Sõjaline tagasitõmbumine või taganemine on üks sõjalise operatsiooni liik. Üldiselt tähendab see vägede tagasitõmbumist, säilitades samal ajal kontakti vaenlasega. Taganemine on taktika või manööver, mille eesmärk ei pruugi olla lihtsalt põgenemine, vaid sageli positsiooni ümberpaigutamine, kaitsejoone tugevdamine või vaenlase eksitamine.
Põhjused
On mitmeid põhjuseid, miks sõjaline jõud taganeb:
- strateegiline ümberpaigutus — vägi võib taganeda, et hõivata lihtsamini kaitstavat maad või lühemate tarneahelate lähedusse;
- ohutuse tagamine — kiire tagasitõmbumine võib päästa oma armee lüüasaamisest või ära hoida ümbritsemist;
- võõrutus ja meelitamine — taganemist võib kasutada selleks, et juhtida vaenlane varitsusse või lõksu;
- ressursside jaotamine — võimalus koondada jõud tugevamale positsioonile või liitlasvägede toetuseks;
- taktikaline petuskeem — et panna vaenlane tegema vigu ja seejärel rünnata soodsamas olukorras.
Tüübid ja taktikad
Taganemine võib olla erineva iseloomuga ning nõuab erinevaid taktikuid:
- Korralik ja etteplaneeritud taganemine — väed lahkuvad järjestatud ridades ja vahetavad positsioone vastavalt plaanile, säilitades side ja logistikatoetuse.
- Võitluslik taganemine (fighting withdrawal) — kombineeritud liikumised ja vasturünnakud, et aeglustada vaenlast ning anda aega tagalu grupi evakueerimiseks.
- Kiire taganemine — kasutatakse kriitilises olukorras, kui eesmärk on vältida kiiret hävingut; nõuab rangeid käske ja distsipliini.
- Feigned retreat (näiv taganemine) — petuskeem, mille eesmärk on meelitada vaenlast avameelsesse rünnakusse ja seejärel lõksu püüda.
- Järkjärguline taganemine — astmeline läbivaatuskava, mille käigus hoitakse peatseid kaitsepunkte ja hävitustöid (tulevõrgud, miinid, lõhkekehad) et aeglustada vaenlast.
Olulised taktikalis‑tehnilised elemendid
- rear‑guard ehk tagala väed — spetsiaalsed üksused, mis katavad taganemist, peavad hoidma kontrolli ja kvaliteetse side üle;
- objektide ning varustuse edasilükkamine või hävitamine — vältimaks nende kasutamist vastase poolt;
- maastiku ja ilmastiku kasulik kasutus — kitsad teed, mäed, metsad ja mõjutavad ilmatingimused aitavad aeglustada rünnaku järelmaad;
- logistika ja lahingutoetus — kütus, laskemoon, meditsiinitugi ja evakuatsioonikanalid peavad jätkuma ka taganemise ajal;
- side ja juhtimine — selged käsud ja reservid, et vältida kaost ja massilist põgenemist;
- õhutugi ja artilleeriate katvus — võimaluse korral varjestavad õhuväe ja suurtükiväge taganemist ja takistavad vaenlase kiiret edasiliikumist.
Planeerimine ja juhtimine
Hea taganemine põhineb eeltööle tehtud plaanil ja distsipliinil. Olulised sammud on:
- selge eesmärgi määratlemine (kuhu, millal ja miks taganetakse);
- taganemisrajad ja alternatiivsed marsruudid ning varupunktid;
- märkimine ja haldamine, milline varustus evakueeritakse ja mis jäetakse maha või hävitatakse;
- rear‑guard üksuste ja õhutoe kooskõlastamine;
- side-, meditsiini- ja logistikakindlustuse tagamine taganemise ajal.
Riskid ja moraal
Taganemine või taganemine võib olla riskantne. See nõuab distsipliini, et hoida väed organiseerituna ja mitte muuta taganemist põgenemiseks. Kui juhtimine või side ebaõnnestub, võivad väed deformeeruda, moraal kukkuda ja kaotused kasvada. Samuti tuleb olla ettevaatlik, et taganemine ei kahjustaks vägede moraali ega liitlaste usaldust.
Kokkuvõte
Taganemine ei ole automaatselt kaotus — see võib olla läbimõeldud strateegiline või taktikaline valik, et saavutada pikaajalisem eesmärk. Edukas taganemine nõuab planeerimist, distsipliini, tugevat juhtimist, tagala kaitset ja logistilist tuge. Vale juhtimise või halva teostuse korral võib taganemine muutuda kaoseks ja suurte kaotuste põhjuseks.

