Malaaria

Malaariaparasiidi elutsükkel

Plasmodium'i liike (liike), mis põhjustavad malaariat inimestel, on mitu:

• tõsine haigus:
• Plasmodium falciparum
• kergem haigus:
• Plasmodium malariae
• Plasmodium ovale
• Plasmodium vivax
• liigid, mis tavaliselt nakatavad teisi primaate:
• Plasmodium knowesli

P. vivax ja P. falciparum põhjustavad inimestel kõige rohkem malaariat. Falciparum malaaria on kõige hullem ja tapab kõige rohkem inimesi.

Kui Plasmodium satub verre, nimetatakse neid sporozoidideks. Sporozoidid lähevad maksa, kus nad moodustavad palju rohkem sporozoidi. Seejärel muutuvad nad Plasmodiumi teistsuguseks vormiks. See vorm on merozoit. Merozoidid lähevad punalibledesse, kus nad teevad veel palju merozoidi.

Merozoidid murduvad uuesti ja uuesti välja punastest vererakkudest. Kui nad seda teevad, muutub inimene väga haigeks ja tal tekivad malaaria sümptomid. Seda juhtub iga paari päeva tagant ja seda nimetatakse paroksüsmiks.

P. vivax ja P. ovale võivad elada maksas pikka aega. Inimene võib näida hea välja, kuid maksas võib siiski olla Plasmodium. Seda nimetatakse puhkefaasiks. Nädalaid või kuid hiljem võib Plasmodium väljuda maksast verre ja inimene haigestub uuesti.

P. falciparum on kõige ohtlikum malaariatüüp. See haigestutab inimesi rohkem kui teised malaariatüübid, sest neid on veres rohkem. Samuti on falciparum malaaria puhul punased verelibled kleepuvad. See paneb punaliblede veresooned ummistuma. Kui veresooned on ummistunud, võib see kahjustada seda, kuhu veresoon toob verd, ja see võib kahjustada inimeste organeid.

Kes on malaariast mõjutatud

Kõige rohkem kannatavad malaaria tõttu rasedad naised ja lapsed. Kui nad saavad malaariat, haigestuvad nad rohkem.

40% inimestest elab kohas, kus on malaaria. Malaaria on nendes kohtades:

• Aafrika
• Aasia (peamiselt Indias, Lähis-Idas ja Kagu-Aasias).
• Kesk- ja Lõuna-Ameerika
• Hispaniola
• Ida-Euroopa
• Vaikse ookeani lõunaosa (Vaikse ookeani osa ekvaatorist lõuna pool).

Igal aastal haigestub malaariasse 300-700 miljonit inimest. See tapab igal aastal 1 kuni 2 miljonit inimest. 90% surmajuhtumitest leiab aset Aafrikas. Enamik malaariasse surevatest inimestest on lapsed. Isegi kui lapsed ei sure, saavad paljud neist ajukahjustusi.

Paljud neist surmajuhtumitest oleks võimalik peatada ravimite või sääskede tõrjega. Kuid paljud kohad, kus malaariat võib esineda, asuvad vaestes riikides. Nendel riikidel ei ole piisavalt raha sääskede peatamiseks või inimestele ravimite andmiseks. Raha ei ole aga ainus probleem. Riigil peab olema organiseeritud meditsiinisüsteem, et pakkuda teenuseid. Paljudes Kesk-Aafrika riikides on sõjategevus ja konfliktid rühmade vahel ning üldised rahutused häirinud. Samuti ei ole olemas lihtsaid lahendusi parasiitide tapmiseks nagu 50 aastat tagasi. Seda seetõttu, et putukad on resistentsed paljude insektitsiidide suhtes ning Plasmodium-parasiit on väga resistentne kiniini ja enamiku teiste levinud ravimite suhtes. See on normaalne evolutsiooniline protsess: kemikaalid tõrjuvad välja resistentsuseta organismid ja väheste resistentsete organismide järeltulijad paljunevad.

Malaaria tunnused ja sümptomid

Sümptomid on muutused kellegi kehas, mis on haiguse tunnused. Enamikul malaariasse haigestunutest tekivad sümptomid 10-30 päeva pärast nakatumist (Plasmodium satub nende verre.) Kuid mõnel inimesel võivad sümptomid ilmneda juba nädala pärast, ja mõni võib olla malaariasse nakatunud, ilma et tal oleks sümptomeid aasta jooksul.

