AlegsaOnline.com

Põhja-Iirimaa — Ühendkuningriigi osa: ajalugu, geograafia ja faktid

Põhja-Iirimaa — ajalugu, geograafia ja faktid: kompaktne ülevaade Belfastist, Ulsterist, 1,8M elanikust, krahvustest ja poliitilisest taustast. Loe põhjalikku artiklit.

Autor: Leandro Alegsa

10-11-2025

Põhja-Iirimaa (iiri keeles Tuaisceart Éireann, Ulsteri šoti keeles Norlin Airlann) on Iirimaa saarel asuv Ühendkuningriigi osariik.

Kogu Iirimaa saar oli varem kuningriik, mida nimetati Iirimaa Kuningriigiks, kuid pärast 1800. aasta ühinemisakti sai sellest Suurbritannia ja IirimaaÜhendatud Kuningriigi osa. See püsis kuni 1922. aastani, mil pärast kodusõda jagati Iirimaa Iirimaa Vabariigiks, mis on suveräänne riik, mis hõlmab saare lõunaosa, ja Põhja-Iirimaaks, mis jäi Ühendkuningriigi osaks.

Põhja-Iirimaal elab umbes 1,9 miljonit inimest; selle pealinn ja suurim linn on Belfast. Selle kuue krahvkonna ajaloolised haldusülesanded asendati 1970. aastatel omavalitsustasandil 26 piirkonnaga (Põhja-Iirimaa krahvkonnaga (Counties of Northern Ireland)), mis hiljem 2015. aastal reorganiseeriti 11 omavalitsusüksuseks.

Mõnikord kasutatakse Põhja-Iirimaa kohta teisi nimetusi: mõnikord kutsutakse seda Ulsteriks (kuigi Ulsteri provints hõlmab osa Iirimaa Vabariigist) või lihtsalt "Põhja" või "Kuue maakonna" (The Six Counties). Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi pindalalt väikseim osa, ligikaudu 5 345 ruutmiili (umbes 13 840 km²).

Ajalugu lühidalt

Põhja-Iirimaa tekkis poliitiliselt 20. sajandi alguses, kui pärast iseseisvusliikumist ja Iiri kodusõja tekkis 1921.–1922. aastal saare jagunemine. Alates teisest maailmasõjast on piirkonna ajalugu olnud rikas nii majanduslikus kui ka poliitilises tähenduses. 1960ndate lõpul algas pikaajaline konflikt, mida tuntakse kui "Troubles" — see oli peamiselt poliitilis-religioosne vastuolu liikumiste vahel, kes toetasid Ühendkuningriigi koosseisu (unionistid/protestandid) ja neid, kes toetasid ühendamist Iirimaa Vabariigiga (nationalistid/katoliiklased). Konflikt kulmineerus vägivallaga kuni 1998. aastani, mil allkirjastati Pühade Reede (Good Friday) kokkulepe, mis pani aluse devolutionile ehk kohaliku võimu taastamisele ja jagatud valitsemisele.

Geograafia ja loodus

Põhja-Iirimaa asub Iirimaa saare loodeosas ning piirneb lõuna ja edela poolt Iirimaa Vabariigiga. Rannikualad on vaheldusrikkad: kirdes on tuntud loodusmälestis Giant's Causeway, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus, rannikul leidub kaljud ja liivarannad ning sisemaal on järvemaastikke ja mägisemaid alasid (nt Mourne'i mäed). Põhja-Iirimaa kliima on mereline — leebe talv, jahedam suvi ning suhteliselt rohke sademete hulk.

Poliitika ja haldus

Pärast Pühade Reede kokkulepet loodi Põhja-Iirimaale delegeeritud parlament ja valitsus (Northern Ireland Assembly ja Executive), kus esindajad jagavad võimu vastavalt konfessioonilisele ja poliitilisele tasakaalustusele. Süsteem nõuab sageli koalitsioonilist ning/või võimude jagamist erinevate poliitiliste rühmituste vahel. Ajal, mil devolution on peatatud, on Põhja-Iirimaa olnud ajutiselt otsevalitav ka Westminsteri (Londoni) poolt.

