Religioon: mis see on? Uskumused, rituaalid ja maailmausundid
Avasta religiooni olemus: uskumused, rituaalid, moraal ja maailmausundid (kristlus, islam, hinduism jt). Selgitused, erinevused ja mõju inimesele.
Religioon on uskumuste, tavade ja väärtuste kogum, mille järgimine ühendab inimesi ühtseks usulise maailmavaate ja praktika süsteemiks. Religioon kajastub nii üksikisiku kui ka ühiskonna arusaamades sellest, kuidas maailm tekkis, mis on elu mõte ja kuidas inimesed peaksid käituma. Religioon võib väljenduda nii õpetustes ja pühakirjades kui ka igapäevastes harjumustes, rituaalides ja koguduseelu kaudu.
Uskumused ja õpetused
Uskumused selgitavad, kuidas mingi religioon mõistab maailma, inimelu ja moraali. Paljud uskumused on seotud üleloomulike nähtustega või olenditega, näiteks üheainsa Jumala olemasolu, mitmete jumalate kummardamine või erinevad vaimud ja teised mittefüüsilised olendid. Teisalt võivad uskumused olla ka pigem filosoofilised või eetilised — näiteks õpetused selle kohta, kuidas iga inimese vaim peaks liikuma headuse, tõe ja kohustuse suunas, mida mõnikord nimetatakse vaimsuseks.
Moraal, seadused ja ühiskond
Enamik religioone sisaldab mingit tüüpi moraalikoodeksit — reeglite või juhiste kogu, mis ütleb, kuidas inimesed peaksid käituma teiste suhtes ja ühiskonnas. Need normid mõjutavad isiklikke suhteid, perekonnaelu, õigussüsteeme ja sageli ka poliitikat. Religioon võib pakkuda vaatenurka õiglusest, andestusest, kohusest ja hea elu eesmärgist.
Rituaalid, tavad ja pühad
Rituaalid on religiooni tavaosa: korduvad, tähendusrikkad toimingud, mis aitavad usklikel väljendada pühendumust, tähistada elu etappe ja siduda kogukonda. Sageli on neil rituaalid seotud aastaaegade, sünni, täiskasvanuikka astumise, pulmade ja matustega. Näiteks võivad rituaalid hõlmata palvetamist, paastumist, pühade tähistamist, rituaalseid pühasid sööke või pühitsemist.
Pühakirjad, vaimulikud ja pühapaigad
Paljud religioonid kasutavad pühakirju või suulisi õpetusi, mida peetakse autoriteetseks. Religioonidel on sageli spetsialiseerunud õpetajaid või vaimulikke, kes juhivad rituaale, annavad õpetust ja toetavad kogukonda. Pühapaigad — kirikud, mošeed, templid, sünagoogid jt — on tähtsad kohtumiskohad nii palvuseks kui ka kogukondlikeks sündmusteks.
Peamised maailmareligioonid
Suurimad maailmareligioonid on:
Lisaks neile on veel palju teisi religioone ja kohalikke uskumusi, mis võivad olla väiksemad, ent kultuuriliselt olulised. Samuti tekivad ja arenevad uued religioossed ja vaimulikud liikumised.
Ateism, agnostitsism ja sekulaarsus
Mõned inimesed ei usu jumalasse või jumalatesse ning neid nimetatakse ateistideks. Teised peavad jumala olemasolu või teadmise küsimust tõendamata ja jäävad pigem ettevaatlikuks — neid nimetatakse agnostikuteks. Tänapäeva maailmas on palju ühiskondi, kus valdav osa institutsioonidest toimib sekulaarselt ehk ilma religioosse juhtimiseta, kuid religioon mõjutab endiselt paljusid inimesi ja kultuuri.
Isiklik religioossus ja vaimsus
Mõned inimesed järgivad tihedalt organiseeritud ususüsteeme, teised identifitseeruvad mittereglementeeritud vaimsuse või isiklike praktikatega. Mõnikord kombineeritakse erinevate traditsioonide elemente — seda nimetatakse sünkreetiliseks praktikaks. Üldiselt on religioossus väga isiklik ning võib väljenduda nii kollektiivsete rituaalide kui ka individuaalsete kogemuste kaudu.