Kõige tavalisem malaaria sümptom on palavik, kui kehatemperatuur on kõrge. Malaariast tulenev palavik tuleb tavaliselt väga äkki. Malaariahaiged tunnevad end sageli nagu grippi põdenud inimesed.

Malaaria sümptomid on:

• Artralgia (valu liigestes)
• Peavalu (valu peas)
• Väga väsinud või unine tunne
• Köha
• Külmetus (väga külm tunne)
• Deliirium (kui inimesed on haiguse tõttu väga segaduses. Nad võivad näida purjus. Nad ei pruugi olla võimelised rääkima).
• kooma (kui inimesed ei ole teadvusel. Nad näevad välja nagu magaksid, kuid neid ei saa äratada. )

Malaaria tunnused:

• Aneemia (madal punaliblede tase veres)
• Kõhulahtisus
• Kollatõbi (kollane nahk ja silmad)
• Higistamine
• Oksendamine
• Kiire südame löögisagedus
• Madal vererõhk
• Laiendatud organid. Kui miski muutub suuremaks või suuremaks kui tavaliselt, lõpeb sõna sageli -megalia.
• Hepatomegaalia - suurenenud maks, splenomegaalia - suurenenud põrn või mõlemad hepatosplenomegaalia. Kui need organid suurenevad, võib see põhjustada valu kõhu paremas ülemises kvadrandis.

Kollatõbi Malaaria võib põhjustada kollatõbe, mille tagajärjel muutub nahk ja silmade valged alad (sclerad) oranžikollaseks. Seda põhjustab hüperbilirubineemia - liiga palju bilirubiini veres. Bilirubiin on pigment, mis tekib, kui keha lagundab vanu punaseid vereliblesid.

Malaariaga seotud komplikatsioonid

Komplikatsioonid on probleemid, mis tekivad haiguse tõttu.

Rasedatel naistel ja väikelastel on rohkem tüsistusi. Esimest korda malaariasse haigestuvatel inimestel on rohkem tüsistusi. Kõige rohkem tüsistusi esineb Falciparum malaariaga.

Malaaria komplikatsioonid
Malaaria komplikatsioonid on: ajumalaaria (ajumalaaria) Ajuliste malaaria esinemiseks peavad olema järgmised tingimused: P. falciparum veres. kooma, paljud krambid või pikaajaline deliirium Kui ravi ei toimu, leiab sageli aset surm. Isegi kui ravi antakse, sureb 15-20% haigestunutest. Krambid (kui esineb ainult üks krambid, siis ei ole tegemist ajumalaariaga). Ajukahjustus Mustvee palavik Paljud punased verelibled purunevad ja rakkudes olev hemoglobiin satub verre. See hemoglobiin satub uriini ja muudab selle väga tumedaks. Ilma õige hoolduseta võib see põhjustada neerude töö seiskumist. Kopsuödeem See on vedelik kopsudes, mis raskendab hingamist. Rasedad naised saavad seda palju rohkem. 80% inimestest, kes saavad selle tüsistuse, surevad. Väga madal veresuhkur Lapsed ja rasedad naised saavad seda rohkem. See võib põhjustada, et inimesed näevad välja, nagu oleksid nad purjus või koomas. Hemolüüs See tähendab punaste vereliblede lagunemist. See võib põhjustada musta vee palavikku, kollatõbe ja aneemia sümptomeid. Koagulopaatia (ei suuda verejooksu peatada)

Diagnoos

Malaaria mikroskoopia
	Tehnik otsib malaariaparasiiti verefilmidest (vereproovidest).	Malaariaparasiitide mikroskoopiline vaade vereplekist. Nooled näitavad nakatunud punaseid vererakke.

Kliiniline diagnoos

Kliiniline diagnoos põhineb haiguse tunnustel ja sümptomitel, see on diagnoos, mis on tehtud ilma meditsiiniliste testideta. Malaaria puhul on üks peamisi sümptomeid, mis võib viia malaaria kliinilise diagnoosini, palavik.

Iga malaaria kliinilise diagnoosi peaks laboratoorsete tulemuste põhjal kinnitama koolitatud spetsialist niipea kui võimalik.