Rahvastik ja kultuur

Põhja-Iirimaa rahvastikku iseloomustab kultuuriline ja usuline mitmekesisus. Inglise keel on üldlevinud, kuid tähtsust omavad ka iiri keel ja Ulsteri šoti keelepärand. Religioosse kuuluvuse põhjal on rahvastikus suur osakaal nii katoliiklastel kui protestantidel, mis on olnud olulise tähtsusega piirkonna poliitilises elus. Kultuuripärand hõlmab muusikat, kirjandust, traditsioonilist tantsu ning eristuvaid paikseid kombeid ja pidustusi.

Majandus

Ajalooliselt olid tähtsad tööstusharud laevaehitus (nt Belfastis asuv Harland and Wolff, mis ehitas Titanic'i), tekstiil ja põllumajandus. Tänapäeval toetub majandus teenustele (avalik sektor, tervishoid, haridus), tootmisele, infotehnoloogiale ja turismile. Põhja-Iirimaa väljakutseks on töökohtade loomine ja investeeringute meelitamine, kuid piirkonnal on tugevad tööstus- ja teenindussektori alused.

Piir, liikumine ja Brexit

Pärast Pühade Reede kokkulepet oli maismaapiir Iirimaa Vabariigiga pikalt avatud ilma kontrollpunktideta, mis aitas kaasa liikumise, kaubanduse ja igapäevaelutegevuse normaliseerumisele. Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust (Brexit) tõi kaasa keeruka läbirääkimiste perioodi, mille tulemusel loodi erimeetmed Põhja-Iirimaa ning Ühendkuningriigi ja EL vahelise kaubanduse reguleerimiseks (nt Põhja-Iirimaa protokoll). Need kokkulepped püüavad hoida avatuna maismaapiiri Iirimaaga, kuid on tekitanud ka poliitilisi ja majanduslikke arutelusid.

Turism ja vaatamisväärsused

Giant's Causeway (põhjarannikul) — UNESCO maailmapärand.
Belfast — tööstuslik ja kultuuriline keskus, kuulus muuhulgas laevaehituse ajaloo ja muuseumide poolest.
Historic sites — vanad kindlustused, katedraalid, maapiirkondade traditsioonilised külad ja loodusrajad.

Kokkuvõte: Põhja-Iirimaa on väike, kuid ajalooliselt ja kultuuriliselt mitmekülgne piirkond, mille arengut on tugevalt mõjutanud 20. sajandi poliitilised sündmused. Tänapäeval on see osa Ühendkuningriigist, millel on oma eripärane ajalugu, loodus ja ühiskondlik struktuur ning mis mängib olulist rolli nii Iiri saare kui ka laiemalt Suurbritannia kontekstis.

Keeled

Põhja-Iirimaal räägivad peaaegu kõik inimesed inglise keelt. Teine oluline keel on iiri keel (mida mõnikord nimetatakse "iiri gaeli keeleks") ja keel, mida tuntakse Ulsteri šoti keelena ja mis pärineb Ida-Ulsterist ja Šotimaa madalmaalt. Iiri keelt hakati 20. sajandil vähem rääkima, kuid selle taaselustamine on toonud kaasa selle kasutamise suurenemise, eriti Belfastis, Antrimi Glensis ning Tyrone'i ja Fermanagh'i krahvkondades. See taaselustamine on toimunud peamiselt tänu iiri keele koolide loomisele. Iiri keelt räägivad mõned rahvuslased (nii katoliiklased kui ka protestandid). Ulsteri šoti keel on peaaegu eranditult levinud Põhja-Antrimi ja Ardsi poolsaare piirkondades.

Mõned keeled, nagu hiina, urdu või poola keel, muutuvad Põhja-Iirimaal üha levinumaks, kuna Põhja-Iirimaale kolivad inimesed teistest riikidest.

Religioon

Kristlus on Põhja-Iirimaa suurim religioon, sest 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuulus üle 80 % elanikkonnast mõnda kristlikku usku. Peaaegu 42% neist inimestest tunnistab end protestantlikuks, 41% rooma-katoliiklaseks ja veidi üle 17% mitte millekski või muuks religiooniks. Suurimad protestantlikud kirikud on Iirimaa presbüteri kirik, Iirimaa kirik ja Iirimaa metodisti kirik.