Religiooni roll kultuuris ja ajaloos
Religioon on mõjutanud kunsti, kirjandust, muusikat, arhitektuuri ja haridust. Samuti on religioonil olnud both ühendanud ja jaganud ühiskondi: see on andnud jõudu õiglusvõitlustele, ühiskondlikele liikumistele ja sotsiaalsele abile, kuid mõnikord ka tekitanud konflikte ja erimeelsusi. Tänapäeval kohtuvad religioon, teadus ja maailmavaatelised vaated sageli dialoogis või pinges, mis mõjutab nii isikliku usu kui ka poliitiliste otsuste kujunemist.
Muutused ja väljakutsed
Modernses maailmas seisavad religioonid silmitsi globaliseerumise, teaduse arenguga, urbaniseerumise ja kultuurilise mitmekesisuse väljakutsetega. Paljud usulised liikumised on muutunud, ümber defineerides rolle, tõlgendusi ja rituaale. Samuti on aktuaalne teema usuvabadus, sallivus ning oskus elada koos erinevate uskumustega inimestega.
Järeldus: Religioon on mitmekihiline nähtus, mis hõlmab uskumusi, rituaale, moraali ja kogukonda. See mõjutab üksikisiku identiteeti ja ühiskondlikke struktuure ning võib olla nii isikliku tähenduse kui ka kultuurilise pärandi allikas. Oluline on austus ja dialoog erinevate uskumuste vahel, et võimaldada rahumeelset kooseksisteerimist ning inimeste vabadust uskuda või mitte uskuda.
Usulised veendumused
Jumal
Paljudes religioonides on üks peamisi uskumusi see, et on olemas "jumal" (või jumal), kes on suur looja vaim. Paljudes religioonides on ainult üks jumalus, millesse inimesed usuvad. Teistes religioonides on palju jumalusi, kellel on universumis erinevad rollid. Paljudes religioonides on teist tüüpi vaimud. Nende hulka võivad kuuluda inglid, kuradid ja muud sellised, mis võivad olla nii head kui ka halvad.
Jumala, jumalate või vaimude austamine on enamiku religioonide oluline osa. Kuigi seda võib sageli teha eraviisiliselt, tehakse seda sageli ka inimeste kogunemise ja rituaalide käigus. Need rituaalid põhinevad sageli vanadel traditsioonidel ja neid on tehtud peaaegu samal viisil juba sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Inimhinge
Teine peamine uskumus on see, et inimestel on "hing" või vaim, mis elab edasi pärast nende keha on surnud.Ja nad usuvad, et nad peavad tapma sind igaühele maa nimel. Inimese vaim on eluteel, mis jätkub pärast surma. Enamik religioone usub, et see, mida inimene elu jooksul teeb, mõjutab seda, mis juhtub tema vaimuga pärast surma. Paljud religioonid õpetavad, et hea inimese vaim võib jõuda spetsiaalsesse rahu ja õnne paika, näiteks taevasse või Nirvanasse, ning et halva inimese vaim võib reisida valu ja kannatuste paika, näiteks põrgusse. Teised religioonid usuvad reinkarnatsiooni - et selle asemel, et minna kas taevasse või põrgusse, naasevad surnute vaimud maa peale uues kehas.
Moraal
"Moraal" on viis, kuidas inimene käitub teiste inimeste suhtes. Enamik religioone kehtestab reegleid inimese moraali kohta. Reeglid, kuidas inimesed peaksid üksteise suhtes käituma, on erinevates religioonides erinevad.
Mõne religiooni jaoks on headuse, tõe ja kohustuse "tee" järgimine väga oluline. Hiinas nimetatakse seda Tao'ks. Judaismi õpetustes öeldi inimestele, et nad peaksid "armastama oma ligimest nagu iseennast". Jeesuse õpetustes öeldi inimestele, et nad peaksid mõtlema igast inimesest kui oma "ligimesest" ja kohtlema teda armastusega.
Mitte iga religioon ei õpeta inimesi olema lahked kõigi teiste inimeste suhtes. Paljudes religioonides on olnud tavaline, et inimesed usuvad, et nad peavad käituma sõbralikult ainult mõnede inimeste suhtes ja mitte teiste suhtes. Mõnes religioonis uskusid inimesed, et nad saavad jumalale meeldida, kui nad tapavad või ohverdavad teise inimese.
Püha Peetruse kuju, kes hoiab käes taevariigi võtmeid. (Matteuse evangeelium (16:18-19 )
Kalkutta ema Teresa oli tuntud oma kristliku headuse poolest.
