Vulkaan
Vulkaan on mägi, mille maa all asuvast magmakambrist väljub või väljus minevikus laava (kuum, vedel kivim). Vulkaanid tekivad tektooniliste plaatide liikumisel.
Maakoor on jaotunud 17 suureks jäigaks tektooniliseks plaadiks. Need hõljuvad kuumemal, pehmemal kihil selle mantlis. Vulkaanid tekivad sageli seal, kus tektoonilised plaadid liiguvad lahku või ühinevad. Vulkaanid võivad tekkida ka seal, kus maakoore plaadid venivad ja hõrenevad, näiteks Ida-Aafrika lõhe. Vulkaane ei leidu tavaliselt seal, kus kaks tektoonilist plaati üksteisest mööda libisevad.
Vulkaanilisuse põhjustavad plaatidest eemal asuvad mantlipiirded. Arvatakse, et need niinimetatud "kuumad kohad", näiteks Hawaii, tekivad 3000 km sügavusel Maa sees asuvast tuumamantli piirist ülesvoolavast magmast.
Enamiku vulkaanide tipus on vulkaaniline kraater. Kui vulkaan on aktiivne, tulevad sealt materjalid välja. Nende materjalide hulka kuuluvad laava, aur, gaasilised väävliühendid, tuhk ja purunenud kivimitükid.
Kui rõhk on piisav, purskab vulkaan välja. Mõned vulkaanipursked lõhkuvad vulkaani tipu ära. Mõnikord tuleb magma välja kiiresti ja mõnikord aeglaselt. Mõned pursked tulevad välja tipu asemel küljelt.
Vulkaane leidub ka teistel planeetidel peale Maa. Üks näide on Olympus Mons Marsil.
Vulkanoloogid on teadlased, kes uurivad vulkaane, kasutades geoloogia, keemia, geograafia, mineraloogia, füüsika ja sotsioloogia meetodeid.
Maailma suurim vulkaan on Mauna Loa Hawaiil. Mauna Loa on osa viiest vulkaanist Hawaii "Suurel saarel". Viimati purskas see vulkaan 1984. aastal. Viimase 170 aasta jooksul on ta pursanud 33 korda. Nagu kõik teisedki Hawaii vulkaanid, tekkis Mauna Loa Vaikse ookeani tektoonilise plaadi liikumise tagajärjel, mis liikus üle Hawaii kuuma punkti Maa mantlis. Mauna Loa on 4196 meetri kõrgune. Tegemist on kilbivulkaaniga. Mauna Loa suurim hiljutine purskamine jättis 51 kilomeetri pikkuse laavajälje.
Mount St. Helens purskab 18. mail 1980. aastal.
Vaatamisväärne ja kaunis Korjakski vulkaan Kamtšatka poolsaarel, Ida-Venemaa
Vulkaanide tüübid
Vulkaanidest väljuv laava ja püroklastiline materjal (tuhapilved, laava killud ja aur) võivad tekitada palju erinevaid pinnavormi. Vulkaanid on kahte põhilist liiki.
Kilpvulkaanid
Need vulkaanid on moodustatud vedelast madala ränidioksiidi sisaldusega mafilisest laavast.
Kilpvulkaanid on ehitatud pidevate pursete (ilma plahvatusteta) laavakihist. Kuna laava on nii vedel, levib see laiali, sageli suurel alal. Kilpvulkaanid ei kasva väga kõrgeks ja laavakihid levivad laiali, nii et vulkaani küljed on nõrgalt kaldu. Kilpvulkaanid võivad tekitada tohutuid basaltpindu, mis tavaliselt on jahutatuna laava.
Vulkaani alus suureneb järjestikuste pursete käigus, kus tahkestunud laava levib ja koguneb. Mõned maailma suurimad vulkaanid on kilbivulkaanid.
Kuigi nende küljed ei ole väga järsud, võivad kilpvulkaanid olla tohutud. Mauna Kea Hawaiil on suurim mägi Maal, kui seda mõõta selle põhjast merepõhjas.
Stratovulkaanid
Stratovulkaan, mida nimetatakse ka komposiitvulkaaniks, on kõrge kooniline vulkaan. See koosneb paljudest kõvastunud laava, tefra, paekivi ja vulkaanilise tuha kihtidest.