Malaaria kiirdiagnostiline test

Malaaria kiirtest on vereanalüüs, mis kinnitab malaaria diagnoosi umbes kahekümne minutiga. Kiirtestid ei ole lollikindlad ja neil on mitmeid puudusi, mistõttu ei tohiks negatiivset kiirtesti aktsepteerida näiliselt ja vajalik on malaaria mikroskopeerimise järelkontroll.

Malaaria mikroskoopia

Et näha, kas patsientidel on malaaria, võivad arstid teha vereanalüüsi. Seda testi nimetatakse Giemsa-veremustriks. Veri pannakse diapasoonile, mis on õhuke klaasitükk. Slaidile pannakse Giemsa plekk. See plekk aitab arstidel näha malaariat. Seejärel vaatavad nad slaidi mikroskoobi all. Plasmoodium on näha punastes vererakkudes.

Kenyas kasutatav malaaria kiirtest (RDT). RDT võtab malaaria diagnoosi saamiseks umbes 20 minutit. See on kasulik piirkondades, kus laboratoorsed testid ei ole kättesaadavad, kuid see ei ole siiski lollikindel.

Ravi

Erinevat liiki malaariaga inimesed vajavad erinevaid ravimeid. Ravim, mis toimib ühe malaaria puhul, ei pruugi toimida teise malaaria puhul. Seega on väga oluline teada, millist Plasmodium'i liiki inimene põeb.

Kui liik ei ole teada, tuleb inimesele anda ravimeid ja hoolitseda nii, nagu oleks tal falciparum malaaria - kõige hullem liik.

Samuti on oluline teada, kust inimene malaaria sai. Plasmoodium on mõnes kohas mõnele ravimile resistentne. Seega erinevad Aafrikas malaaria ravimiseks kasutatavad ravimid Lõuna-Ameerikas kasutatavatest ravimitest.

Muu malaaria kui falciparum malaaria ravi

Kõikjal, välja arvatud Uus-Guineas, on kohtlemine sama. Uus-Guineas on enamik P. vivax'ist klorokiinile resistentne. Seda saab ravida kiniiniga, kuid see ravim võib inimesi haigestuda. Kõikjal mujal ravitakse mitte-falciparum malaariat klorokiiniga.

Klorokiin tapab Plasmodiumi veres. Kuid maksas olevat Plasmodiumit klorokiin ei tapa. P. vivax ja P. ovale jäävad mõlemad pikaks ajaks maksa. See on puhkefaas. P. vivaxi ja P. ovale'i puhul tuleb koos klorokiiniga anda ka teist ravimit. See tapab Plasmodiumi maksas. Malaaria tapmiseks maksas kasutatav ravim on priimakiin. Kagu-Aasias on osa P. vivax'ist primaquine'ile resistentne. Enamikus teistes kohtades toimib primaquin väga hästi.

Mõned inimesed haigestuvad primaakviinist väga halvasti. Seega tuleb inimesi enne primaquine'i võtmist testida, et näha, kas neil on G6PD-puudulikkus.

Falciparum malaaria ravi

Falciparum on kõige hullem malaaria liik. Falciparum malaariaga inimesi tuleb ravida haiglas, kui nad on:

• Väga haige
• Lapsed
• Rasedad
• Esmakordselt malaariat põdedes
• Ei suuda ravimeid suu kaudu võtta

Isegi inimesed, keda ravitakse kodus ravimitega, peaksid jääma arsti juurde 8 tunniks. See on selleks, et nad ei haigestuks rohkem. see tagab ka selle, et nad saavad ravimeid suu kaudu võtta. Malaaria hakkab eluohtlikuks haiguseks muutuma alles paar nädalat pärast hammustust, kui seda ei ole ravitud.

Falciparum malaaria on ka ravimite suhtes resistentsem. See muudab selle ravi palju raskemaks. Falciparum malaariat ravitakse alati kahe või enama ravimiga. Arstid valivad ravimid selle järgi, kus maailmas inimene malaariasse haigestus. Erinevates kohtades on P. falciparum resistentne erinevate ravimite suhtes.

