Püünis (lõks/miin): määratlus, tüübid ja sõjaline kasutus

Sügav ülevaade püünistest (lõks/miin): määratlus, tüübid, taktika ja sõjaline kasutus — ajalugu, ohud ning ennetusnipid sõjalisest ja tsiviilkontekstist.

Peibutussüsteem on seade või seadeldis, mille eesmärk on tappa, kahjustada või üllatada inimest. See käivitub tavaliselt ohvri tegevusest, kes ei teadnud, et püünis oli seal. Vietnami sõja ajal oli peaaegu 70% Ameerika ohvritest põhjustatud miinipildujatest. Sõjas on miinipildujad psühholoogilise sõjapidamise üks vorm. Need on loodud selleks, et panna sõdurid aeglustuma ja olema väga ettevaatlikud. Nagu sõna "lõks" viitab, on neis mõnikord mingisugune sööt, mis meelitab ohvrit ligi. Teinekord on lõks seatud nii, et see mõjub sissetungijatele, kes sisenevad isiklikule või piiratud alale. Seade võib käivituda, kui ohver sooritab mingi igapäevase tegevuse. Näiteks ukse avamine, millegi ülesvõtmine või millegi sisselülitamine. Samuti võivad neid käivitada mööda teed sõitvad sõidukid, näiteks improviseeritud lõhkeseadeldised (IED). Sageli paigutatakse lõhkekehad sellistesse kohtadesse, kus inimesed või sõidukid tavaliselt liiguvad. Tapaohtlikke püüniseid kasutatakse sageli sõjapidamises, eriti sissisõjas. Mõnikord kasutavad vigastuste või valu tekitamiseks mõeldud püüniseid kurjategijad, kes soovivad kaitsta uimasteid või muud ebaseaduslikku vara. Neid kasutavad ka mõned seadusliku vara omanikud, kes soovivad seda varguse eest kaitsta.

Määratlus ja põhimõtted

Püünis (tuntud ka kui lõks või miin) on mis tahes seade, mis on konstrueeritud inimese või sõiduki ootamatult kahjustamiseks või tapmiseks, ning mis käivitub ohvri tegevuse, liikumise või kokkupuute tagajärjel. Püünised võivad olla iseeneslikult aktiveeruvad (nt surveplaadi, traatlõksu või anduri abil) või käsitsi/juhtmega käivitatavad (nt kaugjuhtimise või käsijuhtimisega). Mõlemal juhul on eesmärk põhjustada kahju, häire või infrastruktuurikahju.

Tüübid

• Anti-personnel (inimeste) miinid – mõeldud üksikisikute vigastamiseks või tapmiseks; tavaliselt väikese suurusega ja väga surmavad või invalideerivad.
• Anti-vehicle (sõiduki) miinid – suurema võimsusega lõhkekehad, mis on paigutatud sõiduteedele või radadele, et kahjustada või kõrvalejätta sõidukeid.
• Improviseeritud lõhkeseadeldised (IED) – metsikute tingimuste või terrorismi kontekstis valmistatud lõhkekehad, mille käivitamiseks kasutatakse erinevaid vallandusseadmeid (traat, kaugjuhtimine, surve, liikumisandurid jmt).
• Booby-traps / peibutussüsteemid – lõksud, mis on paigutatud igasuguste igapäevaste objektide juurde (uksed, kapid, tööriistad), mõeldes konkreetse kasutaja või sissetungija üllatamiseks.
• Tripp- ja lõksukaablid – peidetud traadid või sooned, mis käivitavad seadme, kui neid liigitatakse või pingutatakse.
• Surveplaadid ja -lülitid – aktiveeruvad täiskõrguse või raskusega, sageli maetud pindmise pealiskihiga maa alla.
• Command-detonatsioon – käsitsi või kaugjuhtimisega vallandatav lõhkeseade, mis võimaldab operaatoril valida sobiva hetke.
• Ajaliselt viivitatud seadised – paigutatud nii, et need aktiveeruvad alles hiljem, tekitades ohte ka päästemeeskondadele ja tsiviilisikutele pärast konflikti lõppu.

