Ameerika Ühendriikide Kongress (USA Kongress) — kakskojaline seadusandlik organ

Ameerika Ühendriikide Kongress on Ameerika Ühendriikide valitsuse seadusandlik ehk õigusloome haru. See koguneb Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis Washingtonis, D.C.

Kokkupanek ja koosseis

Kongress koosneb kahest kojast: Ameerika Ühendriikide esindajatekoda (House of Representatives) ja Ameerika Ühendriikide senat (Senate). Seda kahe koja süsteemi nimetatakse kahekojaliseks (ladina sõnad bi = "kaks" ja camera = "kamber" või "saal") seadusandlikuks organiks.

Esindajatekoda koosneb 435 liikmest, kelle vahel jaguneb kohad osariikide elanike arvu alusel; jaotus põhineb loendusel (census) ning seda korrigeeritakse iga 10 aasta tagant. Senatis on 100 senaatorit — igast osariigist kaks — ning senaatorite ametiaeg on tavaliselt poolitatud nii, et iga kahe aasta tagant valitakse umbes kolmandik senatist.

Liikmete ametiajad: esindajad teenivad kaks aastat, senaatorid kuus aastat (valimised on hajutatud). Iga koja juhtivad ametikohad on näiteks esindajatekojas kõneisik (Speaker) ja senatis president-pro tempore; igas kojas tegutsevad ka enamus- ja vähemusliidrid ning arvukad komisjonid (komiteed), mis töötlevad eelnõusid enne täiskogu hääletust.

Seadusandlik protsess

Kongressi peamine ülesanne on koostada, arutada ja vastu võtta seaduseelnõusid. Eelnõu võib algatada üksikisikute seadusandjad või komiteed; suure osa töödest teevad ära alamkomiteed ja komiteed, kes uurivad, muudavad ja soovitavad eelnõudele edasist menetlust.

Enamik seadusi nõuab, et sama tekstiga eelnõu võetakse vastu mõlemas kojas. Tavapärane protsess on järgmine:

eelnõu tutvustatakse ühe koha liikme poolt,
see saadetakse sobivasse komiteesse ja komisjonidesse, kus seda arutatakse ja muudetakse,
komitee võib soovitada eelnõu täiskogul hääletusele panna,
igal kojal peab hääletama eelnõu vastuvõtmise poolt rohkem kui pool kohalolevatest liikmetest (simple majority),
pärast kahekojalist vastuvõtmist saadetakse eelnõu presidendile allkirjastamiseks.

Konstitutsiooni järgi peavad tulueelnõud (rahateemalised seadused) algama esindajatekodast. Senat aga mängib tugevat rolli eelkõige presidendi nominatsioonide kinnitamisel ja rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimisel.

Presidendi roll ja veto

Pärast kahekojalist heakskiitu saadab Kongress eelnõu presidendile. President võib selle heaks kiita (allkirjastada) või vetostada (tagasi saata). Pärast presidenti on eelnõu saatus järgmine:

Kui president allkirjastab eelnõu 10 päeva jooksul (konkreetsed ajalised erandid võivad sõltuda kontekstist), muutub see seaduseks.
Kui president ei allkirjasta ega vetosta eelnõu 10 päeva jooksul ja Kongress on sessioonil, muutub eelnõu automaatselt seaduseks ilma allkirjata.
Kui president vetostab eelnõu ja saadab selle tagasi Kongressile, võib Kongress vetost üle hääletada: selleks on vajalik vähemalt kahe kolmandiku häälte toetus mõlemas kojas. Sellisel juhul saab eelnõust seadus vaatamata presidendi vetole.
Kui president ei tegutse 10 päeva jooksul ja Kongress on samaaegselt sessiooni katkestanud, ei saa eelnõust seadust — seda nimetatakse "taskuvetoks" (pocket veto).

Põhiseaduslikud volitused ja piirangud

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse artiklis 1 on loetletud Kongressi õigused ja piirangud: Kongressil on näiteks õigus kehtestada makse, korjata makse, reguleerida kaubandust (commerce clause), kõnetada raha emiteerimist, välja kuulutada sõda, pidada armeed ja mereväge ning luua madalama astme kohtusid. Kongressil on ka õigus algatada põhiseaduse muudatusi (propose amendments) kahekolmandikulise häälteenamusega mõlemas kojas.

Senatil on lisaks eriline roll presidendi nimetamiste kinnitamisel (näiteks kõrged kohtunikud ja ametnikud) ning rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimisel (tavaliselt nõutav kahes kolmandikus häältest).

Impeachment ja vastutus

Kongressil on võim ametnikke ametist eemaldada läbi menetluse, mida nimetatakse impeachment'iks. Menetluse põhilised sammud on:

Esindajatekoda võib valida lihthäälte enamusel ametist süüdistamise (impeachment) — see on sarnane süüdistuse esitamisele.
Senat peab läbiviima kohtuprotsessi ning selle käigus otsustama, kas ametnik on süüdi. Süüdimõistmiseks ja ametist kõrvaldamiseks on tavaliselt vajalik kahe kolmandiku häälteenamus senatis.

