Uus-Meremaa Põhjasaar (Te Ika-a-Māui) — pindala, linnad ja rahvaarv

Avasta Uus‑Meremaa Põhjasaar (Te Ika‑a‑Māui): 113 729 km², 3,29M elanikku, 12 linna, sh Auckland ja Wellington — geograafia, linnad ja rahvaarv ühes põhjalikus ülevaates.

Põhjasaar on üks Uus-Meremaa kahest põhisaarest. Seda eraldab lõunasaarest Cooki väin. Saare pindala on 113 729 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest maailma 14. suurima saare. Seal elab 3 287 600 elanikku (juuni 2009). Selle Māori nimi on Te Ika a Māui.

Mitmed Uus-Meremaa suuremad linnad asuvad Põhja-Saarel; suurim neist on Auckland, mis on ka riigi rahvaarvuliselt suurim linn. Wellington, pealinn, asub saare lõunaosas. Umbes 76% Uus-Meremaa elanikkonnast elab Põhja-Saarel; uuemad hinnangud (2020.–2023. aastatel) viitavad sellele, et saarel elab ligikaudu 3,9–4,0 miljonit inimest, kuna kogu riigi rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud.

Geograafia

Põhjasaar on mitmekesine nii maastiku kui ka maapinna kujult: seal on madalaid rannaalade tasandeid, mäestikke ja aktiivseid vulkaanilisi piirkondi. Saare keskosas asub Uus-Meremaa keskne kõrgustik ning tuntud vulkaaniline kolmik Ruapehu, Tongariro ja Ngauruhoe. Peamised mäeahelikud on Tararua ja Ruahine lõuna-keskosas ning Kaimanawa keskosas. Pikim jõgi on Waikato, mis voolab Lääne-Ranniku poole. Rannikut iseloomustavad lahed nagu Bay of Plenty ning paljud lahesopid ja neemikud, näiteks Coromandeli poolsaar ja Northlandi kitsad vööndid.

Elanikkond ja linnad

Põhjasaar on Uus-Meremaa kõige tihedamini asustatud osa. Lisaks Aucklandile ja Wellingtonile on olulisi linnu ja regionaalseid keskuseid näiteks Hamilton, Tauranga, Napier–Hastings, Rotorua, New Plymouth, Palmerston North ja Whangārei. Auckland on majanduslik ja kultuuriline keskpunkt, tihedalt ehitatud poolsaartel ja laheäärsetes piirkondades; Wellington on riigivalitsemise ja kultuuri keskus ning oluline sadamalinn.

Majandus

Põhjasaar panustab tugevalt Uus-Meremaa majandusse: oluline on põllumajandus (eriti piimatootmine ja karjakasvatus), põllumajanduslik töötlemine, metsandus, kalandus, kaevandamine mõnedes piirkondades ning turism. Geotermaalne energia ja soojusallikad annavad elektrit ja kuumutust mitmetes piirkondades (nt Rotorua ja Taupo ümbrus). Aucklandi ja Wellingtoni sadamad ning lennujaamad (nt Auckland International Airport) on tähtsad nii kaubarongide kui ka reisijate liikumiseks.

Kliima, loodus ja keskkond

Põhjasaaril on enamasti mõõdukas mereline kliima: põhjapoolsetes piirkondades on soojem ja niiskem, lõunaosas ja kõrgematel aladel jahedam ning muudest piirkondadest rohkem vihma. Saarel leidub laialdaselt vihmametsi, põllumajandust maastikke ja unikaalset linnustikku. Paljud looma- ja taimeliigid on endeemilised ning nendega tegeletakse aktiivselt looduskaitse kaudu. Geotermaalne aktiivsus ja kuumaveeallikad loovad unikaalse maastiku (mägisel keskplatool ja Bay of Plenty ümbruses).

Transport ja ühendused

Põhjasaar on hästi ühendatud nii teede, raudtee kui lennuühendustega. Vahetu ühendus lõunasaarega toimub üle Cooki väina nii laevade kui ka õhu kaudu (ferryd ja lennud). Peamised maanteed ühendavad suuremaid linnu ja sadamaid ning regionaalsed lennud võimaldavad kiiret liikumist kaugete piirkondade vahel.

Kultuur ja pärand

Põhjasaaral on rikas Māori pärand: paljud kohanimed, legendid ja traditsioonid on seotud saare ja selle maastikega. Kohalikud iwi (Māori hõimud) ning kultuurilised paigad on tähtsad osa saare identiteedist. Saare nimi Te Ika a Māui tähendab müütilist "MĀui kala" — viide legendile, kus halbade kohta tagantjärgi tõmmatakse Uus-Meremaa saar välja merest.

Põhjasaar on nii looduslike vaatamisväärsuste kui ka linnalise kultuuri poolest mitmekesine piirkond, mis mängib keskset rolli Uus-Meremaa poliitikas, majanduses ja kultuuris.

Otsing