Erinevalt kilpvulkaanidest on stratovulkaanidel järsk profiil ja perioodilised pursked. Stratovulkaanidest voolav laava jahtub ja kõveneb enne kaugele levimist. See on kleepuv, st suure viskoossusega. Seda laava moodustav magma on sageli felsiline, kõrge kuni keskmise ränidioksiidisisaldusega ja vähem mafiline magma. Suured felsilised laavavoolud on haruldased, kuid nad on liikunud kuni 15 km kaugusele.
Kaks kuulsat stratovulkaani on Jaapani Fuji mägi ja Vesuuvi. Mõlemal on suured alused ja järsud küljed, mis lähevad tippu lähenedes üha järsemaks. Vesuuvi on kuulus selle poolest, et ta hävitas 79. aastal pKr Pompeji ja Herculaneumi, kus hukkus tuhandeid inimesi.
Caldera
Kaldera on vulkaanipurske tagajärjel toimunud maa kokkuvarisemisest tekkinud basseinilaadne moodustis. See juhtub pärast seda, kui suur stratovulkaan lõhub oma tipu ära. Kraatri põhi vajub seejärel alla, jättes kaldera sinna, kus varem oli vulkaani tipp. Krakatoa, mis on kõige paremini tuntud oma 1883. aasta katastroofilise purske tõttu, on praegu palju väiksem.
Fuji mägi, aktiivne stratovulkaan Jaapanis, mis viimati purskas 1707-08.
Tavurvur, aktiivne stratovulkaan Rabauli lähedal Paapua Uus-Guineas.
Kuidas tekivad vulkaanid
On kaks peamist protsessi.
Vulkaanid tekivad kahe tektoonilise plaadi kokkupuutel. Kui need kaks plaati kohtuvad, läheb üks neist (tavaliselt ookeaniline plaat) mandrilise plaadi alla. See on subduktsiooni protsess. Seejärel sulab see ja tekitab magma (magmakambri sees) ning rõhk tõuseb, kuni magma lõhkeb läbi maakoore.
Teine viis on see, kui tektooniline plaat liigub üle kuuma koha maakoores. Kuum koht töötab läbi maakoore, kuni see murdub läbi. Yellowstone'i pargi kaldera tekkis sellisel viisil; nii tekkisid ka Hawaii saared.
Vulkaani osad: 1. Suur magmakamber2 . Aluspõhjakivi3 . Torustik (toru) 4. Alus5 . Sill6 . Harutoru7 . Vulkaanist väljapaisatud tuhakihid8 . Külg 9. Vulkaanist eraldunud laavakihid10 . Kurk11 . Parasiitkoonus12 . Laavavool13 . Vent14 . Kraater15 . Tuhapilv
Klassifikatsioon
Traditsiooniline viis vulkaanide klassifitseerimiseks või identifitseerimiseks on nende pursete muster. Neid vulkaane, mis võivad igal ajal uuesti välja purskuda, nimetatakse aktiivseteks. Neid, mis on praegu rahulikud, nimetatakse uinuvaks (inaktiivseks). Neid vulkaane, mis ei ole ajaloolisel ajal purskunud, nimetatakse kustunud vulkaanideks.
Aktiivne
Aktiivne vulkaan purskab praegu või on purskanud viimase 10 000 aasta jooksul. Aktiivse vulkaani näide on Mount St. Helens Ameerika Ühendriikides (USA).
Puhkeolekus (mitteaktiivne)
Uinuv vulkaan "magab", kuid võib tulevikus ärgata. Ameerika Ühendriikides asuvat Mount Rainier'i peetakse uinuvaks.
prantsuse keeles dormant tähendab en sommeil
Väljasurnud (surnud vulkaan)
Väljasurnud vulkaan ei ole viimase 10 000 aasta jooksul purskunud. Edinburghi loss Šotimaal asub kustunud vulkaani peal.