Immuniteet ja distsipliin

Kongressi liikmetel on teatud privileegid. Näiteks on seadusandjatel immuniteet kinni pidamise suhtes "välja arvatud petmise, riigireetmise või rahutuse juhtumid" (vastavalt põhiseaduse sätestusele) — täpne erand hõlmab vahistamist teatud raske kuriteo puhul ajal, mil nad osalevad istungitel või teele minnes/naastes. See privileeg aitab tagada, et seadusandjad saavad oma tööülesandeid täita ilma poliitilisest häirimisest.

Iga koja liikmeid võib tema oma koda välja saata (expel), kui selle otsuse poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku selle koja liikmetest. See on distsiplinaarmeede vorm tõsiste rikkumiste korral.

Poliitilised parteid, juhatus ja komiteed

Poliitiline partei, millel on igas kojas enamus, määrab sageli päevakorra — ehk otsustab, milliseid seaduseelnõusid eelisjärjekorras arutatakse ja hääletatakse. Parteide juhtide (enamus- ja vähemusliidrid, kõneisik) ülesanne on organiseerida seadusandlikku tegevust ja tagada oma rühmade toetust.

Tõhus seadusandlus tugineb tugevale komisjonisüsteemile: paljud eelnõud ei jõua kunagi täiskogu ette, kui komiteed neid ei toeta. Samuti korraldatakse tihti avalikke kuulamisi, ekspertide arutelusid ja uurimisi, et selgitada poliitikate mõjusid.

Erimenetlused ja ühisistungid

Kongress koguneb kahesugustesse sessioonidesse vastavalt oma kaks-aastasele koosseisutrimissioonile; mõnikord peavad mõlemad kojad ühisistungeid, näiteks presidendi State of the Union kõne kuulamiseks või elektori hääletuse lugemiseks. Senatis on kasutusel ka erimeetodid nagu filibuster (pikkade kõnede või protseduuriliste abinõude kasutamine arutelu jätkamiseks), mida saab lõigata vaid häälteenamusega (tavaliselt cloture — tavaliselt 60 senaatori toetusega), kuigi reeglid on aja jooksul muutunud.

Kokkuvõte

Kongress on Ühendriikide peamine seadusandlik võim, mille kaks kogu — esindajatekoda ja senat — töötavad koos seaduste väljatöötamiseks, eelarve koostamiseks, presidendi poliitika kontrollimiseks ning riigi tähtsate otsuste langetamiseks. Selle ülesanded ja piirangud on kirjas põhiseaduses, ning süsteem on üles ehitatud nii, et tagada kontroll ja tasakaal (checks and balances) täitevvõimu ja kohtuvõimu suhtes.

Seotud lehekülg

Parlamentaarne menetlus

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ameerika Ühendriikide valitsuse seadusandlik haru?

V: Ameerika Ühendriikide valitsuse seadusandlikku haru nimetatakse kongressiks.

K: Mitu koja on kongressil?

V: Kongressil on kaks koja, milleks on Ameerika Ühendriikide esindajatekoda ja Ameerika Ühendriikide senat. Seda kahe koja süsteemi nimetatakse kahekojaliseks seadusandjaks.

K: Mitu esindajat on kongressis?

V: Kongressis on 435 esindajat, kes jagunevad osariikide vahel vastavalt sellele, kui palju inimesi igas osariigis elab.

K: Mitu senaatorit on kongressis?

V: Kongressis on 100 senaatorit, kusjuures igast osariigist on kaks.

K: Mis peab toimuma, et seaduseelnõu saaks seaduseks?

V: Selleks, et seaduseelnõu saaks seaduseks, peavad mõlemad kojad võtma vastu täpselt sama seaduseelnõu ja seejärel peab president selle 10 päeva jooksul allkirjastama, vastasel juhul saab see niikuinii seaduseks, kui kongress ei lähe selle aja jooksul laiali. Kui president paneb sellele veto, siis võib üle kahe kolmandiku oma liikmetest, kes seaduseelnõu vastu võtavad, selle veto üle võtta ja see ikkagi seaduseks muuta.

K: Millistel teemadel võib kongress seadusi vastu võtta? V: Ameerika Ühendriikide põhiseaduse artiklis 1 on loetletud, millistel teemadel võib kongress seadusi vastu võtta.

K: Kas kongressi liikmeid võib istungi ajal või istungile minnes või sealt tulles arreteerida? V: Kongressi liikmeid ei saa istungi ajal või istungile minnes või sealt tulles vahistada, välja arvatud teatud kuritegude eest.