William Henry Harrison (9. veebruar 1773 - 4. aprill 1841) oli Ameerika Ühendriikide 9. president. Tema hüüdnimi oli "Old Tippecanoe" ja ta oli lugupeetud sõjaveteran. Harrison sündis mõjukasse Virginia perekonda Berkeley mõisas ning teenis nooruses nii sõjaväes kui ka haldusametites läänepiirkondades. Ta sai kuulsaks kui 1811. aasta Tippecanoe lahingu juht, kus tema võit tõstis tema mainet Indiana läänevööndis ja andis talle hüüdnime. Hiljem, 1812. aasta sõjas, teenis ta kõrgema ohvitserina ja võitis olulisi lahinguid, sealhulgas Thamesi lahingu, mis nõrgendas Põhja-Ameerika indiaanlaste vastupanu liidrite eesotsas.
Harrison teenis pikki aastaid ka tsiviilametites: ta oli Indiana territooriumi kuberner ning tegutses ka poliitikas ja riigiametites, mis aitas tal kujuneda tuntud rahvusliku figuurina. Tema sõjaväeline kuulsus ja lääneriikide toetajad aitasid tal 1840. aastal saavutada erakondlik edu ning saada Whigide kandidaadiks presidendivalimistel.
Ta valiti presidendiks aastal 1840 ja andis ametivande 4. märtsil, 1841. Tema inauguratsioonikõne kestis tund ja nelikümmend minutit — see oli tollal erakordselt pikk kõne ja Harrison pidas selle väljas vihmas ning ilma korraliku mantli ja kübarata, mille tõttu tal hinnati külma ja niiskuse mõjule sattumist.
William Henry Harrison haigestus raskesse kopsupõletikku ja sama aasta 4. aprillil suri ta. Ta oli esimene president, kes suri ametis. Harrison oli 68 aasta ja 23 päevaga kõige vanem president, kes astus ametisse, kuni 1981. aastani, mil Ronald Reagan oli Harrisonist aasta vanem. Ta oli viimane president, kes oli sündinud enne Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni.
Tema ametiaeg jäi ajaliselt kõige lühemaks presidendiajaks Ameerika ajaloos — ametis oli ta kõigest 31 päeva ehk, nagu sageli öeldakse, "täpselt ühe kuu". Tema enneaegne surm pani aluse olulisele põhiseaduslikule pretsedendile: asepresident John Tyler võttis üle kogu presidendivõimu, määratledes praktika, mille järgi asepresident asub ametisse presidenti asendades täiel määral (nn "Tyleri pretsedent"), mis hiljem sai aluseks riiklikule korrale juhtide asendamiseks.
Kõigi nende sündmuste kõrval on ajaloolased arutanud ka Harrisoni surma tegelikku põhjust. Tollane diagnoos oli kopsupõletik; hiljem on uurijad osutanud, et haigus võis olla seotud ka valede vee- või hügieenitingimustega Washingtonis (näiteks enteriline palavik), kuid täpne põhjuse täismõõtmeid ei pruugita kunagi lõplikult teada saada.
Tema pojapoeg oli Ameerika Ühendriikide 23. president Benjamin Harrison, mis teeb William Henry Harrisonist ühe haruldase näite perekonna kahe presidendi tootmisest. Harrisoni pärand on segane: ta on mäletatud nii sõjaväelase ja piirivalitsejana kui ka presidendina, kelle lühike ametiaeg tõstatas küsimusi avaliku tervise, inauguratsioonitavad ja ametijärjekorra kohta föderaalses valitsuses.