Jumal
Teatavate filosoofiate, religioonide ja mütoloogiate kohaselt on Jumal Maa ja kõige muu looja. Hinduism ütleb, et on üks Jumal, kes võib tulla mitmes vormis. Teistid usuvad, et Jumal on loonud kõik, mis on olemas ja on kunagi olnud. Enamikus religioonides usutakse, et Jumal on surematu (ei saa surra) ja tal on piiramatu võim. Uskumust, et Jumal või jumalad on olemas, nimetatakse tavaliselt teismiks. Inimesi, kes lükkavad tagasi usu, et Jumal või mis tahes jumalused on olemas, nimetatakse ateistideks. Agnostikud arvavad, et me ei saa kindlalt teada, kas Jumal või jumalad on olemas, kuid võivad siiski uskuda (või mitte), et vähemalt üks jumalus on olemas. Inimesi, kes usuvad Jumalasse, kuid mitte traditsioonilistesse religioonidesse, nimetatakse deistideks. Inimesed, kes usuvad, et enne teoloogilise seisukoha võtmist tuleks määratleda mõiste "Jumal", on ignoreerijad.
Mõnes religioonis on palju jumalaid. Seda nimetatakse polüteismiks. Nad võivad uskuda või mitte uskuda jumalate kohal olevasse ülemisse olendisse. Mõned polüteistlikud religioonid on hinduism, šintoism, taoism, wicca ja budismi variandid, mis sünkroniseerusid traditsiooniliste rahvusreligioonidega, millega nad kokku puutusid. Teistes religioonides usutakse ainult ühte jumalasse, mida nimetatakse monoteismiks. Mõned monoteistlikud religioonid on kristlus, judaism, islam, Bahá'i usk ja sikhism. Inglise keeles kirjutatakse sõna "gods" väiketähtedega. Jumal kirjutatakse tavaliselt suure tähega, kui see viitab ülemale olendile. Mõned polüteistid kasutavad suurtähestikku ka siis, kui räägivad oma kõige tähtsamast jumalast.
Allah, mis tähendab araabia keeles kirjutatud Jumalat.
Kas Jumal on olemas?
Paljud inimesed on endalt küsinud, kas Jumal on olemas. Filosoofid, teoloogid ja teised on püüdnud tõestada, et ta on olemas, ja teised on püüdnud seda teooriat ümber lükata. Filosoofilises terminoloogias räägitakse sellistes argumentides Jumala ontoloogia epistemoloogiast. Arutelu eksisteerib peamiselt filosoofias, sest teadus ei tegele sellega, kas üleloomulikud asjad on olemas või mitte.
Jumala olemasoluga on palju filosoofilisi probleeme. Mõned Jumala määratlused ei ole konkreetsed. Argumendid Jumala olemasolu kohta hõlmavad tavaliselt metafüüsilisi, empiirilisi, induktiivseid ja subjektiivseid tüüpe. Mõned teooriad on üles ehitatud evolutsiooniteooria aukudele, samuti maailma korrastatusele ja keerukusele. Argumendid Jumala olemasolu vastu hõlmavad tavaliselt empiirilisi, deduktiivseid ja induktiivseid argumente. Järeldused hõlmavad mõnikord: "Jumalat ei ole olemas" (tugev ateism); "Jumalat peaaegu kindlasti ei ole olemas" (de facto ateism); "keegi ei tea, kas Jumal on olemas" (agnostitsism); "Jumal on olemas, kuid seda ei saa tõestada ega ümber lükata" (deism või teism); ja "Jumal on olemas ja seda saab tõestada" (teism). Nendest seisukohtadest on palju variante ja mõnikord ka erinevaid nimetusi. Näiteks seisukohta "Jumal on olemas ja seda saab tõestada" nimetatakse mõnikord "gnostiliseks teismiks" või "tugevaks teismiks".
Nimed
Erinevates religioonides on Jumalale erinevad nimed. Mõned näited on Jahve, Elohim judaismis ja kristluses, Allah islamis, Baha Bahá'í usus ja Ahura Mazda zoroastrismi usundis.
