Happesademed
Tänapäeva üks raskemaid probleeme on happevihmad, mis võivad avaldada laastavat mõju kõikidele Maal elavatele organismidele. Happevihm on vihm, mis on oma olemuselt ebatavaliselt happeline ja väga söövitav. See on vihm, milles on kõrge vesinikuioonide sisaldus (madal pH). Seda võib määratleda kui "vihmavett, mille pH on alla 5,6".
Happevihm võib avaldada kahjulikku mõju taimedele, loomadele ja inimestele. Seda põhjustab ammooniumi, süsiniku, lämmastiku ja väävli gaasiliste ühendite sattumine atmosfääri. Tuul kannab need gaasid kõrgele taevasse. Seal reageerivad ühendid atmosfääris oleva veega ja tekivad happed. 1852. aastal näitas Robert Angus Smith Manchesteris, et happevihm ja õhusaaste on omavahel seotud. Ta lõi 1872. aastal termini "happevihm".
Põhjustab
Happevihma põhjustab hapete segunemine õhuga. Suurim happeallikas on vääveldioksiid. Ka süsinikdioksiid ja mitmesugused lämmastikoksiidid tekitavad atmosfääris hapet. Need kemikaalid on nii looduslikud kui ka kunstlikud.
On mitmesuguseid looduslikke põhjusi, näiteks vulkaanidest pärinevad gaasid. Siiski arvatakse, et praegu põhjustab enamik happevihma inimeste poolt tekitatud õhusaaste. Inimesed hakkasid rohkem happelisi gaase tootma, kui nad hakkasid ehitama tehaseid ja elektrijaamu. Need hooned, samuti majad ja sõidukid põletavad väävlit sisaldavat kivisütt või õli. See eraldab õhku gaase, mis tekitavad happevihma. Valitsused on alates 1970. aastatest püüdnud vähendada väävli eraldumist Maa atmosfääri ja seni on saavutatud häid tulemusi. Tehastest ja elektrijaamadest pärineva suitsu puhastamine on aga kallis. 2001. aastal tootis Suurbritannia endiselt umbes viis miljonit tonni neid gaase aastas ja Hiina 18 miljonit tonni. USA tootis siis rohkem kui 20 miljonit tonni, mis vähenes 2010. aastaks 8,1 miljonile tonnile.
Happevihmad hävitavad puid. Happevihm tapab ka kalu.
Happevihma võib põhjustada ka looduslikult. Näiteks võivad happed tekkida välkkiirte tekitatud lämmastikuühenditest ja vulkaanipursked võivad atmosfääri paisata vääveldioksiidi.
Happevihmadel on laastav mõju metsadele, mageveele ja pinnasele. See tapab putukaid ja vee-elustikku, kahjustab hooneid ja mõjutab inimeste tervist. Hapete söövitava iseloomu tõttu kahjustab see nii eluta asju kui ka elusorganisme.
Efektid
Happevihmadel on laastav mõju metsadele, mageveele ja pinnasele. See tapab putukaid ja vee-elustikku, kahjustab hooneid ja mõjutab inimeste tervist. Hapete söövitava iseloomu tõttu kahjustab see nii eluta asju kui ka elusorganisme.
Happevihm mürgitab jõgesid ja järvi. Kalad ja teised loomad ei saa happelises vees elada. See on halb ka hoonetele, sest hape kahjustab kaltsiumkarbonaatkivi. Hape lahustab seda. Paljud hooned ja mälestusmärgid on happevihma tõttu kahjustatud.
Tagajärjed
Happevihm hõlmab vesihapete, happeliste gaaside ja happeliste soolade sadestumist.
Hapete sadestumisel on 2 osa: märg ja kuiv.
✓ Niiske sadestumine viitab happelisele vihmale, udule ja lumele.
✓ Kuiv sadestumine viitab happelistele gaasidele ja osakestele.
✓ Pool atmosfääris olevast happesusest langeb tagasi maa peale kuiva sadestumise kaudu.
Happevihm on piirkondlik õhusaaste probleem. Kõige enam on sellest mõjutatud Kanada ja USA loodeosa. Torontos 1979. aasta veebruaris registreeritud sademete keskmine pH oli 3,5. 1989. aastal oli Los Angeleses udu pH nii madal kui 2,2. Seni on aga kõige happelisemate vihmade rekord USAs Wheelingis Lääne-Virginias, kus pH oli nii madal kui 1,4.
Küsimused ja vastused
K: Mis on happevihm?
V: Happevihm on vihm, mis on oma olemuselt ebatavaliselt happeline ja väga söövitav. See on vihm, milles on kõrge vesinikuioonide sisaldus (madal pH).
K: Milline on happelise vihma pH väärtus?
V: Happelise vihma pH väärtus on alla 5,6.
K: Milline võib olla happelise vihma mõju maa peal elavatele organismidele?
V: Happevihm võib avaldada kahjulikku mõju taimedele, loomadele ja inimestele.
K: Mis põhjustab happevihma?
V: Happevihm tekib, kui atmosfääri satuvad ammooniumi, süsiniku, lämmastiku ja väävli gaasilised ühendid.
K: Kuidas vabanevad happevihma põhjustavad ühendid atmosfääri?
V: Happevihma põhjustavad ühendid satuvad atmosfääri inimtegevuse, näiteks fossiilkütuste põletamise ja tööstusprotsesside käigus.
K: Kes mõtles välja mõiste "happevihm"?
V: Robert Angus Smith lõi termini "happevihm" 1872. aastal.
K: Milline oli Robert Angus Smithi poolt 1852. aastal avastatud seos happevihma ja atmosfääri saastamise vahel?
V: 1852. aastal näitas Robert Angus Smith Manchesteris happevihma ja õhusaaste vahelist seost. Ta avastas, et gaasilised saasteained, mis reageerivad atmosfääris oleva veega, põhjustavad happevihma.
