Pearl Harbori üllatusrünnak (7. dets 1941) — USA astus Teise maailmasõtta

Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani üllatusrünnak neutraalse Ameerika Ühendriikide mereväebaasi vastu Pearl Harboris Hawaiil 7. detsembri 1941. aasta hommikul. Rünnak algas kohaliku aja järgi varahommikul ning selle eesmärk oli häirida ja kahjustada USA Vaikse ookeani laevastikku, et takistada Ameerika Ühendriikide sekkumist Jaapani plaanidesse Kagu-Aasias ja Suurbritannia ning Madalmaade valdustes ning Filipiinidel. Need tegevused olid seotud Jaapani vajadusega ligipääsuks naftale ja teistele sõjavarudele, millele pääsemist takistasid lääneriikide rahvusvahelised embargo- ja piirangumeetmed, mida mitmed riigid kehtestasid seoses Teise Hiina-Jaapani sõjaga.

Taust

Jaapani kõrgeim sõjaline juhtkond pidas vajalikuks neutraliseerida USA meretugevus Vaikse ookeani piirkonnas, sest see võis takistada Jaapani laienemist Kagu-Aasiasse ja Vaikse ookeani saartele. Operatsiooni kavandas ja idee taga oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid lahinguvisiidist rünnakujõu juhtimise ülesanded kuulusid laiemalt laevastikuväeohvitseridele. Jaapani valitsus ja sõjaväejuhtkond otsustasid teostada õhurünnaku, mis pidi andma neile esmase eelise.

Rünnaku kulg

Rünnak koosnes kahest peamisest õhurünnakulainest (kolmas laine, mis oli ette nähtud, lükati tagasi), kokku kasutati umbes 353 lennukit, mis startisid kuult Jaapani lennukikandjalt. Esimene laine — ligikaudu 183 lennukit — ründas peamiselt laevu ja sadama infrastruktuuri; teine laine — umbes 170 lennukit — sihtis peamiselt laevastiku õhustkaitse- ja lennuväljaobjekte. Ründes osalesid erinevat tüüpi lennukid, sealhulgas torpeedo- ja sukeldumispommitajad ning hävituslennukid (Mitsubishi A6M "Zero", Aichi D3A "Val", Nakajima B5N "Kate" jt).

Operatsiooni planeerija oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid rünnakujõu otsene juhtimine kuulus laevastikuohvitseridele laevastikuoperaatori tasandil. Vastuvõtva poole tähelepanu hajutas osalt seireinfo tõlgendamine ning osa varajastest radarhoiatusest ei viidud ruttu kõrgemale tasandile, mistõttu üllatusmoment jäi Jaapanile soodsaks. Rünnak algas ligikaudu kella 07:48 kohaliku aja järgi.

Kaotused ja kahjud

Rünnakus hukkus kokku umbes 2 403 Ameerika sõjaväelast ja tsiviilisikut ning ligi 1 178 sai haavata. Jaapani kaotused olid väiksemad — umbes 29 lennukit ja ligikaudu 64 meeskonnaliiget. Sadamas olnud USA sõjalaevad ja lennukid said rängalt kahjustada:

kõik kaheksa sadamas olnud Ameerika lahingulaeva said tõsiselt kahjustada või uppusid; mitmed neist, näiteks USS Arizona (BB-39), said pöördumatult hävitada, teisi (sh West Virginia, California) õnnestus hiljem üles tõsta ja uuesti teenindusse võtta;
hulk hävitajaid, ristlejaid ning varustusaluseid said kahjustada;
sajad õhusõidukid hävinesid või said kahjustada ning sadama- ja lennubaasi rajatised said mitmes kohas rängalt kahjustada.

Oluline oli see, et kolm suuremat Ameerika lennukikandjat — Enterprise, Lexington ja Saratoga — parasjagu sadamast eemal olid, mistõttu pääsesid need rünnakust puutumata ja hiljem osutusidki Ameerika vastutegevuses väga tähtsaks.

