Religioon
Religioon on uskumuste kogum, mida mingi inimrühm kirglikult järgib ja mis kajastub maailmavaates ning oodatavates uskumustes ja tegevustes (mis on sageli rituaalsed).
On palju erinevaid religioone, millest igaühel on oma uskumused. Uskumused on seotud maailma ja selles olevate inimestega, sellega, kuidas nad tekkisid ja mis on nende eesmärk. Need uskumused on mõnede ususektide järgi sageli seotud üleloomulike olenditega, nagu Jumal, mitmed jumalad või vaimud. Need võivad olla seotud ka mõne ideega, näiteks teega, mida iga inimese vaim peaks käima headuse, tõe ja kohustuse suunas. Seda nimetavad nad vaimsuseks.
Igal religioonil on nende asjade kohta erinevad arusaamad. Igal religioonil on ka "moraalikoodeks", mis on kogum uskumusi selle kohta, kuidas inimesed peaksid käituma. Igal religioonil on tavaliselt oma tüüpi "pühendumused", kui inimesed kummardavad või palvetavad. Sageli on neil rituaalid (erilised asjad, mida tehakse alati ühtemoodi) teatud aastaaegadeks või inimese teatud eluperioodideks. Teised sõnad, mida kasutatakse religiooni kohta, on "usk" ja "ususüsteem". Kokkuvõttes võib religiooni järgijaid nimetada "usklikeks" või "usklikeks". Vähesed inimesed järgivad korraga rohkem kui ühte religiooni.
Suurimad religioonid on kristlus, islam, hinduism, budism, taoism, sikhism, judaism ja džainism. On veel palju teisi religioone. Inimesi, kes ei usu ühtegi jumalat, nimetatakse ateistideks. Inimesi, kes väidavad, et tõendid puuduvad, nimetatakse agnostikuteks.
Usulised veendumused
Jumal
Paljudes religioonides on üks peamisi uskumusi see, et on olemas "jumal" (või jumal), kes on suur looja vaim. Paljudes religioonides on ainult üks jumalus, millesse inimesed usuvad. Teistes religioonides on palju jumalusi, kellel on universumis erinevad rollid. Paljudes religioonides on teist tüüpi vaimud. Nende hulka võivad kuuluda inglid, kuradid ja muud sellised, mis võivad olla nii head kui ka halvad.
Jumala, jumalate või vaimude austamine on enamiku religioonide oluline osa. Kuigi seda võib sageli teha eraviisiliselt, tehakse seda sageli ka inimeste kogunemise ja rituaalide käigus. Need rituaalid põhinevad sageli vanadel traditsioonidel ja neid on tehtud peaaegu samal viisil juba sadu või isegi tuhandeid aastaid.
Inimhinge
Teine peamine uskumus on see, et inimestel on "hing" või vaim, mis elab edasi pärast nende keha on surnud.Ja nad usuvad, et nad peavad tapma sind igaühele maa nimel. Inimese vaim on eluteel, mis jätkub pärast surma. Enamik religioone usub, et see, mida inimene elu jooksul teeb, mõjutab seda, mis juhtub tema vaimuga pärast surma. Paljud religioonid õpetavad, et hea inimese vaim võib jõuda spetsiaalsesse rahu ja õnne paika, näiteks taevasse või Nirvanasse, ning et halva inimese vaim võib reisida valu ja kannatuste paika, näiteks põrgusse. Teised religioonid usuvad reinkarnatsiooni - et selle asemel, et minna kas taevasse või põrgusse, naasevad surnute vaimud maa peale uues kehas.
Moraal
"Moraal" on viis, kuidas inimene käitub teiste inimeste suhtes. Enamik religioone kehtestab reegleid inimese moraali kohta. Reeglid, kuidas inimesed peaksid üksteise suhtes käituma, on erinevates religioonides erinevad.
Mõne religiooni jaoks on headuse, tõe ja kohustuse "tee" järgimine väga oluline. Hiinas nimetatakse seda Tao'ks. Judaismi õpetustes öeldi inimestele, et nad peaksid "armastama oma ligimest nagu iseennast". Jeesuse õpetustes öeldi inimestele, et nad peaksid mõtlema igast inimesest kui oma "ligimesest" ja kohtlema teda armastusega.
Mitte iga religioon ei õpeta inimesi olema lahked kõigi teiste inimeste suhtes. Paljudes religioonides on olnud tavaline, et inimesed usuvad, et nad peavad käituma sõbralikult ainult mõnede inimeste suhtes ja mitte teiste suhtes. Mõnes religioonis uskusid inimesed, et nad saavad jumalale meeldida, kui nad tapavad või ohverdavad teise inimese.