Traditsioonid
Õpetamine
Usundit antakse inimeselt inimesele edasi õpetuste ja lugude (mida sageli nimetatakse "müütideks") kaudu, mis võivad olla üles kirjutatud nagu Piibel või räägitaksemälujärgi, nagu Austraalia aborigeenide unenägude aegsed lood. Paljudes religioonides on inimesi, kes võtavad endale "preestri" rolli ja veedavad oma elu, õpetades teistele religiooni. On ka inimesi, kes võtavad "pastori" rolli ja veedavad oma elu teiste inimeste eest hoolitsedes. Inimene võib olla nii preester kui ka pastor. Erinevates religioonides nimetatakse neid erinevate nimedega.
Sümbolid
Sümboleid kasutatakse selleks, et tuletada inimestele meelde nende usulisi tõekspidamisi. Neid kasutatakse või kantakse ka märgina teistele inimestele, et inimene kuulub teatud usku. Sümboliks võib olla midagi joonistatud või kirjutatud, see võib olla riideese või ehe, see võib olla märk, mida inimene teeb oma kehaga, või see võib olla hoone, monument või kunstiteos. Erinevate religioonide sümboleid on näidatud käesoleva artikli sissejuhatuses olevas kastis.
Tunnistaja ja pöördumine
Paljudes religioonides peetakse oluliseks, et inimesed näitaksid teistele inimestele, et nad järgivad konkreetset religiooni. See võib toimuda üldisel viisil, kandes mingit sümbolit või riietustüüpi. Paljud inimesed usuvad, et on oluline rääkida teistele inimestele oma religioonist, et ka nemad saaksid uskuda. Seda nimetatakse "tunnistajaks".
Tunnistamiseks on palju võimalusi. Noor inimene võib lihtsalt öelda oma sõpradele: "Ma ei kasuta narkootikume ega joo oma usu tõttu". See on tunnistus. Inimene võib rääkida oma klassikaaslastele, töökaaslastele ja sõpradele oma uskumustest. Inimene võib minna teiste inimeste juurde ja rääkida oma uskumustest või kutsuda inimesi osalema religiooni rituaalides, näiteks kirikusse või usufestivalile. Inimene võib omada trükiseid, näiteks raamatuid või voldikuid, mida ta annab teistele inimestele lugemiseks. Inimene võib reisida teise riiki, et õpetada, töötada tervishoiuteenistuses või aidata inimesi mõnel muul viisil. (Inimesi, kes seda teevad, nimetatakse "misjonärideks".) Need on erinevad viisid, kuidas inimesed oma religioonist tunnistust annavad.
Kui inimene kuuleb tunnistust ja otsustab, et ta liitub usuga, nimetatakse seda "pöördumiseks". Tavaliselt otsustab inimene liituda usuga, sest talle meeldib see, mida ta on lugenud või mida talle on räägitud, ja ta usub, et ta kuuleb tõde. Nad ühinevad religiooniga, sest nad ise otsustavad. Kuid ajaloo jooksul on olnud palju kordi, kus inimesi on sunnitud vägivalla ja ähvarduste abil usku astuma. Seda juhtub ka tänapäeval.
Enamikus maailma riikides on inimesed vabad kuuluma mis tahes religiooni, mida nad soovivad. Seda peetakse üldiselt põhiliseks inimõiguseks. Siiski on maailmas ka piirkondi, kus on ebaseaduslik (seadusevastane) tunnistada mis tahes usku, välja arvatud riigi valitsuse poolt aktsepteeritud usku. Teistesse religioonidesse kuuluvaid inimesi võidakse ähvardada, panna vangi või mõrvata.
Rituaal
Rituaalid on paljude religioonide traditsiooni oluline osa. Paljudes religioonides on traditsiooniks, et inimesed kohtuvad igal nädalal ühel päeval pühitsemiseks. On ka suuremaid pidustusi, mida võidakse pidada ainult teatud aegadel aastas, näiteks selles religioonis austatud isiku sünnipäeval. Mõnedes religioonides on pidustused erinevatel aastaaegadel või siis, kui päike või kuu on teatavas taevapiirkonnas.
Peaaegu igas religioonis tähistatakse inimese elu tähtsaid etappe religioosselt. Mõnes religioonis tähistatakse sündi, nimepanekut, iseseisvalt mõtleva vanuse saavutamist, täiskasvanuks saamist, abiellumist, sünnitust, haigust ja surma. Inimese surma puhul on väga levinud pidustused või erilised traditsioonid.
