Ameerika Ühendriikide president (POTUS) – roll, volitused ja ajalugu
POTUS: tutvu USA presidendi rolli, volituste ja ajaloolise arenguga — alates põhiseadusest kuni tänapäevani. Loe põhjalik ülevaade.
Ameerika Ühendriikide president (sageli lühendatult POTUS) on Ameerika Ühendriikide riigipea ja valitsusjuht. Presidendi ametikoht loodi Ameerika Ühendriikide põhiseaduses 1788. aastal. Esimene president (George Washington) astus ametisse 1789. aastal. President on täitevvõimu juht ja juhib Ameerika Ühendriikide valitsuse täidesaatvat võimu. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kohaselt on president relvajõudude ülemjuhataja. Selles on loetletud ka presidendile antud volitused, kuigi neid volitusi on aja jooksul praktikas laiendatud.
9. novembril 2016 valiti Donald Trump Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks, välja arvatud Grover Clevlendi teine järjestikune ametiaeg. Grover Cleveland oli ametis kaks mittekonkureerivat ametiaega ja teda loetakse riigi 22. ja 24. presidendiks. Seega on ametisolev Donald Trump riigi 45. president. Praegu elab neli endist presidenti. Viimati suri endine president 30. novembril 2018 George H. W. Bushi surmaga; viimati ametis olnud president suri samuti 30. novembril 2018 George H. W. Bush. Praegune president astus ametlikult ametisse 20. jaanuaril 2017, olles Barack Obama järeltulija.
Presidendi roll ja põhiseaduslik alus
President on Ameerika Ühendriikide täidesaatva võimu juht ja riigipea, kelle rolli määratlevad peamiselt Ameerika Ühendriikide põhiseadus (eriti teine peatükk) ning seadused ja tavad, mis on kujunenud aastasadade jooksul. Presidendi ülesanded hõlmavad poliitika algatamist, seaduste täitmise tagamist, välissuhete juhtimist ning riigi kaitse koordineerimist.
Nõuded, valimisprotsess ja ametiaeg
- Võib olla valitud: presidendiks võib saada isik, kes on USA kodanik sünnist saati (natural-born citizen), on vähemalt 35-aastane ja on elanud USA-s vähemalt 14 aastat.
- Valimised: president valitakse igal neljandal aastal novembri esimesel teisipäeval pärast novembri esimest esmaspäeva (tavaliselt 2.–8. novembrini) elektoraalikogu abil. Riiklikult on presidendivalimiste kuupäev alati sama põhimõtte järgi; näiteks 2016. aasta üldvalimised toimusid 8. novembril 2016, millest tulenevalt Donald Trump oli valimistulemuselt võitja.
- Ametiaeg: ametiaeg on neli aastat; 22. muudatus (ratifitseeritud 1951) piirab isikut maksimaalselt kahele valitud ametiajale (v.a erijuhud, kui keegi astub ametisse asepresidendina pärast presidendi lahkumist, mida loetakse osaliseks ametiajaks teatud tingimustel).
- Ametisseastumine: ametisseastumine toimub ametlikult tavaliselt 20. jaanuaril (inauguratsioon), mil president annab ametivande.
Volitused ja ülesanded
Presidendi põhivolitused on kirjeldatavad lühidalt, ent nende ulatus ja rakendamine toimuvad koos Kongressi, Ülemkohtu ja muu valitsuse kaudu toimivates kontrollides ja tasakaaludes.
- Täitevõim: presidendi juhtida on föderaalse administratsiooni tööd – ta nimetasab ja juhib kabinetti ja muid täidesaatva võimu asutusi.
- Seadusandlik mõju: president võib esitada Kongressile poliitilisi algatusi, allkirjastada või vetoata seadusi; veto saab Kongress kahekolmandikulise häälteenamusega tühistada.
- Välispoliitika ja lepingud: president juhib välissuhtlust, sõlmib lepinguid välisriikidega (mis nõuavad Senati ratifitseerimist) ning nimetab suursaadikuid.
- Juhtimine ja nimetamised: presidente on õigus nimetada kohtunikke (sh Ühendriikide Ülemkohus), valitsuste kõrgeid ametnikke ja ametkondade juhte — enamiku nimetamiste kinnitab Senaat.
- Andestusõigus: president võib andestada föderaalsetes kuritegudes süüdistatuid ning anda presidendipardoneid ja amnestiat piiratud ulatuses.
- Erakorralised ja sõjalised volitused: ametlikult on president relvajõudude ülemjuhataja, kuid sõjategevuse alustamine, sõja väljakuulutamine ja sõjaline rahastus sõltuvad Kongressist; nimetatakse ka seadusi ja resolutsioone (näiteks War Powers Resolution), mis piiravad presidendi sõjalisi volitusi teatud juhtudel.