Jumalasse uskumine
Aastaks 2000 kuulus umbes 53% maailma rahvastikust ühte kolmest peamisest Aabrahami usundist (33% kristlus, 20% islam, vähem kui 1% judaism), 6% kuulus budismi, 13% hinduismi, 6% traditsioonilise Hiina religiooni, 7% mitmesuguste muude religioonide juurde ja vähem kui 15% oli mittekuulutavaid. Enamik neist religioossetest uskumustest on seotud Jumala või jumalatega. Mõned religioonid ei usu jumalasse või ei sisalda jumala mõistet.
Nende inimeste osakaal Euroopa riikides, kes ütlesid 2005. aastal, et nad "usuvad, et Jumal on olemas". Ida-ortodoksse (st Kreeka, Rumeenia jne) või moslemi (Türgi) enamusega riikides on küsitlused kõige kõrgemad.
Jumal Aabrahami usundites
Aabrahamlikud religioonid on väga populaarsed monoteistlikud religioonid. Tuntud abrahamlaste usundid on judaism, kristlus ja islam. Monoteistlik tähendab, et nende religioonide esindajad usuvad, et on ainult üks Jumal. Judaistlikus usundis ei tohi tavaliselt Jumala nime välja öelda, kuid mõned juudid kutsuvad teda tänapäeval JHWH (Jahve) või Jehoova. Moslemid ütlevad sõna Allah, mis on araabia keeles "Jumal".
Aabrahami usundite usklikud (välja arvatud islami usklikud) usuvad, et Jumal on loonud inimese oma näo järgi, kuid see mõte ei ole inimkonnale kergesti arusaadav. Üks kunstiline idee on alates renessansist kasutusel olnud tark vanema inimese idee.
Jumal kristluses
Kristlik Püha Raamat räägib Jumalast erinevalt. Kristlikus kaanonis räägitakse Vanas Testamendis "Jumalast, Isast", samas kui Uus Testament räägib Jeesusest ehk "Jumalast, Pojast". Paljud kristlased usuvad, et Jeesus oli Jumala kehastus maa peal. Kristlased peavad ka Püha Vaimu Jumalaks, Jumala kolmandaks isikuks.
Uues Testamendis on kolm olendit, kellest öeldakse, et nad on Jumal eri kujul: Isa, Poeg ja Püha Vaim (tuntud ka kui Püha Vaim). Seda nimetatakse Pühaks Kolmainsuseks. Kuigi sõna "Kolmainsus" ei esine Piiblis, on Jumala kohta kasutatav sõna 1. Moosese raamatu esimeses peatükis tegelikult mitmuses ning Uues Testamendis kasutatakse väljendit "Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel" (nt Matteuse 28:19). Teine sõna, millel kristlaste arvates on täpselt sama tähendus kui "Kolmainsus", on sõna "Jumalus", mis on Pühas Piiblis.
Kristlased usuvad, et Jumal kehastus inimkehasse tavalise sünniprotsessi kaudu, kasvades tavaliselt inimeseks nimega Jeesus või (Jeshua), kes tuli Maale spetsiaalselt selleks, et anda igale inimesele võimalus pääseda omaenda kurjusest, mida nimetatakse patuks. Isikliku kurjuse mõju ulatub kaugelt kaugemale sellest, mida inimesed üksteisele maailmas põhjustavad, vaid mõjutab inimese suhet Jumalaga, Isaga, ja seda enese aspekti ei saa käsitleda omaenda eneseparanduspüüdluste kaudu, vaid nõuab Jumala sekkumist, et inimene õigeks teha. Kui Jeesus palvetas ja rääkis Jumalaga, siis kutsus ta teda "Isaks" ja õpetas ka teisi seda tegema.