Just surma kohta käivad pärimused annavad kõige varasemad tunnistused usundilistest uskumustest. Teadlased on avastanud, et 120 000 aastat tagasi hakkasid neandertallased oma surnuid matma. Varajased homo sapiens'id panid koos surnukehadega haudadesse tööriistu ja muid asju, justkui nad saaksid neid pärast surma kasutada. Alates 40 000 aasta tagusest ajast on paljud haudades olevad esemed väikesed kunstiteosed. Teadlased usuvad, et need esemed pandi sinna religioossetel põhjustel.
Rühmad ja institutsioonid
Institutsioon on üks organisatsiooni nimi. Paljudel religioonidel on organisatsioonid, mis juhivad seda, kuidas usku järgivad inimesed peavad tegutsema. Organisatsioon võib palgata usujuhte, õpetada inimesi religiooni ideedesse, hallata raha, omada hooneid ja kehtestada reegleid. Paljudel religioonidel on alarühmad, mida nimetatakse konfessioonideks. Näiteks islamis on Ahmadiyya, sunniitlus, šiiitlus ja sufism.
Hooned
Enamikul religioonidel on spetsiaalsed hooned, kus inimesed kohtuvad. Neid nimetatakse sageli templiteks. Judaistlikus religioonis nimetatakse neid sünagoogideks. Kristluses nimetatakse neid kirikuteks. Islamis nimetatakse neid mošeedeks. Budismis on pagoodid, templid ja kloostrid. Hinduismis nimetatakse neid mandirideks. Inimesed püüavad sageli oma religioossed ehitised võimalikult ilusaks muuta. Mõned religioossed ehitised on suurepärased arhitektuuriteosed.
Kunst ja muusika
Inimesed teevad sageli kunstiteoseid, mis on seotud nende religiooniga või mida kasutatakse religioossetel pidustustel või pannakse religioossesse hoonesse. Religioosset kunsti on igas vormis ja suuruses, alates pisikestest ehtedest kuni tohutute kujude ja maalideni. Kunstiteosed annavad ajaloolastele sageli olulisi vihjeid erinevate iidsete religioonide kohta, mida ei ole hästi mõistetud.
Muusika on religioossete pidustuste puhul sageli oluline. Laulmine, laulmine ja muusikainstrumentide mängimine on sageli osa inimeste regulaarsetest religioossetest kogunemistest. Erilist muusikat kasutatakse sageli eriliste sündmuste puhul. Paljud kuulsad heliloojad on kirjutanud religioosset muusikat. Kristlikes kirikutes ja juudi sünagoogides kasutatakse iga päev 3000 aastat vanade laulude sõnu.
Vasakpoolne mees õpetab teistele oma religiooni
Need sikhid Kanadas kannavad oma religiooni sümbolina ja tunnistajana turbanit või pearätti.
Karmeliitide nunna mõtiskleb Piibli üle
Kahe religioosse institutsiooni juhid, dalai-laama (budistlik) ja peapiiskop Desmond Tutu (anglikaani).
Moslemi mees palvetab Kaaba suunas, Meka
Seotud leheküljed
- Usuvabadus
- Religioonide loetelu
- Usufilosoofia
- Usutunnistus
Küsimused ja vastused
K: Mis on religioon?
V: Religioon on uskumuste kogum eksistentsi päritolu, olemuse ja eesmärgi kohta, mis tavaliselt hõlmab usku üleloomulikesse olenditesse, nagu jumalused või vaimud, kellel on looduses võimu.
K: Mis on religioossed tavad?
V: Religioossed tavad on üleloomulikule suunatud rituaalid ja pühendumused.
K: Kas religioonid usuvad inimese vaimsesse olemusse?
V: Jah, paljud religioonid usuvad inimese vaimsesse olemusse.
K: Kui palju on erinevaid religioone või sektid?
V: On palju erinevaid religioone või sektid, millest igaühel on oma uskumused.
K: Kas mõned uskumused on seotud moraalse käitumisega?
V: Jah, mõned uskumused tegelevad ka inimeste moraalse käitumisega.
K: Millist võimu omavad jumalused või vaimud looduses?
V: Mõne usundi kohaselt on jumalustel või vaimudel võim looduses toimuvate sündmuste ja jõudude üle.
Otsige