Ameerika Ühendriikide president (sageli lühendatult POTUS) on Ameerika Ühendriikide riigipea ja valitsusjuht. Presidendi ametikoht loodi Ameerika Ühendriikide põhiseaduses 1788. aastal. Esimene president (George Washington) astus ametisse 1789. aastal. President on täitevvõimu juht ja juhib Ameerika Ühendriikide valitsuse täidesaatvat võimu. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kohaselt on president relvajõudude ülemjuhataja. Selles on loetletud ka presidendile antud volitused, kuigi neid volitusi on aja jooksul praktikas laiendatud.

9. novembril 2016 valiti Donald Trump Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks, välja arvatud Grover Clevlendi teine järjestikune ametiaeg. Grover Cleveland oli ametis kaks mittekonkureerivat ametiaega ja teda loetakse riigi 22. ja 24. presidendiks. Seega on ametisolev Donald Trump riigi 45. president. Praegu elab neli endist presidenti. Viimati suri endine president 30. novembril 2018 George H. W. Bushi surmaga; viimati ametis olnud president suri samuti 30. novembril 2018 George H. W. Bush. Praegune president astus ametlikult ametisse 20. jaanuaril 2017, olles Barack Obama järeltulija.

Presidendi roll ja põhiseaduslik alus

President on Ameerika Ühendriikide täidesaatva võimu juht ja riigipea, kelle rolli määratlevad peamiselt Ameerika Ühendriikide põhiseadus (eriti teine peatükk) ning seadused ja tavad, mis on kujunenud aastasadade jooksul. Presidendi ülesanded hõlmavad poliitika algatamist, seaduste täitmise tagamist, välissuhete juhtimist ning riigi kaitse koordineerimist.

Nõuded, valimisprotsess ja ametiaeg

  • Võib olla valitud: presidendiks võib saada isik, kes on USA kodanik sünnist saati (natural-born citizen), on vähemalt 35-aastane ja on elanud USA-s vähemalt 14 aastat.
  • Valimised: president valitakse igal neljandal aastal novembri esimesel teisipäeval pärast novembri esimest esmaspäeva (tavaliselt 2.–8. novembrini) elektoraalikogu abil. Riiklikult on presidendivalimiste kuupäev alati sama põhimõtte järgi; näiteks 2016. aasta üldvalimised toimusid 8. novembril 2016, millest tulenevalt Donald Trump oli valimistulemuselt võitja.
  • Ametiaeg: ametiaeg on neli aastat; 22. muudatus (ratifitseeritud 1951) piirab isikut maksimaalselt kahele valitud ametiajale (v.a erijuhud, kui keegi astub ametisse asepresidendina pärast presidendi lahkumist, mida loetakse osaliseks ametiajaks teatud tingimustel).
  • Ametisseastumine: ametisseastumine toimub ametlikult tavaliselt 20. jaanuaril (inauguratsioon), mil president annab ametivande.

Volitused ja ülesanded

Presidendi põhivolitused on kirjeldatavad lühidalt, ent nende ulatus ja rakendamine toimuvad koos Kongressi, Ülemkohtu ja muu valitsuse kaudu toimivates kontrollides ja tasakaaludes.

  • Täitevõim: presidendi juhtida on föderaalse administratsiooni tööd – ta nimetasab ja juhib kabinetti ja muid täidesaatva võimu asutusi.
  • Seadusandlik mõju: president võib esitada Kongressile poliitilisi algatusi, allkirjastada või vetoata seadusi; veto saab Kongress kahekolmandikulise häälteenamusega tühistada.
  • Välispoliitika ja lepingud: president juhib välissuhtlust, sõlmib lepinguid välisriikidega (mis nõuavad Senati ratifitseerimist) ning nimetab suursaadikuid.
  • Juhtimine ja nimetamised: presidente on õigus nimetada kohtunikke (sh Ühendriikide Ülemkohus), valitsuste kõrgeid ametnikke ja ametkondade juhte — enamiku nimetamiste kinnitab Senaat.
  • Andestusõigus: president võib andestada föderaalsetes kuritegudes süüdistatuid ning anda presidendipardoneid ja amnestiat piiratud ulatuses.
  • Erakorralised ja sõjalised volitused: ametlikult on president relvajõudude ülemjuhataja, kuid sõjategevuse alustamine, sõja väljakuulutamine ja sõjaline rahastus sõltuvad Kongressist; nimetatakse ka seadusi ja resolutsioone (näiteks War Powers Resolution), mis piiravad presidendi sõjalisi volitusi teatud juhtudel.
  • Juhtimisvahendid: presidendi instrumendid hõlmavad täidesaatvaid korraldusi, memorandume ja juhiseid, mida kasutatakse valitsuse poliitika kiireks suunamiseks, kuid need ei tohi vastuolus olla seadustega ega põhiseadusega.

Kontrollid ja tasakaalud; riigikurus ja tagandamine

Ameerika valitussüsteemis kontrollivad ja tasakaalustavad presidenti Kongress ja Ülemkohus. Kongressil on seadusandlik võim ja rahandusõigus, Senaadil on kinnitamisõigus presidendi nimetustele ning Kongressil on õigus presidendi tagandamiseks (impeachment) ja kohtuotsusele järgneva eemaldamise nõudmiseks.

  • Impeachment: esialgse süüdistuse esitamise õigus on Esindajatekoda; kohus (Senat) viib läbi protsessi ja võib presidendi ametist eemaldada kahekolmandikulise häälteenamusega.
  • Õiguslikud piirangud: Ülemkohus võib tühistada presidendi tegevuse, kui see on põhiseadusega vastuolus.

Järjekord ja võimutest

Presidendi surma, tagasiastumise või ametist eemaloleku korral astub asepresident ametisse vastavalt põhiseaduses sätestatud järjekorrale ja seadustele (nt Presidential Succession Act). Presidendi ja asepresidendi vaheldumine ning Kongressi roll on sätestatud, et tagada riigi juhtimine ka kriisiolukorras.

Asukoht, tugi ja ametkond

Presidenti toetab laialdane administratiivne aparaat: Valge Maja (White House) kui ametlik residents ja töökoht, Kaardiväe büroo (Chief of Staff), valitsuse ministeeriumid ja agentuurid, samuti nõunikud ja administratiivmeeskond, kes aitavad poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Presidendi paljude ülesannete täitmisel on oluline roll nii sisepoliitikas kui rahvusvahelistes suhetes.

Ajaloolised tähelepanekud

Presidendi institutsioon sündis 18. sajandi lõpus ning esimene president oli George Washington), kelle juhtimisel kujunesid paljud presidendiametit iseloomustavad tavad. Erakorraline juhtum Ameerika ajaloos on Grover Cleveland, kes teenis kaks mittenumbrilist järjestikust ametiaega (22. ja 24. president).

Täpsemaid andmeid ja konkreetseid praeguse ametisoleku või elavate endiste presidentide andmeid on soovitatav kontrollida ajakohastest allikatest, sest sellised faktid muutuvad aja jooksul.