Briti India armee 1858–1947: ajalugu, struktuur ja lahingud

Sügav ülevaade Briti India armee 1858–1947 ajaloost, struktuurist ja olulistest lahingutest — moodustamine, operatsioonid Indias ja välismaal ning roll maailmasõdades.

Briti India armee, ametliku nimega lihtsalt India armee (IA), oli Briti India regulaarne sõjaväeline jõud Briti võimu ajal (1858–1947). India armee täitis nii sisejulgeoleku kui ka ekspeditsioonivõime rolli: ta oli peamine relvajõud Indias endas, pidas piirioperatsioone Afganistani ja Põhja-Lõunapiirkondades ning osales suurel hulgal kampaaniates väljaspool India subkontinenti, eriti Esimeses ja Teises maailmasõjas.

Algus ja ümberkorraldused pärast 1857

1857. aasta India mäss (tuntud ka kui Sepoy’ ülestõus) muutis oluliselt Indias paikneva sõjaväe struktuuri ja juhtimist. 1858. aastal võttis Suurbritannia kroon üle mitteresoluutse Ida-India kompaniilt ning sõjaväe ülemjuhatuse ja valitsemise korraldus kinnistati Viceroy (enda) kontrolli alla. Presidendi armeed (Bengali, Madrase ja Bombay armee) säilisid, kuid nende juhtimist reformiti.

Terminoloogia ja 1903. aasta reform

Terminit "India armee" hakati järk-järgult kasutama presidendi armeede ja teiste India alluvuses olnud väeüksuste kirjeldamiseks; mõningaid allikaid mainivad seda nimetust juba 1895. aastal. 1903. aastal viis Field Marshal Lord Kitchener läbi ulatuslikud reformid, mille käigus ühildati ja reorganiseeriti presidendi armeeüksused, luues ühtsema struktuuri. Selle tulemuseks oli selgem jagunemine kaheks peamiseks komponendiks: India armee (peamiselt India rügementidest koosnevad üksused) ja Briti armee üksused Indias, mis olid Suurbritannia regulaarväe rügemendid ajutiselt Indias teenimas.

Koostis, värbamine ja juhtimine

  • Koosseis: India armee koosnes jalaväest, ratsaväest, suurtükiväest ning eriülesanneteks ette valmistatud väeosadest. Paljud rügemendid olid regionaalsed või etnilised (näiteks sikhid, punjadid, gurkhad), seda mõjutas Briti administratsiooni nn "martial races" ideoloogia.
  • Juhtimine: Kõrgemaid ohvitseripositsioone hõivasid valdavalt Briti ohvitserid; indiaanlastest ametnikest ja ohvitseridest hakati kõrgematele ametikohtadele määrama alles 20. sajandi esimese poole jooksul (nn indianisation).
  • Pringlikud väed: Mitmed prinssiriigid panid Briti India armeesse oma väeüksusi (Imperial Service Troops), mida kasutati nii piirivalves kui ekspeditsioonides.

Peamised operatsioonid enne 20. sajandit

India armee osales mitmetes piirikonfliktides ja ekspeditsioonides, sealhulgas Anglo–Afganistani sõdades, Põhja-Lääne piiri operatsioonides (Frontier campaigns), Kolmandas anglo-birma sõjas ja lokaalsetes ülestõusudes. Need operatsioonid aitasid säilitada Briti kontrolli India aladel ning hoida tähtsaid kommunikatsioonilisi ja strateegilisi marsruute.

Esimene maailmasõda

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti suur hulk India armee väeosi Euroopasse, Aafrikasse ja Lähis-Idasse. India rügemendid osalesid Gallipoli, Suurriikide läänerinde väejõududes ning eriti olulisel määral Mesopotaamia kampaanias, kus Briti ja India väed võitlesid Osmanite impeeriumi vastu. India väed osalesid Basra, Kut'i ja Baghdadi võitluses – nende panus oli strateegiliselt tähtis ka Iraagi vallutamisel ja okupeerimisel sõjaajal.

Interbellum ja sõjaline moderniseerimine

20. sajandi alguses jätkus India armee moderniseerimine: reorganiseeriti divisioonide struktuuri, parandati transportsüsteeme ning laiendati väljaõpet ja sidevõimekust. Samal ajal kasvas vajadus tasakaalustada Briti ohvitserkonna ja indiaanlaste juhtkonna vahelise koosluse osakaalu, mis kulmineerus aeglasteks läänestumise ja indianeerimise sammudeks.