Kõige olulisem resistentsus on klorokiiniresistentsus. Mõnes kohas maailmas tapab P. falciparum'i klorokiin. Mõnes kohas on ta klorokiinile resistentne. See tähendab, et klorokiin ei tapa teda. Nendes kohtades võib kasutada kiniini. Kiniini võetakse suu kaudu.

Ravimresistentne malaaria Malaaria arendab resistentsust malaariavastaste ravimite suhtes. Kaardil on näidatud piirkonnad Kagu-Aasias, kus ravim meflokiin enam ei toimi.

Kuidas ennetada malaariat

Malaariat saab ennetada kolmel viisil:

• Kontrollida sääski
• Hoiab sääsed hammustamisest eemal
• Võtke ravimit, et mitte haigestuda pärast hammustust, eriti nendes maailma osades, kus inimesed põevad malaariat.

Kontrollida sääski

Vektorite tõrje on üks viis malaaria peatamiseks. Vektor tähendab organismi, mis kannab nakkushaigust teisele organismile. Malaaria puhul on vektoriks Anopheles sääsk.

Enim kasutatav vektorite tõrje meetod on pestitsiidid. Need on kemikaalid, mis tapavad sääski. Esimene pestitsiid, mida kasutati vektorite tõrjeks, oli DDT. DDT töötas vektorite tõrjeks väga hästi. See tappis sääski. Selle kasutamise ajal ei teinud see inimesi väga haigeks. See ei maksnud väga palju raha. Muid kemikaale vektorite tõrjeks ei olnud veel leiutatud.

Paljudes kohtades muutusid sääsed DDT suhtes resistentseks. See tähendas, et DDT ei toiminud nendes piirkondades enam. Teadlased muretsesid, et DDT teeb inimesi ja loomi haigeks. See tappis ka palju elusloodust. DDT jääb ka pikka aega keskkonda. Neil põhjustel kasutavad inimesed vektorite tõrjeks enamasti muid kemikaale. Kasutatakse fosfororgaanilisi või karbonaatseid pestitsiide, näiteks malatiooni või bendiokarbi.

Vektorite tõrje ei ole ainus viis malaaria peatamiseks. Ja DDT ei ole ainus kemikaal, mida saab kasutada vektorite tõrjeks. Parim viis malaaria peatamiseks on kasutada meetodite kombinatsiooni. Mõnes kohas võib DDT olla kasulik osa malaaria peatamise programmist. Seepärast on DDT-d endiselt lubatud kasutada malaaria tõrjeks.

Sääskede hammustamisest hoidmine

Malaariat kandev sääsk tuleb rohkem hommikul (kui päike tõuseb) ja õhtuhämaruses (kui päike loojub.) Olge nendel aegadel kõige ettevaatlikumad. Kandke pikki pükse ja pikkade varrukatega särke. Kandke sääsetõrjevahendit (see on kemikaal, mis ei meeldi sääskedele, nii et nad ei hammusta.) Sääsed hammustavad läbi õhukese riide. Seega tuleks kasutada repellenti nii nahale kui ka riietele.

Ruumides võib sääskede tapmiseks kasutada pestitsiide. Väljas magades kasutavad inimesed sääsevõrku. See on valmistatud riidest, millest õhk saab läbi, kuid mis hoiab sääsed eemal. See pannakse voodi kohale, kus inimesed magavad, et sääskede eemal hoida. Mõnikord kasutavad inimesed seda ka siis, kui nad ei maga. Kõige parem on kasutada sääsevõrke, mis on töödeldud Permetriiniga, mis tõrjub ja tapab sääski.

Ravimite võtmine, et mitte haigestuda

Inimesed võivad võtta ravimeid, kui nad on kohas, kus on malaaria. See vähendab võimalust, et nad nakatuvad malaariasse. Seda nimetatakse profülaktikaks.

Mõned inimesed võtavad profülaktilisi ravimeid aastaid. Paljudel inimestel malaariapiirkondades ei ole raha selle ravimi ostmiseks.

Inimesed, kes elavad seal, kus malaariat ei ole, ei ole tavaliselt malaariat põdenud. Esimene malaariajuhtum on tavaliselt palju hullem. Seega võivad inimesed, kes elavad kohtades, kus malaariat ei ole, võtta profülaktilisi ravimeid, kui nad lähevad kohtadesse, kus malaariat esineb. See, milliseid profülaktilisi ravimeid inimesed võtavad, sõltub sellest, kus nad viibivad. Seda seetõttu, et kõik ravimid ei toimi malaaria vastu igas kohas.