Jeesus õpetas ka, et inimene peab uuesti sündima, et võtta vastu Jumala Vaimu, sest vastasel juhul jääb ta Jumalast lahus, tegutsedes üksnes oma meelest, olles seega haavatav inimlike filosoofiate või paljude vaimsete filosoofiate petmisele, mis ei pärine Jumalalt, vaid langenud inglitelt, mis on erinevates valereligioonides. Pärast seda, kui inimene võtab teadlikult vastu igavese elu tasuta kingituse, mida Jeesuse ohver pakub, tuleb Jumal elama inimeses, nagu Jumal elas inimkonnas enne pattulangemist.
Jumal idamaade religioonides
Hinduismis on ainult üks Jumal, keda nimetatakse Brahmaniks, kuid Brahmani kohta öeldakse, et ta on võtnud mitmeid erinevaid kehastusi. Mõned neist on Rama, Krishna, Buddha, Shiva, Kali, Parvati ja Durga. Paljude väljastpoolt tulijate jaoks peetakse Jumala erinevate kehastuste kummardamist paljude jumalate kummardamiseks. Tegelikult on see aga ainult ühe jumala kummardamine erinevatel viisidel.
Mõned hindud usuvad ka, et Jumala vaim elab igaühes. Seda ideed nimetatakse Advaita Vedantaks, mis on hindude termin monismi kohta.
Religioonid nagu budism ja konfutsianism hõlmavad paljude jumalate kummardamist või mõnikord ka jumalate puudumist.
Shintoistlikus religioonis ei ole ühte kindlat jumalat, nagu enamikus religioonides, vaid hoopis mitmesuguseid jumalusi, mida nimetatakse kami, nad on kõigi looduslike asjade, nii elavate kui ka elutute, vaim ja olemus, kaasa arvatud näiteks kaljud, puud ja luule, vaim ja olemus. Kuna šintoism on polüteistlik religioon, usutakse tavaliselt, et on kaheksa miljonit kami (八百万の神 yaoyorozu-no-kami), jaapani keeles kasutatakse tavaliselt arvu "kaheksa miljonit", mis tähendab lõpmatust.
Jumal lääne filosoofias
Filosoofid võivad rääkida jumalast või jumalast; mõnikord räägivad nad konkreetsest jumalast, kuid teinekord räägivad nad lihtsalt jumala ideest.
Üks esimesi lääne filosoofe, kes kirjutas jumalast monoteistlikult, oli kreeklane Aristoteles, kes kirjeldab jumalat kui ülimat põhjust. Aristoteles nägi Jumalat kui olendit, kes paneb kõik toimuma, kuid ei ole mõjutatud millestki muust.
Jumalaga on ka mõningaid filosoofilisi probleeme. Üks neist on nn Jumala paradoks. See on küsimus, kas (kõikvõimas) Jumal võib teha mäe, mis on nii raske, et ta ei suuda seda tõsta.
Seotud leheküljed
- Jumalus
- Thomas Aquinas
- Immanuel Kant
- LOONA
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Jumal?
V: Jumal on olend või vaim, keda kummardatakse kui jumalust. Mõnes religioonis peetakse teda universumi loojaks ja usutakse, et tal on piirideta võim.
K: Mis on deism?
V: Deism on uskumus, et Jumal on olemas, kuid ei muuda sageli või ei muuda kunagi asju universumis.
K: Mis on panteism?
V: Panteism on uskumus, et universum ise on Jumal.
K: Mis on ateism?
V: Ateism on uskumus, et jumalusi ei ole olemas.
K: Mida usuvad agnostikud?
V: Agnostikud arvavad, et me ei saa kindlalt teada, kas Jumal või jumalad on olemas, kuid võivad siiski uskuda (või ka mitte), et vähemalt üks jumalus on olemas.
K: Mitu jumalat on monoteistlikes religioonides?
V: Monoteistlikes religioonides on ainult üks jumal - Jahve, Elohim, Allah, Baha ja Ahura Mazda on mõned näited nimedest, mida sellele jumalale erinevates religioonides antakse.
K: Kui palju jumalaid on polüteistlikes religioonides? V: Polüteistlikes religioonides on mitu jumalat - hinduism, šintoism, taoism, paganlus, wicca ja mõned budismi variandid sisaldavad kõik oma uskumuste osana mitut jumalust.