- Juhtimisvahendid: presidendi instrumendid hõlmavad täidesaatvaid korraldusi, memorandume ja juhiseid, mida kasutatakse valitsuse poliitika kiireks suunamiseks, kuid need ei tohi vastuolus olla seadustega ega põhiseadusega.
Kontrollid ja tasakaalud; riigikurus ja tagandamine
Ameerika valitussüsteemis kontrollivad ja tasakaalustavad presidenti Kongress ja Ülemkohus. Kongressil on seadusandlik võim ja rahandusõigus, Senaadil on kinnitamisõigus presidendi nimetustele ning Kongressil on õigus presidendi tagandamiseks (impeachment) ja kohtuotsusele järgneva eemaldamise nõudmiseks.
- Impeachment: esialgse süüdistuse esitamise õigus on Esindajatekoda; kohus (Senat) viib läbi protsessi ja võib presidendi ametist eemaldada kahekolmandikulise häälteenamusega.
- Õiguslikud piirangud: Ülemkohus võib tühistada presidendi tegevuse, kui see on põhiseadusega vastuolus.
Järjekord ja võimutest
Presidendi surma, tagasiastumise või ametist eemaloleku korral astub asepresident ametisse vastavalt põhiseaduses sätestatud järjekorrale ja seadustele (nt Presidential Succession Act). Presidendi ja asepresidendi vaheldumine ning Kongressi roll on sätestatud, et tagada riigi juhtimine ka kriisiolukorras.
Asukoht, tugi ja ametkond
Presidenti toetab laialdane administratiivne aparaat: Valge Maja (White House) kui ametlik residents ja töökoht, Kaardiväe büroo (Chief of Staff), valitsuse ministeeriumid ja agentuurid, samuti nõunikud ja administratiivmeeskond, kes aitavad poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Presidendi paljude ülesannete täitmisel on oluline roll nii sisepoliitikas kui rahvusvahelistes suhetes.
Ajaloolised tähelepanekud
Presidendi institutsioon sündis 18. sajandi lõpus ning esimene president oli George Washington), kelle juhtimisel kujunesid paljud presidendiametit iseloomustavad tavad. Erakorraline juhtum Ameerika ajaloos on Grover Cleveland, kes teenis kaks mittenumbrilist järjestikust ametiaega (22. ja 24. president).
Täpsemaid andmeid ja konkreetseid praeguse ametisoleku või elavate endiste presidentide andmeid on soovitatav kontrollida ajakohastest allikatest, sest sellised faktid muutuvad aja jooksul.
Nõuded
Põhiseaduse II artikli 1. jao 5. punkt sätestab ametikohal tegutsemise nõuded. President peab:
- olema Ameerika Ühendriikide sünnipärane kodanik.
- olema vähemalt kolmekümne viie aasta vanune. Theodore Roosevelt, 42, oli kõige noorem ja Donald Trump, 70, on kõige vanem.
- olema Ameerika Ühendriikide alaline elanik vähemalt neliteist aastat.
Valimisprotsess ja tingimused
Presidendi valib rahvas kaudselt valimiskogu kaudu neljaks aastaks ja ta on üks kahest riiklikul tasandil valitud föderaalametnikust, teine on Ameerika Ühendriikide asepresident. President peab valimiste võitmiseks saama rohkem kui 270 valijaskonna häält. Ronald Reagan sai 525 häält, mis on kõige rohkem valijameeste hääli kõigist teistest presidentidest.
President võib olla presidendina ametis ainult kaks ametiaega, mis on kaheksa aastat. Franklin D. Roosevelt oli presidendiks neli ametiaega. Ta suri vahetult pärast oma neljanda ametiaja algust. Pärast tema surma võttis kongress vastu muudatuse, mis piirab presidendi ametiaegade arvu.
William Henry Harrison teenis kõige lühemat ametiaega, ühe kuu, sest ta suri ametis kopsupõletikku.
Inauguratsioonid
President saab ametlikult presidendiks pärast 20. jaanuaril toimuvat ametisseastumist. Presidendile peab ametivande andma Ameerika Ühendriikide ülemkohtunik. Traditsiooniliselt toimub see Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis.
