Sünagoog — juutide kogunemise, Toora ja jumalateenistuse selgitus
Sünagoog selgitatud: ajalugu, ülesehitus, Toora, jumalateenistused, bima ja laegas — põhjalik juhend juudi kogunemise, palvuse ja õppimise kohta.
Sünagoog on koht, kus juudid kogunevad jumalateenistuseks ja palvetamiseks, aga ka õppimiseks ning kogukondlikeks sündmusteks. Sünagoogid on juutluse keskused, kus ühenduvad religioosne elu, haridus ja sotsiaalne tegevus.
Heebrea keeles nimetatakse sünagoogi beit knessetiks, mis tähendab "kogunemiskoda". Sõna "sünagoog" tuleneb kreekakeelsest sõnast sunagoge. Sünagoogis viivad juudid läbi juudi jumalateenistusi, mis koosnevad palvetest, Toora lugemisest ja sageli ka õppetegevustest või ühistegevustest.
Ruumiline ülesehitus ja tähtsamad elemendid
Sünagoogis on tavaliselt suur saal palvetamiseks. Seal võib olla ka väiksemaid ruume õppimiseks ja aruteludeks ning kontorid koguduse töö jaoks. Paljudes sünagoogides on ka saal või ruum eriürituste — pidude, loengute ja koosolekute — jaoks.
Iisraelis asuva sünagoogi esiosa on suunatud Jeruusalemma poole. Eespool on sünagoogi kõige püham osa, laegas — aron hakodesh ehk pühakapp. See on kapp, mille sees hoitakse Toora-rulle, sest Toora on judaismi kõige püham tekst. Laeka ees ripub tavaliselt eesriie (parokhet), mis katab kapi ust.
Laeka peal põleb alati lamp, mida nimetatakse "Igaveseks lambiks" (heebrea keeles ner tamid). See sümboliseerib Jumala pidevat kohalolekut. Iga sünagoogi keskosas või laeka ees on kõrgendatud platvorm, mida nimetatakse bimah. See on koht, kust loetakse Toorat ja juhitakse teenistust.
Mõnes sünagoogis istuvad mehed ja naised eraldi, vahel eraldab neid vahesein (mechitza), et tagada keskendumine palvetele vastavalt traditsioonile. Erinevates kogukondades ja hoonetes võib seda praktiseerida erinevalt — mõnes on istmed segamini, teises eraldi rõdud naistele.
Teenistused, rituaalid ja õpe
Peamised teenistused toimuvad shabbat (sabat) ajal ja juudi pühalõikustel. Toora lugemine on teenistuste keskne osa: Toora-rullilt loetakse lõike kindlatel päevadel — tavaliselt nädalalõpu teenistusel, aga ka esmaspäeval ja neljapäeval ning pühadel. Toora lugemise ajal kasutatakse sageli bimat, et lugeja seisaks kõrgendusel.
Sünagoogis toimuvad ka elutsükli tseremooniad: brit milah (lapse ümberlõikamine), bar/bat mitzvah (noore juudi täisealiseks saamise rituaal), pulmad ja leinamised. Lisaks korraldatakse õppetunde lastele ja täiskasvanutele, Piibli ja talituste selgitusi ning arutelusid (Tihti toimub õppetegevus beth midraš ehk õppehoones või õppetoas).
Juudi jumalateenistus ei pea toimuma sünagoogis — selleks piisab minjanist, mis traditsiooniliselt koosneb kümnest täisealisest juudist (sõltuvalt kogukonna reeglitest peamiselt mehed ortodokssetes kogukondades). Teenistust võib seega pidada kellegi kodus, teel olles, kruiisilaeval või lennukis.
Rollid ja kogukonnaelu
Sünagoogis on mitmeid ametikohti ja rolle: rabbi õpetab ja juhib kogudust, hazzan ehk kantoreid juhivad laulud ja liturgia, ning vabatahtlikud või palgalised töötajad hoolitsevad administratsiooni, hariduse ja hoone eest. Mitmetes kogukondades toimib sünagoog ka heategevuse, nõustamise ja sotsiaalse abi keskuse rollis.