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja ajal laienes India armee veelgi: aastateks 1939–1945 mobiliseeriti tuhanded ajateenijad ja rajati mitmeid uusi diviisid. India üksused võitlesid Põhja-Aafrika rindel, Böömimaal, Itaalias, Birma kampaanias ning ka Vaikse ookeani operatsioonides. India armee tähtsus sõjas oli suur nii inimressursside kui logistika ja kohalike teadmiste tõttu.

Sisemised ülesanded ja pärand

Lisaks välisoperatsioonidele täitis India armee ka sisejulgeoleku ülesandeid: korrakaitse, mässude mahasurumine, piirikontroll ning tsiviilabi maavärinate ja epideemiate ajal. 1947. aasta India jagunemise käigus jagati India armee varad, rügemendid ja ametnikud vastavalt lahkujatele uutele riikidele — India ja Pakistan — moodustati eraldi riiklikud väed. Selle ülekanne ja reorganiseerimine oli keeruline protsess, mis jättis püsiva jälje mõlema riigi sõjaväeajalukku.

Kultuuriline ja poliitiline mõju

India armee oli oluline sotsiaalne institutsioon: paljude meeste jaoks tähendas sõjaväeteenus sissetulekut, haridust ja võimalust liikuda üle maakondade. Samas oli sõjaväepoliitika tihedalt seotud koloniaalse võimu säilitamisega ning aitas kujundada briti–india suhteid kuni dekoloniseerumiseni.

Järeldus: 1858–1947 tegutsenud India armee oli mitmetahuline institutsioon — see säilitas Briti võimu India territooriumil, andis märkimisväärse panuse mõlemas maailmasõjas ning jättis pärandi, mis mõjutas tugevalt piirkondade julgeoleku-, sotsiaal- ja poliitilist arengut ka pärast koloniaalajastu lõppu.

Rühm India sikhi sõdureid poseerib salamisi laskekorralduse jaoks. ~1895Zoom
Rühm India sikhi sõdureid poseerib salamisi laskekorralduse jaoks. ~1895

Organisatsioon

India armee moodustati pärast 1857. aasta India mässu, kui Suurbritannia valitsus võttis võimu üle Briti Ida-India kompaniilt. Enne seda olid kompaniil oma sõjaväeüksused, mida tasuti nende kasumist, ja need ühinesid Briti armeeüksustega.

Briti Ida-India Kompanii armee värbas peamiselt moslemeid Bengali eesistumisperioodil (mis koosnes Bengalist, Biharist ja Uttar Pradeshist) ja kõrgkastilisi hindusid peamiselt Oudhi maapiirkondade tasandikest. Need väed mässasid 1857. aastal brittide vastu.

Pärast mässu hakkasid britid värbama "sõjarahvaks" nimetatuid, eriti Pandžabi moslemeid, maratasid, radžputte, sikhisid, gurkasid, pashtuneid, garhvalasi, mohjalasi ja dograid.

Pärast Teist maailmasõda

Pärast Teist maailmasõda jagati Briti India armee koosseisu kuulunud Briti koosseisud ja üksused India ja Pakistani vahel.

Varsti pärast India jagunemist võitlesid mõlemad äsja moodustatud armeed omavahel esimeses Kashmiri sõjas aastatel 1947-48, millega algas kibe rivaalitsemine, mis on kestnud kuni 21. sajandini.

Maal, millel on kujutatud 6. Madrase kerge ratsaväe (6. Madras Light Cavalry) soowar (Sepoy). Umbes 1845.Zoom
Maal, millel on kujutatud 6. Madrase kerge ratsaväe (6. Madras Light Cavalry) soowar (Sepoy). Umbes 1845.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Briti India armee?


V: Briti India armee oli Briti India armee Briti võimu ajal (1858-1947).

K: Milline oli India armee roll Indias?


V: India armee teenis Indias endas julgeolekujõudu.

K: Millistes sõdades osales India armee?


V: India armee osales lahingutes välismaal, eriti kahe maailmasõja ajal.

K: Millal loodi esimene armee, mida ametlikult nimetati "India armeeks"?


V: India valitsus tõstis esimese armee, mida ametlikult nimetati "India armeeks", 1895. aastal.

K: Millised kolm armeed absorbeeris India armee 1903. aastal?


V: India armee absorbeeris 1903. aastal Bengali armee, Madrase armee ja Bombay armee.

Küsimus: Millised olid India armee kaks eraldiseisvat osa aastatel 1903-1947?


V: Aastatel 1903-1947 koosnes India armee kahest eraldi osast: India armee ja Briti armee Indias.

K: Millised olid India armee saavutused I maailmasõja ajal?


V: India armee võitis Esimese maailmasõja Mesopotaamia kampaanias Osmanite impeeriumi ja vallutas Iraagi.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3