Et need toimiksid kõige paremini, tuleb profülaktilisi ravimeid võtta õigel viisil. Ravimi võtmist tuleks alustada enne malaariaga piirkonda minekut. Enamikku ravimeid tuleb võtta 4 nädala jooksul pärast kojujõudmist. Ühte ravimit (Malarone) tuleb kasutada ainult ühe nädala jooksul pärast kojujõudmist.

Magamine putukatõrjevõrkude all aitab vähendada malaariasse haigestumise riski. IT-võrkudes on lubatud kasutada ainult püretroidseid insektitsiide. Need on inimese valmistatud pestitsiidid, mis sarnanevad loodusliku pestitsiidiga püretrum, mida valmistatakse krüsanteemi õitest.


Drenaažikraavide puhastamine Keenias


Anopheles'i vastsed Anopheles'i sääsk muneb munad seisvasse vette.

Resistentsus malaaria suhtes

Tansaanias on mõned lapsed, kes on malaaria vastu loomupäraselt immuunsed. Teadlased kasutavad seda uue vaktsiini väljatöötamiseks. USA teadlased on leidnud, et need lapsed toodavad antikehi, mis ründavad malaariat põhjustavat parasiiti. Selle antikeha ühe vormi süstimine hiirtele kaitses loomi haiguse eest. Teadlased kavatsevad teha katseid primaatide, sealhulgas inimestega.

Ajalugu

See oli Briti Sir Ronald Ross, kes töötas Kolkatas asuvas Presidency General Hospitalis ja tõestas 1898. aastal lõplikult, et malaariat levitavad sääsed. Ta tegi seda, näidates, et teatavad sääseliigid kannavad malaariat edasi lindudele. Ta isoleeris malaariaparasiidid nakatunud lindudega toitunud sääskede süljenäärmetest. Selle töö eest sai Ross 1902. aastal Nobeli meditsiinipreemia. Pärast India meditsiiniteenistusest lahkumist töötas Ross vastloodud Liverpooli troopilise meditsiini koolis ja juhtis malaaria tõrjeprojekte Egiptuses, Panamas, Kreekas ja Mauritiusel. Finlay ja Ross'i uurimistulemusi kinnitas hiljem 1900. aastal Walter Reedi juhitud arstlik komisjon. Selle soovitusi kasutati Panama kanali ehitamisel. See rahvatervisealane töö päästis tuhandete tööliste elu ja aitas arendada meetodeid, mida kasutati tulevastes rahvatervisealastes kampaaniates haiguse vastu.

Esimene tõhus malaariaravim saadi kinšonapuu koorest, mis sisaldab kiniini. See puu kasvab Andide nõlvadel, peamiselt Peruus. Peruu põlisrahvad valmistasid malaaria tõrjumiseks kinšona tinktuuri. Jesuiidid märkasid selle tõhusust ja tõid selle ravi 1640. aastatel Euroopasse, kus see kiiresti omaks võeti. Alles 1820. aastal eraldasid prantsuse keemikud koorest aktiivse koostisosa, kiniini, ning andsid sellele nime.

20. sajandi alguses, enne antibiootikumide kättesaadavaks muutumist, avastas Julius Wagner-Jauregg, et süüfilisega patsiente saab ravida, nakatades neid tahtlikult malaariaga. Sellest tulenev palavik tapaks süüfilise spiroheedid ja malaaria kontrollimiseks saaks manustada kiniini. Kuigi mõned patsiendid surid malaariasse, oli see parem kui peaaegu kindel surm süüfilise tõttu.

Malaaria oli suurim oht, millega USA väed puutusid Teise maailmasõja ajal kokku Vaikse ookeani lõunaosas, kus umbes 500 000 meest nakatus. Põhja-Aafrika ja Vaikse ookeani lõunaosa kampaaniate ajal suri malaariasse kuuskümmend tuhat Ameerika sõdurit.

Teise maailmasõja aegne plakat.

Seotud leheküljed

• Plasmodium
• Antibiootikumiresistentsus