Poliitilised ja sõjalised tagajärjed

Rünnak tõi kaasa otsese USA sisenemise Teise maailmasõtta. 8. detsembril 1941 esitas president Franklin D. Roosevelt Kongressile sõjakuulutuse Jaapani vastu — tema kõne algas kuulsate sõnadega (inglise keeles) "a date which will live in infamy" — ja Ameerika Ühendriigid kuulutasid Jaapanile sõja. Mõne päeva jooksul (11. detsembril 1941) kuulutasid Saksamaa ja Itaalia sõja Ameerika Ühendriikidele, millele USA vastas samuti sõjakäratusega, laienedes nii teisele teatmeks Euroopa sõjategevusse.

Rünnak lõi lõpu paljudele isolatsionistlikele hoiakutele Ameerika poliitikas ja ühiskonnas: avalik meelsus pöördus tugevalt sõja poole ning USA mobiliseeris suuri sõjaväelisi ja tööstuslikke jõude. Samuti tõi Pearl Harbor esile õppetunni sõjalise valve, luure ja hoiatussüsteemide tähtsusest. USS Arizona vrakile rajatud mälestusmärk (USS Arizona Memorial) ja teised memoriaalid jäävad tänaseni mälestuseks rünnaku ohvritele ja sündmuse ajaloo tähtsusele.

7. detsember 1941 jääb ajalukku kui pöördepunkt, mis viimasel halvimal moel muutis Ameerika Ühendriikide rolli maailmas ja kiirendas Teise maailmasõja kulgu Vaikse ookeani piirkonnas.

Pärast rünnakut

Järgmisel päeval pidas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt kõne kongressile. Oma kõnes ütles president Roosevelt, et 7. detsember on "kuupäev, mis jääb häbiväärseks". Enamik ameeriklasi kuulas kõnet raadiost. Mõned minutid pärast kõne lõppu hääletas kongress Jaapanile sõja kuulutamise poolt. Ainult üks kongressi liige, Jeanette Rankin, hääletas "ei". Kolm päeva hiljem kuulutasid Saksamaa ja Itaalia samuti Ameerika Ühendriikidele sõja.

Kuulujutud hakkasid süüdistama itaalia-, saksa- ja jaapani päritolu ameeriklasi selles, et nad teadsid rünnakutest ette ja isegi aitasid neile kaasa. Paljud Ameerika kodanikud hakkasid kartma Itaalia, Saksamaa ja Jaapani ameeriklasi, sest Saksamaa ja Itaalia olid Jaapaniga liitunud. Selle tulemusena saadeti alates 1942. aastast 110 000 jaapani ameeriklast 31 000 saksa ameeriklast ja 3000 itaalia ameeriklast internatsioonilaagritesse. Valitsus sundis kuulsa pesapallimängija Joe di Maggio isa läänerannikult ära kolima, sest ta oli Itaalia immigrant. Mõned itaalia-, saksa- ja jaapani päritolu ameeriklased interneeriti veel 1944. aastal. Valitsus vabandas 1988. aastal selle eest, et ta tegi seda jaapani ameeriklaste suhtes. Saksa- ja itaaliaameeriklased ei ole kunagi vabandust saanud.

Pärast sõda mõisteti rünnaku korraldanud Jaapani juhid sõjakuritegude eest kohtusse.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis oli rünnak Pearl Harborile?

V: Rünnak Pearl Harborile oli Jaapani üllatusrünnak neutraalse Ameerika Ühendriikide mereväebaasi vastu Pearl Harboris Hawaiil 7. detsembri 1941. aasta hommikul.

K: Mis oli rünnaku eesmärk?

V: Jaapani sõjaline juhtkond soovis võita aega Kagu-Aasia vallutamiseks.

K: Kui kaua see kestis?

V: Rünnak kestis seitse tundi.

K: Milliseid kohti ründas Jaapan selle operatsiooni käigus?

V: USA poolt valitsetavad kohad, mida rünnati, olid Filipiinide kampaania (1941-1942), Guam ja Wake Island. Briti impeeriumi paikade hulka, mida rünnati, kuulusid Singapur, Hongkong ja Malaisia.

K: Milliste muude nimedega nimetas Jaapan seda operatsiooni?

V: Jaapan nimetas seda operatsiooni Hawaii operatsiooniks, operatsiooniks AI ja operatsiooniks Z.

K: Kuidas viis see rünnak Teise maailmasõjani?

V: See rünnak tõi kaasa Ameerika Ühendriikide sisenemise Teise maailmasõja.