Sõjaline kasutus ja taktika

Püüniseid kasutatakse laialdaselt sõjatandril mitmel eesmärgil:

• area denial (piirkonna kasutuskõlbmatuks muutmine) — takistada vastase liikumist või peatada ründealgatus;
• liikumise kanalisatsioon — suunata vaenlane ebasoodsasse asendisse või kontrollitud rajale;
• psühholoogiline mõju — tekitada pidev hirm, aeglustada patrullimist ja sundida ressursse hajutama;
• strateegiline kulu — sundida vastast kasutama kallimaid ja aeglasemaid puhastus- ja kaitselahendusi;
• ambush ja taktikad väiksema operatiivse jõuga — IED-id ja booby-trapid võimaldavad väeosadel avaldada mõju ilma otsese kokkupõrketa.

Võitlus Vietnami näitas, kui tõhusad ja kauakestvad sellised vahendid võivad olla – vastavalt mainitud andmetele olid miinipildujad ühelt poolt märkimisväärne ohutegur Ameerika vägede jaoks.

Õiguslikud ja humanitaarsed aspektid

Anti-personnel miinid ja mõned tüüpi peibutussüsteemid on rahvusvahelise õiguse ja lepingute objektiks. Näiteks Ottawa leping ehk anti-personalmiinide leping keelustab nende tootmise, kasutamise ja ladustamise riikide vahel, kes on lepinguga liitunud. Kuid kõik riigid seda lepingut ei ole allkirjastanud, mistõttu miinioht säilib paljudes konfliktipiirkondades.

Pikaajaline mõju on märkimisväärne: pärast relvakonflikte jätavad maetud miinid ja lõksud keskonnale ning tsiviilelanikele püsiva ohu. Need takistavad põllumajandust, hobuste või kariloomade liikumist ja aeglustavad ümberasustamist ning majanduse taasteket. Seetõttu on humanitaarpreemine ja miinipuhastus rahvusvaheliselt olulised tegevused.

Avastamine ja neutraliseerimine

• Riskide hindamine ja kaardistamine – enne alale sisenemist kogutakse teavet mineerväljade ja võimalikult ohtlike piirkondade kohta.
• Tehnilised vahendid – metallidetektorid, maapõue kuvavad radarid (GPR), robotid ja spetsiaalsed sõidukid.
• Inimestest meeskonnad – väljaõppinud miinipühkijad, miiniotsakoerad ja käsitsi puhastusalad.
• Neutraliseerimise meetodid – kontrollitud plahvatused, desarmeerimine või õige ettevaatusega ümberpaigutamine/neutraliseerimine spetsialistide poolt.

Tuleb rõhutada, et kõik sellised tööd peavad olema tehtud ainult vastava väljaõppe ja varustusega spetsialistide poolt — amatöörtegevus on äärmiselt ohtlik.

Kodanikule ja päästjale: mida teha, kui leitakse võimalik püünis

• Ärge puudutage või liigutage esemeid.
• Markeerige ohuala ja hoidke teisi eemal.
• Teavitage viivitamata kohalikke võime või politseid, selgitades täpset asukohta.
• Järgige ametivõimude juhiseid ja ärge taganege ekspertide eest.

Kokkuvõte

Püünised, lõksud ja miinid on sõjalises ja kuritegelikus kontekstis kasutatavad seadeldised, millel on tugev otsene ja pikaajaline mõju inimestele ning kogukondadele. Nende taktikaline väärtus on sageli kõrge, kuid sellega kaasnevad suured humanitaarsed ja juriidilised probleemid. Seetõttu on oluline kombineerida tehnilist puhastust, ennetustööd, rahvusvahelist reeglistamist ja ühiskondlikku teadlikkust, et minimeerida nende seadmete põhjustatud kahjusid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pensingi?

K: Kuidas kasutatakse püüniseid sõjas?

Küsimus: Kui suur osa Ameerika Ühendriikide ohvritest Vietnami sõja ajal oli põhjustatud miinipildujatest?

K: Kas surmavaid miinilõkkeid kasutatakse sõjapidamises tavaliselt?

K: Kes kasutavad mittesurmavaid püüniseid?

K: Millised tegevused võivad blobytrap'i vallandada?

Otsing