Erinevused traditsioonide ja keele osas
Juudid võivad sünagooge nimetada erinevate nimedega. Paljud ingliskeelsetes riikides elavad õigeusklikud ja konservatiivsed juudid kasutavad nime "sünagoog" või sõna "shul", mis on jidiši keeles. Hispaania või portugali keelt kõnelevad juudid kutsuvad sünagoogi esnoga. Mõned juudid nimetavad sünagoogi ka templiks, eriti Reform-liikumise kogukondades, kus termin rõhutab Jumala teenimise keskset rolli.
Oluline on märkida, et rituaalid ja reeglid sünagoogi kasutamisel varieeruvad eri usuliinide vahel: ortodokssetes sünagoogides on tavaliselt rangemad reeglid, sh eraldi istumine ja traditsiooniline liturgia; konservatiivsetes ja reformiehitistes on sagedamini segamini istumine, erinevad muusikalised elemendid ning laiem naiste kaasamine teenistusse. Mõnes liberaalsemas kogukonnas kasutatakse jumalateenistuses ka kohalikku keelt lisaks heebrea keelele.
Kultuuriline ja ajalooline tähendus
Sünagoogid on ajalooliselt olnud ka kultuurimälestised. Paljud vanad sünagoogid on arhitektuuriliselt olulised ja sisaldavad kunstiteoseid, nagu vitraažid, nikerdatud puidust laekauksed või unikaalsed muusikalised traditsioonid. Samuti on sünagoogid püsivaks tunnistuseks juudi kogukondade kohalolule ja identiteedile linnades ja maa-aladel üle maailma.
Kokkuvõttes on sünagoog palju enamat kui pelgalt palvemaja: see on koht jumalateenistuseks, õppimiseks, kogukonna juhtimiseks ja tähtsündmuste tähistamiseks — paik, kus säilitatakse ja antakse edasi usulisi ja kultuurilisi teadmisi järgmistele põlvedele.
Suur sünagoog Jeruusalemmas
Küsimused ja vastused
K: Mis on sünagoog?
V: Sünagoog on koht, kus juudid kogunevad jumalateenistusteks ja palvetamiseks Jumala poole. Heebrea keeles nimetatakse seda beit knesset, mis tähendab "kogunemiskoda".
K: Kust tuleb sõna "sünagoog"?
V: Sõna "sünagoog" tuleneb kreekakeelsest sõnast sunagoge.
K: Mis toimub sünagoogis?
V: Sünagoogis viivad juudid läbi juudi jumalateenistusi, mis koosnevad palvetest ja mõnikord erilistest tegevustest. Tavaliselt on seal suur ruum palvetamiseks ning mõned väiksemad ruumid õppimiseks ja tööruumid.
K: Mis on sünagoogi kõige püham osa?
V: Sünagoogi esiosa on suunatud Iisraeli Jeruusalemma poole ja seal asub hoone kõige püham osa - laegas, mille sees on Toora-rullid, mis sisaldavad judaismi pühi kirjutisi. Selle laeka peal on alati põlema pandud valgus, mida nimetatakse "Igaveseks lambiks" ja mis sümboliseerib, et Jumal on alati kohal.
K: Kus seisavad inimesed, kui nad loevad Toora-rullidest?
V: Inimesed, kes loevad Toora-rullidest, seisavad kõrgendatud platvormil, mida nimetatakse "Bimah'iks" ja mis võib olla kas saali keskel või ees, sõltuvalt erinevatest sünagoogidest.
K: Kas mõnes sünagoogis istuvad mehed ja naised eraldi?
V: Jah, mõnes sünagoogis on meeste ja naiste jaoks eraldi kohad, mille vahel on isegi lühikesed seinad, et nad ei näeks üksteist palvetamise või palvetele mõtlemise ajal paremini.
K: Kas juudi jumalateenistus võib toimuda ka väljaspool sünagoogi?
V: Jah, juudi jumalateenistus ei pea toimuma ainult sünagoogis, vaid igal pool, kus on kümme juuti (mida nimetatakse minjaniks), näiteks kellegi kodus või mõnes muus kohas, näiteks lennukis või kruiisilaeval. Mõningaid juudi jumalateenistusi võib pidada ka üksi või vähem kui kümne inimesega.
Otsige