ole automaatselt kaotus — see võib olla läbimõeldud strateegiline või taktikaline valik, et saavutada pikaajalisem eesmärk. Edukas taganemine nõuab planeerimist, distsipliini, tugevat juhtimist, tagala kaitset ja logistilist tuge. Vale juhtimise või halva teostuse korral võib taganemine muutuda kaoseks ja suurte kaotuste põhjuseks.

Prantsuse taganemine Venemaalt 1812. aastal
Taktikaline tagasivõtmine
Taganemine võib olla vajalik, kui kaitsev jõud on ülekaalus või ebasoodsas olukorras. Kuid tavaliselt on oluline tekitada vaenlasele võimalikult palju kahju. Sellisel juhul võib taganev jõud kasutada mitmeid taktikaid ja strateegiaid. Need on vaenlase edasiliikumise aeglustamine. See võib hõlmata miinide või püüniste paigaldamist taganemise ajal või enne seda. Mõnikord võib väikese väe poolt korraldatud varitsus aeglustada või peatada vaenlase edasiliikumist. Samuti vaenlase juhtimine ettevalmistatud suurtükitulega või põletatud maa taktika kasutamine.
Rout
Sõjapidamises on pikaajaline strateegia vaenlase lüüasaamine. Tõhus taktikaline meetod on vaenlase demoraliseerimine. Seda tehakse tavaliselt nende armee lüüasaamisega. Seda tehakse ka nende lahinguväljalt väljaajamise teel. Kui vägi on desorganiseerunud, kaotab ta võime võidelda üksusena. Võitjad saavad põgenevaid sõdureid taga ajada. Võitjad võivad ka püüda põhjustada võimalikult palju kaotusi. Samuti võivad nad püüda võtta võimalikult palju vange.
Siiski peab ülem otsustama, kas jälitamisest saadav kasu on väärt seda riski, et vaenlane vaid teeskleb taganemist (teeseldud taganemine on tõhus taktika).
Teeseldud taganemine
Taganemise või põgenemise teesklemine on vaenlase eemale meelitamine kaitstavast positsioonist. See võib meelitada neid ettevalmistatud varitsusse. See on iidne taktika, mida on kasutatud kogu sõjaajaloo jooksul.
Kaks kuulsat näidet on:
- William Vallutaja kasutas Hastingsi lahingu ajal teeseldud taganemist. Ta meelitas suure osa Haroldi jalaväest välja oma soodsast kaitsest kõrgemal asuval pinnal. Kui nad järgnesid tema "taganevatele" vägedele, hävitati nad William'i normannide ratsaväe rünnakuga.
- Muistsed mongolid olid muuhulgas kuulsad oma laialdase teeskluslike taganemiste kasutamise poolest. Nende kiire ja kerge ratsavägi tegi vaenlase eduka jälitamise peaaegu võimatuks. Lahingu tuhinas teeskles mongolite armee, et on löödud, kurnatud või segaduses. Nad taganesid äkki lahinguväljalt. Vastasjõud, kes arvas, et nad on mongolid maha ajanud, võtsid jälitussõitu. Mongolite ratsavägi tulistas taganedes tagurpidi tuulega oma jälitajate pihta, tappes paljusid (vt partlaste lask). Kui jälitajad lõpetasid (oluliselt kiirema) mongolite ratsaväe jälitamise, pöördus ratsavägi ümber ja ründas jälitajaid. See õnnestus üldiselt. Seda kasutati osaliselt lüüasaamise taktikana, et võimaldada mongolitel lüüa suuremaid armeesid, purustades neid väiksemateks rühmadeks.
Tagasivõtmine okupeeritud
Sõjalise okupatsiooni tagasivõtmine võib olla tingitud poliitilistest põhjustest. Vägede väljaviimine okupeeritud aladelt ei pruugi hõlmata kokkupuudet vaenlasega. See võib toimuda relvarahu või suhtelise rahu ajal, nagu Palestiina puhul.
Otsige