Kollatõbi (ka ikterus) on olukord, kus nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks. Kollatõve all kannatavatel inimestel on probleem maksaga, mis takistab maksal heemi korralikult eemaldada. Hem (hemoglobiinist) muutub pärast punaste vereliblede surma keemiliseks aineks nimega bilirubiin. Bilirubiin põhjustab naha kollase värvuse. Kollatõbi on vastsündinutel tavaline. Tavaliselt algab see teisel päeval pärast sündi.

Kollatõbi võib olla põhjustatud ka muudest haigustest, näiteks malaariast, hepatiidist või sapikividest.

Kollatõbi on kõige levinum maksaprobleem. Naha ja limaskestade kollane värvus tekib sapipigmendi, bilirubiini, suurenemise tõttu veres.

Maksa poolt toodetud sapp on elutähtis seedevedelik, mis on vajalik õigeks toitumiseks. Samuti peatab see toidu lagunevad muutused. Kui sapi jõudmine soolestikku on takistatud, suureneb gaaside ja muude toodete hulk. Tavaliselt on sapi tootmine ja selle voolamine pidev.

Mis täpselt juhtub?

Kollatõve põhjus on bilirubiini kuhjumine veres ja kudedes. Bilirubiin tekib hemoglobiini lagunemisel. Maks muundab bilirubiini vesilahustuvaks (konjugeerib selle) ja juhib selle sapi kaudu välja. Kui mõni selles protsessisüsteemis ei toimi (liiga palju punaseid vereliblesid, maksakahjustus või sapiteede ummistus), tekib bilirubiini kogunemine ja nahk ning limaskestad muutuvad kollakaks.

Põhjused ja tüübid

  • Prehepaatilised (enne maksa) — liigne hemolüüs (punaste vereliblede kiire lagunemine) põhjustab ühestki maksakahjustusest sõltuvat bilirubiini tõusu (näiteks teatud aneemiad).
  • Hepataalsed (maksas) — maksarakkude kahjustus või haigus (näiteks viirushepatiit, alkoholiline maksakahjustus, ravimite toksilisus) vähendab maksa võimet bilirubiini töödelda.
  • Posthepaatilised (pärast maksa) — sapiteede ummistus (sapikivid, kasvajad või striktuurid) takistab konjugeeritud bilirubiini väljavoolu soolestikku.

Sümptomid

  • nähtav kollasus nahal ja silmavalgetel
  • tume uriin (suurenenud konjugeeritud bilirubiini tõttu)
  • heledad väljaheited (sapi puudumise tõttu soolestikus)
  • sügelus (kolestaasiga seotud sapihapete kuhjumine)
  • väsimus, isutus, iiveldus, kõhuvalu (sõltuvalt põhjusest)
  • vastsündinutel võib täheldada apaatilisust, kehakaalu langust või tugevamat söömisraskust — need on riskimärgid

Diagnoos

Arst alustab anamneesist ja uurib naha ning limaskestade värvust. Tavaliselt tehakse vereanalüüsid, mis aitavad kindlaks teha bilirubiini tüübi ja maksa seisundi:

  • total- ja fraktsioneeritud bilirubiin (konjugeeritud/direct ja konjugatsioonita/indirect)
  • maksafunktsiooni testid: ALAT, ASAT, ALP, GGT, albumiin ja katkestuse ennetamine
  • verepilt (hemolüüsi märgid)
  • vajadusel viirusevastased või autoimmuunsed testid
  • pildidiagnostika (ultraheli, CT või MR), et hinnata sapiteid ja maksa ning otsida ummistust või kasvajat

Tavaliselt loetakse kogubilirubiini väärtusi üle ~20 μmol/l (sõltuvalt labori viitevahemikust) juba patoloogiliseks, kuid hindamisel arvestatakse alati kliinilist pilti. Oluline on eristada konjugeeritud (vesilahustuv) ja konjugatsioonita (kahjulikult ladestuv) bilirubiini.

Ravi

Ravi sõltub põhjusest:

  • Vastsündinutel: sagedane rinnapiimatoitmine, fototeraapia (sinine valgus), mõnel juhul vahetusülekanne (exchange transfusion) raskete juhtumite puhul.
  • Hemolüütilised seisundid: ravitakse põhjuslikult (nt immuunhaiguse korral kortikosteroidid või muu immuunsupressioon), vajadusel vereülekanded.
  • Maksahaigused: põhjuslik ravi (viirusevastased ravimid hepatiidi korral, alkoholist loobumine, ravimite peatamine või spetsiifiline tugi maksafunktsioonile).
  • Sapiteede ummistus: endoskoopiline ravi (ERCP), sapikivide eemaldamine või kirurgia (nt sapipõie eemaldamine) sõltuvalt olukorrast.
  • Kolestaasist tingitud sügelus: sümptomaatiline ravi (nt sapihappe siduvad ained), vitamiinide (A, D, E, K) asendamine vajadusel.

Tüsistused

  • vastsündinutel raske ja püsiv hüperküllbilirubineemia võib põhjustada aju kahjustust (kernikterus) — kiire ravi on hädavajalik
  • krooniline maksakahjustus ja maksapuudulikkus pikaajalisel haigusel
  • sapiteede pikaajaline ummistus võib viia infektsioonini (kolangiit) või sapiteede kahjustuseni

Millal pöörduda arsti juurde

  • kui tekib tugev kollasus või see süveneb
  • kui kaasnevad tugev kõhuvalu, palavik, tume uriin või heledad väljaheited
  • vastsündinu puhul: kui kollasus tekib väga varakult (esimese 24 tunni jooksul), on väga tugev või kaasnevad söömis- ja ärkveloleku probleemid

Ennetus ja nõuanded

  • hoidke hea hügieen ja vaktsineerige end hepatiidi eest, kui olete riskirühmas
  • vähendage alkoholi tarbimist ja vältige maksatoksiinide liigset kasutamist
  • tähtis on õigeaegne ravi sapikivide ja muude seedeprobleemide korral
  • vastsündinu puhul jälgida kollasuse tekkimist ja toitmist ning konsulteerida lastearstiga

Kui kahtlustate kollatõbe, pöörduge perearsti või eriarsti poole — õigeaegne diagnoos ja sobiv ravi vähendavad tüsistuste riski.