Esmased funktsioonid
- Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt vastu võetud seaduste jõustamine
- Nõuandekabineti nimetamine
- armuandmine või armuandmise andmine
Ameerika Ühendriikide senati nõusolekul võib ta seda teha:
- sõlmida lepinguid
- Valige suursaadikud välisriikidesse
- Valitud kohtunikud ja ülemkohtu kohtunikud
| Elavad presidendid (vanimast noorimani) | |||
| President | Sünniaeg | Eesistujariik | |
| (1924-10-01) 1. oktoober 1924 | 39 | 1977–1981 | |
| (1946-06-14) 14. juuni 1946 | 45 | 2017– | |
| George W. Bush | (1946-07-06) 6. juuli 1946 | 43 | 2001–2009 |
| (1946-08-19) 19. august 1946 | 42 | 1993–2001 | |
| (1961-08-04) 4. august 1961 | 44 | 2009–2017 | |
Järelkasvu
Kui president sureb või läheb valimiste vahelisel ajal tagasi või kui ta muul viisil ametist kõrvaldatakse, saab presidendiks presidendi kohusetäitja, kes on tavaliselt asepresident.
Abraham Lincoln, James A. Garfield, William McKinley ja John F. Kennedy mõrvati ametis olles. William Henry Harrison, Zachary Taylor, Warren G. Harding ja Franklin Roosevelt surid presidendi ametis olles haigustesse. John Tyler oli esimene Ameerika Ühendriikide asepresident, kes sai presidendiks.
Gerald Ford, Richard Nixoni asepresident, sai presidendiks pärast Nixoni tagasiastumist. Nixon on ainus president, kes on tagasi astunud.
Andrew Johnson, Bill Clinton ja Donald Trump on ainsad presidendid, keda on süüdi mõistetud.
Traveling
President reisib kas Air Force One, Marine One või presidendi riigiautoga. Presidenti kaitsevad alati salateenistuse agendid. Mõnikord võib president sõita Camp Davidisse kas lõõgastumiseks või rahulikuks tööks.
Ameerika Ühendriikide presidentide nimekiri
Peamine artikkel: Ameerika Ühendriikide presidentide nimekiri
Elusad endised presidendid
· 
Jimmy Carter
(1977 - 1981)
(1924-10-01) 1. oktoober 1924
· 
Bill Clinton
(1993 - 2001)
(1946-08-19) 19. august 1946
· 
George W. Bush
(2001 - 2009)
(1946-07-06) 6. juuli 1946
· 
Barack Obama
(2009 - 2017)
(1961-08-04) 4. august 1961
Elavad presidendid George W. Bush, Donald Trump, Barack Obama, Bill Clinton ja Jimmy Carter 2018. aastal.
Presidendi edetabelid
Ajaloolaste või ameeriklaste enamiku ajalooallikate järgi on küsitlustes kõrgel kohal George Washington, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman, Dwight D. Eisenhower, John F. Kennedy, Ronald Reagan, George H. W. Bush ja Bill Clinton.
Teisalt: James Buchanan, Warren G. Harding, Herbert Hoover, Lyndon B. Johnson, Richard Nixon, Jimmy Carter ja George W. Bush arvatakse olevat kõige halvemad.
Presidendi raamatukogud
Alates Herbert Hooverist on iga president loonud oma dokumentide, dokumentide ja muude dokumentide ja materjalide säilitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks institutsionaalse koha, mida tuntakse kui presidendi raamatukogu. Praegu on NARA süsteemis kolmteist presidendi raamatukogu.
On ka presidendikirjastikke, mida haldavad osariikide valitsused ja erafondid, näiteks Abraham Lincolni presidendikirjastus ja muuseum, mida haldab Illinoisi osariik.
Mitmes presidendikirjastuses on presidendi hauad, näiteks Richard Nixoni raamatukogus Yorba Lindas, Californias ja Ronald Reagani raamatukogus Simi Valley's, Californias.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Ameerika Ühendriikide praegune president?
V: Joe Biden on praegu Ameerika Ühendriikide 46. president.
Küsimus: Mitu endist presidenti on veel elus?
V: Praegu on elus viis endist presidenti.
K: Millal oli Grover Cleveland ametis?
V: Grover Cleveland oli ametis kaks mitte järjestikust ametiaega ja teda loetakse riigi 22. ja 24. presidendiks.
K: Kes oli viimati ametis olnud president, kes suri?
V: Viimati ametis olnud president, kes suri 30. novembril 2018, oli George H. W. Bush.
K: Millist valitsusharu juhib president?
V: President juhib Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse täidesaatvat võimu ja on ühtlasi USA kabineti esimees.
K: Mis kuupäeval sai Joe Bidenist president?
V: Joe Bidenist sai president 7. novembril 2020.
K: Millal toimus Joe Bideni ametisseastumine?
V: Joe Biden inaugureeriti ametlikult 20. jaanuaril 2021. aastal.
Otsige