Belfasti leping

Alates reedel, 10. aprillil 1998 sõlmitud Belfasti lepingust (mida mõnikord nimetatakse ka Suure Reede lepinguks) on Põhja-Iirimaa kahe kogukonna - protestantide ja katoliiklaste - vahel valitsenud peamiselt rahu. Selles kokkuleppes leppisid kokku enamik Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi elanikke ning Iirimaa ja Suurbritannia valitsused. See võimaldab Põhja-Iirimaa omavalitsust ning suuremat põhja-lõuna koostööd ja koostööd Suurbritannia ja Iiri Vabariigi vahel. Lisaks teeb see selgeks Põhja-Iirimaa rahva õiguse otsustada oma põhiseadusliku tuleviku üle ja valida, kas nad on Briti kodanikud, Iiri kodanikud või mõlemad.

Sport

Kõige populaarsemad spordialad Põhja-Iirimaal on jalgpall, gaeli jalgpall ja ragbiunioon. Levinud on ka kergejõustik, poks, kriket, golf, jäähoki, hurling, snuuker ja mootorispordialad. Enamikku spordialasid korraldatakse kogu Iirimaad hõlmaval alusel ning rahvusvahelistel võistlustel võistlevad Põhja-Iirimaa ja Iirimaa Vabariik koos kui Iirimaa (nt Iirimaa rahvusmeeskond ragbiunioonis, Iirimaa rahvusmeeskond kriketis). Peamine erand on jalgpall.

Põhja-Iirimaa jalgpalli reguleerib Iiri Jalgpalliliit (IFA). Rahvusvahelistel võistlustel on Põhja-Iirimaal oma meeskond - Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis. Põhja-Iirimaa koondis on kvalifitseerunud kolmele FIFA maailmameistrivõistlustele (1958, 1982 ja 1986). Põhja-Iirimaa ehk kõige kuulsam mängija oli George Best.

Põhja-Iirimaa kergejõustiklased võivad valida, kas võistelda koos Suurbritannia sportlastega (võistkonda "Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa") või koos ülejäänud Iirimaa sportlastega (võistkonda "Iirimaa").

Belfast on koduks Ulsteri ragbimeeskonnale (mis osaleb Pro 12 liigas ja Heinekeni karikas) ning Belfast Giantsi jäähokimeeskonnale.

Raudtee

Rongid sõidavad NI Railways'i poolt, mis sõidavad Belfastist Portrush'i, Londonderry, Bangorisse, Larne'i, Portadown'i ja Newry'sse. Enterprise'i teenindavad nii NI Railways kui ka Irish Rail ja see ühendab Belfasti Dubliniga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Põhja-Iirimaa?

V: Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi osariik, mis asub Iirimaa saarel. Varem oli see Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi osa kuni 1922. aastani, mil see pärast kodusõda Ühendkuningriigist eraldati.

K: Kui palju inimesi elab Põhja-Iirimaal?

V: Põhja-Iirimaal elab umbes 1,8 miljonit inimest.

K: Milline on Põhja-Iirimaa pealinn?

V: Põhja-Iirimaa pealinn ja suurim linn on Belfast.

K: Mitu maakonda on Põhja-Iirimaal?

V: Põhja-Iirimaal on 6 krahvkonda, mis on alates 1972. aastast asendatud 26 ühtse omavalitsuse krahvkonnaga.

K: Kas Ulster on Põhja-Iirimaa ametlik nimetus?

V: Ulsterit kasutatakse mõnikord Põhja-Iirimaa mitteametliku nimetusena, kuid mõned Ulsteri osad asuvad tegelikult Iiri Vabariigis.

K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse Põhja-Iirimaa kohta?

V: Põhja-Iirimaa kohta kasutatakse ka järgmisi nimetusi: "Põhja" või "kuus krahvkonda", mis viitab 6 krahvkonnale enne nende asendamist 1972. aastal 26 ühtse omavalitsuse krahvkonnaga.

K: Milline lipp esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt?

V: Ainus ametlik lipp, mis esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt, on Ühendkuningriigi Liidu lipp, kuid lojaalsed ja unionistid kasutavad ka Ulsteri lippu, mis esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt spordivõistlustel.