Püha Peetruse kuju, kes hoiab käes taevariigi võtmeid. (Matteuse evangeelium (16:18-19 )
Kalkutta ema Teresa oli tuntud oma kristliku headuse poolest.
Traditsioonid
Õpetamine
Usundit antakse inimeselt inimesele edasi õpetuste ja lugude (mida sageli nimetatakse "müütideks") kaudu, mis võivad olla üles kirjutatud nagu Piibel või räägitaksemälujärgi, nagu Austraalia aborigeenide unenägude aegsed lood. Paljudes religioonides on inimesi, kes võtavad endale "preestri" rolli ja veedavad oma elu, õpetades teistele religiooni. On ka inimesi, kes võtavad "pastori" rolli ja veedavad oma elu teiste inimeste eest hoolitsedes. Inimene võib olla nii preester kui ka pastor. Erinevates religioonides nimetatakse neid erinevate nimedega.
Sümbolid
Sümboleid kasutatakse selleks, et tuletada inimestele meelde nende usulisi tõekspidamisi. Neid kasutatakse või kantakse ka märgina teistele inimestele, et inimene kuulub teatud usku. Sümboliks võib olla midagi joonistatud või kirjutatud, see võib olla riideese või ehe, see võib olla märk, mida inimene teeb oma kehaga, või see võib olla hoone, monument või kunstiteos. Erinevate religioonide sümboleid on näidatud käesoleva artikli sissejuhatuses olevas kastis.
Tunnistaja ja pöördumine
Paljudes religioonides peetakse oluliseks, et inimesed näitaksid teistele inimestele, et nad järgivad konkreetset religiooni. See võib toimuda üldisel viisil, kandes mingit sümbolit või riietustüüpi. Paljud inimesed usuvad, et on oluline rääkida teistele inimestele oma religioonist, et ka nemad saaksid uskuda. Seda nimetatakse "tunnistajaks".
Tunnistamiseks on palju võimalusi. Noor inimene võib lihtsalt öelda oma sõpradele: "Ma ei kasuta narkootikume ega joo oma usu tõttu". See on tunnistus. Inimene võib rääkida oma klassikaaslastele, töökaaslastele ja sõpradele oma uskumustest. Inimene võib minna teiste inimeste juurde ja rääkida oma uskumustest või kutsuda inimesi osalema religiooni rituaalides, näiteks kirikusse või usufestivalile. Inimene võib omada trükiseid, näiteks raamatuid või voldikuid, mida ta annab teistele inimestele lugemiseks. Inimene võib reisida teise riiki, et õpetada, töötada tervishoiuteenistuses või aidata inimesi mõnel muul viisil. (Inimesi, kes seda teevad, nimetatakse "misjonärideks".) Need on erinevad viisid, kuidas inimesed oma religioonist tunnistust annavad.
Kui inimene kuuleb tunnistust ja otsustab, et ta liitub usuga, nimetatakse seda "pöördumiseks". Tavaliselt otsustab inimene liituda usuga, sest talle meeldib see, mida ta on lugenud või mida talle on räägitud, ja ta usub, et ta kuuleb tõde. Nad ühinevad religiooniga, sest nad ise otsustavad. Kuid ajaloo jooksul on olnud palju kordi, kus inimesi on sunnitud vägivalla ja ähvarduste abil usku astuma. Seda juhtub ka tänapäeval.
Enamikus maailma riikides on inimesed vabad kuuluma mis tahes religiooni, mida nad soovivad. Seda peetakse üldiselt põhiliseks inimõiguseks. Siiski on maailmas ka piirkondi, kus on ebaseaduslik (seadusevastane) tunnistada mis tahes usku, välja arvatud riigi valitsuse poolt aktsepteeritud usku. Teistesse religioonidesse kuuluvaid inimesi võidakse ähvardada, panna vangi või mõrvata.
Rituaal
Rituaalid on paljude religioonide traditsiooni oluline osa. Paljudes religioonides on traditsiooniks, et inimesed kohtuvad igal nädalal ühel päeval pühitsemiseks. On ka suuremaid pidustusi, mida võidakse pidada ainult teatud aegadel aastas, näiteks selles religioonis austatud isiku sünnipäeval. Mõnedes religioonides on pidustused erinevatel aastaaegadel või siis, kui päike või kuu on teatavas taevapiirkonnas.
