Kollatõbi (ikterus): bilirubiin, põhjused, sümptomid ja ravi
Kollatõbi (ka ikterus) on olukord, kus nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks. Kollatõve all kannatavatel inimestel on probleem maksaga, mis takistab maksal heemi korralikult eemaldada. Hem (hemoglobiinist) muutub pärast punaste vereliblede surma keemiliseks aineks nimega bilirubiin. Bilirubiin põhjustab naha kollase värvuse. Kollatõbi on vastsündinutel tavaline. Tavaliselt algab see teisel päeval pärast sündi.
Kollatõbi võib olla põhjustatud ka muudest haigustest, näiteks malaariast, hepatiidist või sapikividest.
Kollatõbi on kõige levinum maksaprobleem. Naha ja limaskestade kollane värvus tekib sapipigmendi, bilirubiini, suurenemise tõttu veres.
Maksa poolt toodetud sapp on elutähtis seedevedelik, mis on vajalik õigeks toitumiseks. Samuti peatab see toidu lagunevad muutused. Kui sapi jõudmine soolestikku on takistatud, suureneb gaaside ja muude toodete hulk. Tavaliselt on sapi tootmine ja selle voolamine pidev.
Mis täpselt juhtub?
Kollatõve põhjus on bilirubiini kuhjumine veres ja kudedes. Bilirubiin tekib hemoglobiini lagunemisel. Maks muundab bilirubiini vesilahustuvaks (konjugeerib selle) ja juhib selle sapi kaudu välja. Kui mõni selles protsessisüsteemis ei toimi (liiga palju punaseid vereliblesid, maksakahjustus või sapiteede ummistus), tekib bilirubiini kogunemine ja nahk ning limaskestad muutuvad kollakaks.
Põhjused ja tüübid
- Prehepaatilised (enne maksa) — liigne hemolüüs (punaste vereliblede kiire lagunemine) põhjustab ühestki maksakahjustusest sõltuvat bilirubiini tõusu (näiteks teatud aneemiad).
- Hepataalsed (maksas) — maksarakkude kahjustus või haigus (näiteks viirushepatiit, alkoholiline maksakahjustus, ravimite toksilisus) vähendab maksa võimet bilirubiini töödelda.
- Posthepaatilised (pärast maksa) — sapiteede ummistus (sapikivid, kasvajad või striktuurid) takistab konjugeeritud bilirubiini väljavoolu soolestikku.
Sümptomid
- nähtav kollasus nahal ja silmavalgetel
- tume uriin (suurenenud konjugeeritud bilirubiini tõttu)
- heledad väljaheited (sapi puudumise tõttu soolestikus)
- sügelus (kolestaasiga seotud sapihapete kuhjumine)
- väsimus, isutus, iiveldus, kõhuvalu (sõltuvalt põhjusest)
- vastsündinutel võib täheldada apaatilisust, kehakaalu langust või tugevamat söömisraskust — need on riskimärgid
Diagnoos
Arst alustab anamneesist ja uurib naha ning limaskestade värvust. Tavaliselt tehakse vereanalüüsid, mis aitavad kindlaks teha bilirubiini tüübi ja maksa seisundi:
- total- ja fraktsioneeritud bilirubiin (konjugeeritud/direct ja konjugatsioonita/indirect)
- maksafunktsiooni testid: ALAT, ASAT, ALP, GGT, albumiin ja katkestuse ennetamine
- verepilt (hemolüüsi märgid)
- vajadusel viirusevastased või autoimmuunsed testid
- pildidiagnostika (ultraheli, CT või MR), et hinnata sapiteid ja maksa ning otsida ummistust või kasvajat
Tavaliselt loetakse kogubilirubiini väärtusi üle ~20 μmol/l (sõltuvalt labori viitevahemikust) juba patoloogiliseks, kuid hindamisel arvestatakse alati kliinilist pilti. Oluline on eristada konjugeeritud (vesilahustuv) ja konjugatsioonita (kahjulikult ladestuv) bilirubiini.
Ravi
Ravi sõltub põhjusest:
- Vastsündinutel: sagedane rinnapiimatoitmine, fototeraapia (sinine valgus), mõnel juhul vahetusülekanne (exchange transfusion) raskete juhtumite puhul.
- Hemolüütilised seisundid: ravitakse põhjuslikult (nt immuunhaiguse korral kortikosteroidid või muu immuunsupressioon), vajadusel vereülekanded.
- Maksahaigused: põhjuslik ravi (viirusevastased ravimid hepatiidi korral, alkoholist loobumine, ravimite peatamine või spetsiifiline tugi maksafunktsioonile).
- Sapiteede ummistus: endoskoopiline ravi (ERCP), sapikivide eemaldamine või kirurgia (nt sapipõie eemaldamine) sõltuvalt olukorrast.
