Põhja-Iirimaa
Põhja-Iirimaa (iiri keeles Tuaisceart Éireann, Ulsteri šoti keeles Norlin Airlann) on Iirimaa saarel asuv Ühendkuningriigi osariik.
Kogu Iirimaa saar oli varem kuningriik, mida nimetati Iirimaa Kuningriigiks, kuid pärast 1800. aasta ühinemisakti sai sellest Suurbritannia ja IirimaaÜhendatud Kuningriigi osa. See püsis kuni 1922. aastani, mil pärast kodusõda jagati Iirimaa Iirimaa Vabariigiks, mis on suveräänne riik, mis hõlmab saare lõunaosa, ja Põhja-Iirimaaks, mis jäi Ühendkuningriigi osaks.
Põhja-Iirimaal elab umbes 1,8 miljonit inimest, mille pealinn ja suurim linn on Belfast. Selle 6 krahvkonna ajaloolised haldusülesanded on alates 1972. aastast asendatud 26 Põhja-Iirimaa krahvkonnaga (Counties of Northern Ireland).
Mõnikord kasutavad inimesed Põhja-Iirimaa kohta muid nimesid. Mõned nimetavad seda Ulsteriks, kuigi mõned Ulsteri osad asuvad tegelikult Iirimaa Vabariigis. Teised nimetavad seda "Põhja" või "Kuue maakonda", sest nad ei taha tunnistada, et osa Iirimaa saarest ei ole täielikult iseseisev ja selle põhjaosa on tegelikult Ühendkuningriigis. Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi väikseim osa, mille pindala on 5 345 ruutmiili.
Keeled
Põhja-Iirimaal räägivad peaaegu kõik inimesed inglise keelt. Teine oluline keel on iiri keel (mida mõnikord nimetatakse "iiri gaeli keeleks") ja keel, mida tuntakse Ulsteri šoti keelena ja mis pärineb Ida-Ulsterist ja Šotimaa madalmaalt. Iiri keelt hakati 20. sajandil vähem rääkima, kuid selle taaselustamine on toonud kaasa selle kasutamise suurenemise, eriti Belfastis, Antrimi Glensis ning Tyrone'i ja Fermanagh'i krahvkondades. See taaselustamine on toimunud peamiselt tänu iiri keele koolide loomisele. Iiri keelt räägivad mõned rahvuslased (nii katoliiklased kui ka protestandid). Ulsteri šoti keel on peaaegu eranditult levinud Põhja-Antrimi ja Ardsi poolsaare piirkondades.
Mõned keeled, nagu hiina, urdu või poola keel, muutuvad Põhja-Iirimaal üha levinumaks, kuna Põhja-Iirimaale kolivad inimesed teistest riikidest.
Religioon
Kristlus on Põhja-Iirimaa suurim religioon, sest 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuulus üle 80 % elanikkonnast mõnda kristlikku usku. Peaaegu 42% neist inimestest tunnistab end protestantlikuks, 41% rooma-katoliiklaseks ja veidi üle 17% mitte millekski või muuks religiooniks. Suurimad protestantlikud kirikud on Iirimaa presbüteri kirik, Iirimaa kirik ja Iirimaa metodisti kirik.
Belfasti leping
Alates reedel, 10. aprillil 1998 sõlmitud Belfasti lepingust (mida mõnikord nimetatakse ka Suure Reede lepinguks) on Põhja-Iirimaa kahe kogukonna - protestantide ja katoliiklaste - vahel valitsenud peamiselt rahu. Selles kokkuleppes leppisid kokku enamik Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi elanikke ning Iirimaa ja Suurbritannia valitsused. See võimaldab Põhja-Iirimaa omavalitsust ning suuremat põhja-lõuna koostööd ja koostööd Suurbritannia ja Iiri Vabariigi vahel. Lisaks teeb see selgeks Põhja-Iirimaa rahva õiguse otsustada oma põhiseadusliku tuleviku üle ja valida, kas nad on Briti kodanikud, Iiri kodanikud või mõlemad.
Sport
Kõige populaarsemad spordialad Põhja-Iirimaal on jalgpall, gaeli jalgpall ja ragbiunioon. Levinud on ka kergejõustik, poks, kriket, golf, jäähoki, hurling, snuuker ja mootorispordialad. Enamikku spordialasid korraldatakse kogu Iirimaad hõlmaval alusel ning rahvusvahelistel võistlustel võistlevad Põhja-Iirimaa ja Iirimaa Vabariik koos kui Iirimaa (nt Iirimaa rahvusmeeskond ragbiunioonis, Iirimaa rahvusmeeskond kriketis). Peamine erand on jalgpall.
Põhja-Iirimaa jalgpalli reguleerib Iiri Jalgpalliliit (IFA). Rahvusvahelistel võistlustel on Põhja-Iirimaal oma meeskond - Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis. Põhja-Iirimaa koondis on kvalifitseerunud kolmele FIFA maailmameistrivõistlustele (1958, 1982 ja 1986). Põhja-Iirimaa ehk kõige kuulsam mängija oli George Best.
Põhja-Iirimaa kergejõustiklased võivad valida, kas võistelda koos Suurbritannia sportlastega (võistkonda "Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa") või koos ülejäänud Iirimaa sportlastega (võistkonda "Iirimaa").
Belfast on koduks Ulsteri ragbimeeskonnale (mis osaleb Pro 12 liigas ja Heinekeni karikas) ning Belfast Giantsi jäähokimeeskonnale.
Raudtee
Rongid sõidavad NI Railways'i poolt, mis sõidavad Belfastist Portrush'i, Londonderry, Bangorisse, Larne'i, Portadown'i ja Newry'sse. Enterprise'i teenindavad nii NI Railways kui ka Irish Rail ja see ühendab Belfasti Dubliniga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Põhja-Iirimaa?
V: Põhja-Iirimaa on Ühendkuningriigi osariik, mis asub Iirimaa saarel. Varem oli see Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi osa kuni 1922. aastani, mil see pärast kodusõda Ühendkuningriigist eraldati.
K: Kui palju inimesi elab Põhja-Iirimaal?
V: Põhja-Iirimaal elab umbes 1,8 miljonit inimest.
K: Milline on Põhja-Iirimaa pealinn?
V: Põhja-Iirimaa pealinn ja suurim linn on Belfast.
K: Mitu maakonda on Põhja-Iirimaal?
V: Põhja-Iirimaal on 6 krahvkonda, mis on alates 1972. aastast asendatud 26 ühtse omavalitsuse krahvkonnaga.
K: Kas Ulster on Põhja-Iirimaa ametlik nimetus?
V: Ulsterit kasutatakse mõnikord Põhja-Iirimaa mitteametliku nimetusena, kuid mõned Ulsteri osad asuvad tegelikult Iiri Vabariigis.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse Põhja-Iirimaa kohta?
V: Põhja-Iirimaa kohta kasutatakse ka järgmisi nimetusi: "Põhja" või "kuus krahvkonda", mis viitab 6 krahvkonnale enne nende asendamist 1972. aastal 26 ühtse omavalitsuse krahvkonnaga.
K: Milline lipp esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt?
V: Ainus ametlik lipp, mis esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt, on Ühendkuningriigi Liidu lipp, kuid lojaalsed ja unionistid kasutavad ka Ulsteri lippu, mis esindab Põhja-Iirimaad rahvusvaheliselt spordivõistlustel.