Peaaegu igas religioonis tähistatakse inimese elu tähtsaid etappe religioosselt. Mõnes religioonis tähistatakse sündi, nimepanekut, iseseisvalt mõtleva vanuse saavutamist, täiskasvanuks saamist, abiellumist, sünnitust, haigust ja surma. Inimese surma puhul on väga levinud pidustused või erilised traditsioonid.
Just surma kohta käivad pärimused annavad kõige varasemad tunnistused usundilistest uskumustest. Teadlased on avastanud, et 120 000 aastat tagasi hakkasid neandertallased oma surnuid matma. Varajased homo sapiens'id panid koos surnukehadega haudadesse tööriistu ja muid asju, justkui nad saaksid neid pärast surma kasutada. Alates 40 000 aasta tagusest ajast on paljud haudades olevad esemed väikesed kunstiteosed. Teadlased usuvad, et need esemed pandi sinna religioossetel põhjustel.
Rühmad ja institutsioonid
Institutsioon on üks organisatsiooni nimi. Paljudel religioonidel on organisatsioonid, mis juhivad seda, kuidas usku järgivad inimesed peavad tegutsema. Organisatsioon võib palgata usujuhte, õpetada inimesi religiooni ideedesse, hallata raha, omada hooneid ja kehtestada reegleid. Paljudel religioonidel on alarühmad, mida nimetatakse konfessioonideks. Näiteks islamis on Ahmadiyya, sunniitlus, šiiitlus ja sufism.
Hooned
Enamikul religioonidel on spetsiaalsed hooned, kus inimesed kohtuvad. Neid nimetatakse sageli templiteks. Judaistlikus religioonis nimetatakse neid sünagoogideks. Kristluses nimetatakse neid kirikuteks. Islamis nimetatakse neid mošeedeks. Budismis on pagoodid, templid ja kloostrid. Hinduismis nimetatakse neid mandirideks. Inimesed püüavad sageli oma religioossed ehitised võimalikult ilusaks muuta. Mõned religioossed ehitised on suurepärased arhitektuuriteosed.
Kunst ja muusika
Inimesed teevad sageli kunstiteoseid, mis on seotud nende religiooniga või mida kasutatakse religioossetel pidustustel või pannakse religioossesse hoonesse. Religioosset kunsti on igas vormis ja suuruses, alates pisikestest ehtedest kuni tohutute kujude ja maalideni. Kunstiteosed annavad ajaloolastele sageli olulisi vihjeid erinevate iidsete religioonide kohta, mida ei ole hästi mõistetud.
Muusika on religioossete pidustuste puhul sageli oluline. Laulmine, laulmine ja muusikainstrumentide mängimine on sageli osa inimeste regulaarsetest religioossetest kogunemistest. Erilist muusikat kasutatakse sageli eriliste sündmuste puhul. Paljud kuulsad heliloojad on kirjutanud religioosset muusikat. Kristlikes kirikutes ja juudi sünagoogides kasutatakse iga päev 3000 aastat vanade laulude sõnu.
Vasakpoolne mees õpetab teistele oma religiooni
Need sikhid Kanadas kannavad oma religiooni sümbolina ja tunnistajana turbanit või pearätti.
Karmeliitide nunna mõtiskleb Piibli üle
Kahe religioosse institutsiooni juhid, dalai-laama (budistlik) ja peapiiskop Desmond Tutu (anglikaani).
Moslemi mees palvetab Kaaba suunas, Meka
Seotud leheküljed
- Usuvabadus
- Religioonide loetelu
- Usufilosoofia
- Usutunnistus
Küsimused ja vastused
K: Mis on religioon?
V: Religioon on uskumuste kogum eksistentsi päritolu, olemuse ja eesmärgi kohta, mis tavaliselt hõlmab usku üleloomulikesse olenditesse, nagu jumalused või vaimud, kellel on looduses võimu.
K: Mis on religioossed tavad?
V: Religioossed tavad on üleloomulikule suunatud rituaalid ja pühendumused.
K: Kas religioonid usuvad inimese vaimsesse olemusse?
V: Jah, paljud religioonid usuvad inimese vaimsesse olemusse.
K: Kui palju on erinevaid religioone või sektid?
V: On palju erinevaid religioone või sektid, millest igaühel on oma uskumused.
K: Kas mõned uskumused on seotud moraalse käitumisega?
V: Jah, mõned uskumused tegelevad ka inimeste moraalse käitumisega.
K: Millist võimu omavad jumalused või vaimud looduses?
V: Mõne usundi kohaselt on jumalustel või vaimudel võim looduses toimuvate sündmuste ja jõudude üle.