- Kolestaasist tingitud sügelus: sümptomaatiline ravi (nt sapihappe siduvad ained), vitamiinide (A, D, E, K) asendamine vajadusel.
Tüsistused
- vastsündinutel raske ja püsiv hüperküllbilirubineemia võib põhjustada aju kahjustust (kernikterus) — kiire ravi on hädavajalik
- krooniline maksakahjustus ja maksapuudulikkus pikaajalisel haigusel
- sapiteede pikaajaline ummistus võib viia infektsioonini (kolangiit) või sapiteede kahjustuseni
Millal pöörduda arsti juurde
- kui tekib tugev kollasus või see süveneb
- kui kaasnevad tugev kõhuvalu, palavik, tume uriin või heledad väljaheited
- vastsündinu puhul: kui kollasus tekib väga varakult (esimese 24 tunni jooksul), on väga tugev või kaasnevad söömis- ja ärkveloleku probleemid
Ennetus ja nõuanded
- hoidke hea hügieen ja vaktsineerige end hepatiidi eest, kui olete riskirühmas
- vähendage alkoholi tarbimist ja vältige maksatoksiinide liigset kasutamist
- tähtis on õigeaegne ravi sapikivide ja muude seedeprobleemide korral
- vastsündinu puhul jälgida kollasuse tekkimist ja toitmist ning konsulteerida lastearstiga
Kui kahtlustate kollatõbe, pöörduge perearsti või eriarsti poole — õigeaegne diagnoos ja sobiv ravi vähendavad tüsistuste riski.
Vastsündinu, keda ravitakse kollatõve tõttu
Kollatõve tüübid
Kollatõbi on kolme tüüpi:
- hemolüütiline kollatõbi - põhjustatud punaste vereliblede hävimisest. See põhjustab suurenenud bilirubiini moodustumist ja aneemiat.
- obstruktiivne kollatõbi - põhjustab ummistus teel, kus bilirubiin tekib maksarakkudes ja kus sapp läheb kaksteistsõrmiksoolde.
- hepatotsellulaarne kollatõbi - põhjustatud maksarakkude kahjustusest. Kahjustus võib olla tingitud viirusinfektsioonist või toksilistest ravimitest.
Naha ja silmavalgete kollane värvus esineb kõikide kollatõve tüüpide puhul.
Sümptomid
Kollatõve sümptomid on järgmised:
- äärmuslik nõrkus
- peavalu
- palavik
- söögiisu kadumine
- väsimus
- raske kõhukinnisus
- iiveldus
- silmade, keele, naha ja uriini kollane värvus.
- tuhm valu maksa piirkonnas.
- Obstruktiivne kollatõbi võib põhjustada ka tugevat sügelust.
Hepatiidist tingitud kollasusest põhjustatud kollased silmad
Põhjustab
Kollatõbi on märk sellest, et maks ei tööta. Selle põhjuseks võib olla sapiteede ummistumine, mis vabastab sapisoolasid ja pigmendi soolestikku. Seejärel seguneb sapp verega ja see annab nahale kollase värvuse. Sapiteede ummistumise põhjuseks võib olla:
- sapikivid
- maksapõletik (turse), mida nimetatakse hepatiidiks. Seda põhjustab viirus. Viirus võib levida ja põhjustada epideemiaid, mille põhjuseks on:
- ülerahvastatus
- määrdunud ümbrus
- ebasanitaarsed tingimused
- toidu ja vee saastumine.
Muud kollatõve põhjused on pernitsioosne aneemia ja maksahaigused, nagu tüüfus, malaaria, kollapalavik ja tuberkuloos.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kollatõbi?
V: Kollatõbi on meditsiiniline seisund, mille puhul nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks.
K: Mis põhjustab kollatõbe?
V: Kollatõbi on põhjustatud probleemidest, mille põhjuseks on maks, mis ei suuda heemi korralikult eemaldada. Vere muutub pärast punaste vereliblede suremist kemikaaliks nimega bilirubiin ja bilirubiin põhjustab naha kollase värvuse.
K: Millal on kollatõbi tavaline?
V: Kollatõbi on tavaline vastsündinutel, tavaliselt algab see teisel päeval pärast sündi.
K: Millised muud haigused võivad põhjustada kollatõbe?
V: Muud haigused, mis võivad põhjustada kollatõbe, on malaaria, hepatiit ja sapikivid.
K: Milline on kõige sagedasem maksaprobleem?
V: Kollatõbi on kõige levinum maksaprobleem.
K: Mis on sapipõletik?
V: Sapp on maksa poolt toodetud seedevedelik, mis on vajalik õigeks toitumiseks ja takistab ka toidu lagunemise muutusi.
K: Mis juhtub, kui sapp ei pääse soolestikku?
V: Kui sapp ei saa siseneda soolestikku, siis suurenevad gaasid ja muud kõrvalsaadused. Tavaliselt on sapitootmine ja selle voolamine pidev.
