Pestitsiid: määratlus, kasutus, ohud ja keskkonnamõju

Pestitsiid on kemikaal, mida kasutatakse soovimatute organismide — nn kahjurite — tõrjumiseks või hävitamiseks. Kahjureid võivad olla näiteks putukad, mikroobid, mis kahjustavad taimi, närilised, umbrohud ja teised organismid, mis vähendavad saagikust, levitavad haiguseid või kahjustavad inimeste elu- ja töökeskkonda. Paljud taimekaitsevahendid on mürgised ning võivad kahjustada mitte ainult sihtorganisme, vaid ka inimesi, loomi ning laiemat keskkonda. Pestitsiidid võivad levida õhu, vee ja pinnase kaudu ning mõjutada ökosüsteeme ja atmosfääri.

Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon (POP-konventsioon) loetleb kemikaalid, mis on väga püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised. Nende seas on kokku kaksteist ainet, millest mitmeid on ajalooliselt kasutatud pestitsiididena. Selliste ühendite püsivus keskkonnas tähendab, et nende mõju võib kesta aastaid ja kanduda toiduahelas kõrgema tasemeni.

Pestitsiidide liigid ja kasutusalad

• Insektsiidid — mõrvarputukate vastu (nt lehetäid, mardikad).
• Herbitsiidid — umbrohtude tõrjeks põllumajanduses ja haljastuses.
• Fungitsiidid — seente ja taimehaiguste vastu.
• Rodentsiidid — näriliste tõrjeks.
• Biotsiidid ja desinfektandid — mikroobide ja haigustekitajate vastu.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad põllumajandust, aiandust, metsandust, kodu- ja ühiskondlikku tervishoidu (nt vektorite tõrje), tööstus- ja tarbekeskkondi. Pestitsiidide vormid võivad olla vedelikud, pulbrid, granulaadid, aerosoolid või immutatud seemned.

Terviseriskid

• Akutoksilisus — mürgistuse ägedad sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, peavalu, hingamisraskused, närvisüsteemi häired ja raskematel juhtudel surm.
• Kroonilised mõjud — pikaajaline kokkupuude võib suurendada riske vähile, hormonaalsetele häiretele, reproduktiivsetele ja arenguprobleemidele ning närvisüsteemi kahjustustele.
• Vulnerable grupid — lapsed, rasedad naised ja põllumajandustöötajad on eriti haavatavad.

Keskkonnamõjud

• Non-target efektid — pestitsiidid kahjustavad sageli mesilasi, liblikaid, nn head mullamikroobide ja teiste kasulike organismide populatsioone.
• Vee-elustiku kahjustamine — saatmisel või üleküllastumisel võivad kemikaalid sattuda veekogudesse ja hävitada kalu ning veeorganisme.
• Bioakumuleerumine ja biomagnifikatsioon — püsivad ühendid kogunevad organismidesse ja kuhjuvad läbi toiduahela kõrgemale tasemele, ohustades linde, imetajaid ja inimesi.
• Pinnase ja taimede kahju — mullaviljakus ja mikrobioloogiline tasakaal võivad häiruda, mõjutades pikemaajaliselt põllumajanduse tootlikkust.
• Resistentsus — sagedane ja ühetaoline kasutamine soodustab kahjurite resistentsuse tekkimist, nõudes tugevamate või suuremates kogustes kemikaalide kasutamist.

Käitlemine, ohutus ja jäätmekäitlus

• Järgida alati toote sildil olevat juhendit ja annustamist.
• Kasutada isikukaitsevahendeid (kindaid, respiraatorit, kaitseprille ja sobivaid riideid) ning vältida otsest puutetõrmet nahaga.
• Vältida pihustamist tuulisel päeval, hoida pihustusaladest eemale veekogud ja mesilaste pesad.
• Jäätmed ja tühjad pakendid tuleb käidelda vastavalt kohalikele jäätmekäitluse nõuetele — ei tohi valada äravoolu ega prügikonteinerisse ilma nõueteta puhastamata.
• Põllumajanduses peaksid töötajad läbima koolituse pestitsiidide ohutust kasutamisest ja esmaabist mürgistuse korral.

Reguleerimine ja rahvusvahelised kokkulepped

Pestitsiidide kasutust reguleerivad riiklikud seadused, toote registreerimine ja ohutushinnangud. Rahvusvahelised kokkulepped, nagu Stockholmi konventsioon, piiravad või keelavad eriti püsivad ja ohtlikud ühendid. Lisaks on olemas juhised ja normid toidu jääkide maksimaalse lubatud taseme kohta ning keskkonnaohutuse hindamiseks.

Alternatiivid ja pestitsiidide vähendamine

• Integreeritud kahjuritõrje (IPM) — kombineerib bioloogilisi, kultuurilisi, mehhaanilisi ja kemikaalipõhiseid meetmeid, et vähendada kemikaalide vajadust.
• Bioloogiline tõrje — kasulike putukate, parasiitide või mikroorganismide kasutamine kahjurite piiramiseks.
• Cultural practices — istutustiheduse, vaheldusviljeluse ja põlluhoolduse meetodid, mis vähendavad kahjurite levikut.
• Vähem kahjulikud formulatsioonid — sihitud ja madalama toksilisusega tooted ning täppispihustamine.

Lõppkokkuvõttes aitab pestitsiidide teadlik ja piiratud kasutamine koos alternatiivsete meetoditega vähendada riske nii inimeste tervisele kui ka looduslikele ökosüsteemidele. Regulatsioon, haridus ja uute, vähem ohtlike lahenduste väljatöötamine on olulised sammud pestitsiidide negatiivse mõju vähendamiseks.

Otsing