Edinburghi loss kustunud vulkaani kohal, umbes 1581
Mõned vulkaanid
- Kilauea (Hawaii, USA)
- Krakatoa (Rakata, Indoneesia)
- Mauna Loa (Hawaii, USA)
- Mauna Kea (Hawaii, USA)
- Ashitaka mägi (Jaapan)
- Mount Baker (Washington, USA)
- Mount Edziza (Briti Columbia, Kanada)
- Etna (Sitsiilia, Itaalia)
- Erebuse mägi (Ross'i saar, Antarktika)
- Mount Hood (Oregon, USA)
- Fuji mägi (Honshu, Jaapan)
- Mount Rainier (Washington, USA)
- Mount Ruapehu (Põhja-Saar, Uus-Meremaa)
- Mount Shasta (California, USA)
- Mount St. Helens (Washington, USA)
- Novarupta (Alaska, USA)
- Olympus Mons (Marss (planeet))
- Popocatépetl (Mehhiko-Puebla osariigi piir, Mehhiko)
- Surtsey (Surtsey saar, Island)
- Santorini (Santorini saar, Kreeka)
- Tambora (Sumbawa, Indoneesia)
- Teide (Tenerife, Kanaari saared, Hispaania)
- Vesuuvius (Napoli laht, Itaalia)
- Yellowstone'i kaldera (Wyoming, USA)
Suurim vulkaan Maal
Avastatud on Maa suurim vulkaan. See asub 2 km allpool merd veealusel platool, mida tuntakse Shatsky Rise'i nime all. See asub Jaapanist umbes 1600 km ida pool. Eelmine rekordipidaja, Mauna Loa Hawaiil, on endiselt suurim vulkaan maismaal.
310 000 km2 suurune vulkaan Tamu Massif on võrreldav Marsi tohutu vulkaaniga Olympus Mons, mis on suurim Päikesesüsteemis. See tekkis umbes 145 miljonit aastat tagasi, kui vulkaani keskosast purskasid välja massiivsed laavavood, mis moodustasid laia, kilbitaolise moodustise. See viitab sellele, et vulkaan tekitas üleujutuse basaltpurske.
Tamu massiiv ulatub umbes 30 km (18 miili) sügavale maakoore sisse. Teadlased kahtlevad, et uppunud vulkaani tipp on oma eluajal kunagi merepinnast kõrgemale tõusnud ja ütlevad, et see tõenäoliselt ei purskaks uuesti.
"Lõpptulemus on see, et meie arvates tekkis Tamu massiiv lühikese (geoloogiliselt võttes) aja jooksul, mis kestis ühest kuni mitmest miljonist aastast, ja sellest ajast alates on see välja surnud," ütles kaasautor William Sager Houstoni ülikoolist uudisteagentuurile AFP.
"Kreidiajal (145-65 miljonit aastat tagasi) oli palju ookeaniplatood (mis) purskasid, kuid pärast seda me neid ei näe. Teadlased tahaksid teada, miks... Suurim ookeaniline platoo on Ontong Java platoo, mis asub Vaikse ookeani ekvaatori lähedal, Saalomoni saartest ida pool. See on palju suurem kui Tamu - see on Prantsusmaa suurune".
Seotud leheküljed
- Vulkaanide nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on vulkaan?
V: Vulkaan on mägi, mille maa all olevast magmakambrist väljub või väljus minevikus laava (kuum, vedel kivim).
K: Kuidas tekivad vulkaanid?
V: Vulkaanid tekivad tektooniliste plaatide liikumisel. Maakoorel on 17 suurt, jäika tektoonilist plaati, mis hõljuvad kuumemal, pehmemal kihil selle mantlis. Vulkaanid võivad tekkida ka seal, kus maakoore plaadid venivad ja hõrenevad.
K: Millised materjalid väljuvad aktiivsest vulkaanist?
V: Kui aktiivne vulkaan purskab, väljuvad sealt sellised materjalid nagu laava, aur, gaasilised väävliühendid, tuhk ja purunenud kivimitükid.
K: Kus leidub vulkaane peale Maa?
V: Vulkaane leidub ka teistel planeetidel peale Maa. Üks näide on Olympus Mons Marsil.
K: Kes uurib vulkaane?
V: Vulkanoloogid on teadlased, kes uurivad vulkaane, kasutades geoloogia, keemia, geograafia, mineraloogia, füüsika ja sotsioloogia meetodeid.
K: Milline on maailma suurim vulkaan?
V: Maailma suurim vulkaan on Mauna Loa Hawaiil, mis on osa viiest vulkaanist Hawaii "Suurel saarel". Ta on 4196 meetrit kõrge ja tegemist on kilbivulkaaniga.
K: Millal Mauna Loa viimati purskas?
V: Viimati purskas Mauna Loa 1984. aastal. Viimase 170 aasta jooksul purskas ta 33 korda.
