Jaapani keel: päritolu, kirjasüsteemid ja grammatika ülevaade

Jaapani keel: põhjalik ülevaade päritolust, hiragana‑katakana‑kanji kirjasüsteemidest ja grammatikast — ideaalne juhend õppijale ja huvilisele.

Autor: Leandro Alegsa

Jaapani keel (日本語 "Nihon-go" jaapani keeles) on Jaapani ametlik keel Ida-Aasias. Seda räägib emakeelena üle 125 miljoni inimese ning seda kasutatakse lisaks mandriosale ka Ryūkyū saarestiku osades ja jaapani diasporas. Jaapani keel kuulub jaapani keelte perekonda, kuhu kuuluvad ka ohustatud rjuküaani keeled. Ühe teooria kohaselt on jaapani ja korea keel sugulased, kuid enamik keeleteadlasi enam nii ei arva. Teised teooriad jaapani keele päritolu kohta on, et see on seotud austroneesia keelte, draviidi keelte või vastuolulise altai keeleperekonnaga. Keele pikk ajalugu sisaldab mitmeid laensõnade laineid ja kohandusi, mis kajastuvad nii sõnavaras kui ka kirjasüsteemis. Huvitaval kombel kasutavad kodanikud jaapani keele kui õppekeele kohta teistsugust terminit: see on "kokugo" (国語), mis tähendab rahvuskeelt. Sellest hoolimata nimetavad jaapanlased jaapani keelt endiselt 日本語.

Kirjasüsteemid

Jaapanis on kasutusel kolm erinevat kirjasüsteemi: hiragana, katakana ja kanji. Hiragana ja katakana on foneetilised süsteemid (kana), mis näitavad jaapani sõnade hääldust: hiragana kasutatakse grammatiliste lõppude, partikkelide, jaapani päritolu sõnade ning lastekirjutuses, katakana aga võõrkeelset päritolu sõnade, onomatopoeetiliste väljendite, kaubanimede ja rõhuasetuse tähistamiseks. Kanji on hiina tähtede jaapani variant ning seda kasutatakse peamiselt sõnamurte ehk leksikaalsete juurte tähistamiseks — kanji kannavad tähendust, kana kannavad hääldust ja grammatikat.

Neid kolme süsteemi kasutatakse sageli segamini: kirjutatakse lauseid, kus kanji märgivad sõna põhiosa, hiragana lisab inflektiooni ja grammatikat ning katakana eristab laensõnu. Kanji-lugemisi on kaks põhilist tüüpi: kunyomi (jaapani päritolu lugemine) ja onyomi (hiina päritolu lugemine). Et raskesti loetavat kanjit hõlbustada, kasutatakse vahel furigana’d — väikseid hiragana tähti kanji kohal või kõrval, mis näitavad selle lugemist. Lisaks kasutatakse rōmaji ehk ladina tähestikku laialdaselt transkriptsiooniks ja rahvusvaheliseks suhtluseks.

Kirjutussuunad võivad olla vertikaalsed (üles–alla, parempoolne veerg ees) traditsioonilistes tekstides ja horisontaalsed (vasakult paremale) moodsa meedia ning teaduse tekstides. Pärast 20. sajandi keskpaika tehti ka mitmeid kirjareforme kanji ja kana kasutuse lihtsustamiseks.

Grammatika ja struktuur

Inglise keeles on sõnade järjekord väga oluline. Jaapani keele põhistruktuur on aga üldjuhul subjekt-objekt-verb (SOV) — lause lõpeb tihti verbiga. Näiteks: 私は学生です (Watashi wa gakusei desu) — "Ma olen üliõpilane" (sõnasõnaliselt: mina + partikkel + õpilane + olla). Keele eripära tuleneb aglutinatiivsest morfoloogiast: sõnadele lisatakse lõppe ja järelliited, et näidata ajavormi, viisakust, negatiivi, aspekti jms.

Jaapani keel kasutab partikkelisi (nt は wa, が ga, を o, に ni, で de), mis määravad sõnade grammatilise rolli lauses. Tegusõnad ei muutä oma isikuvormi (mina/sa/jne) sõltuvalt subjektist; selle asemel väljendab vorm tegusõna lõpp. Näiteks tegusõna lõpu muutmine teeb lause viisakamaks või formaalsemaks (teine aste on <> — keel on rikas auastmete ja viisakuse vormide poolest — keigo, mis jaguneb sonkeigo, kenjougo ja teine).

Sõnavara ja morfoloogia: jaapani sõnal on tüvi, mida nimetatakse "kehaks", ning lisaosad (mida nimetatakse sufiksiteks). Sufiksi muutmine võib muuta sõna tähendust (nt tuletised, aspektid) või grammatikat (nt liitverbid, negatiivne vorm). Keelel ei ole artikleid ega laialdast arvumärkust eraldi vormis — nimisõnade mitmuse väljendamiseks kasutatakse konteksti või eraldi sõnu (nt 多くの, いくつか).

Hääldus ja aktsent

Jaapani foneetika on suhteliselt lihtne võrreldes paljude Euroopa keeltes olevate häälikusüsteemidega: helisüsteem koosneb põhiliselt vokaalidest /a, i, u, e, o/ ja piiratud hulgast konsonantidest. Importantsena tuleb mainida ka toonilist aktsenti (pitch accent), mis võib eristada sõnade tähendust (näiteks 東京 tōkyō vs. 東京 tōkyō — toonimuutused sõltuvad dialektist). Tokyo dialekt on tänapäeval standardne hääldus, kuid Jaapanis on palju dialekte (方言, hōgen), mis erinevad nii sõnavara, grammatiliste konstruktsioonide kui ka häälduse poolest.

Sõnavara ja laensõnad

Pärast Teist maailmasõda jõudsid paljud ingliskeelsed sõnad jaapani keelde. Selliseid võõrsõnu nimetatakse gairaigo'ks ja neid kirjutatakse enamasti katakanas. Näide: アイスクリーム (aisukurīmu) tähendab "jäätis". Varasemate sajandite jooksul on jaapani sõnavarasse tulnud laensõnu ka hiinast, portugali keelest ja teistest keeltest; mõnikord kohandatakse need täishäälikute ja silpi-struktuuri tõttu tugevalt.

Kirjanduslikud ja stiililised aspektid

Jaapani keel omab erinevaid registreid ja stiile: igapäevane kõnekeel, formaalne ja kohtulik keel, kirjanduslikud vormid ning vallalised murrevormid. Auastmete väljendamine (keigo) on sotsiaalselt väga oluline — sobiv viisakusaste sõltub kuulajast, temast rääkimise kontekstist ja rääkija rollist. Kirjalikud stiilid ulatuvad peentest kirjanduslikest konstruktsioonidest kuni lihtsate ja läbipaistvate kaasaegsete tekstideni.

Kokkuvõte

  • Jaapani keel on keeleliselt rikkalik ja ajalooliselt mitmekülgne, sisaldades elemente nii hiina kui ka paljude teiste kultuuride mõjust.
  • Kirjasüsteem koosneb kanast ja kanjist; neid kasutatakse kombineeritult vastavalt sõna tüübile ja eesmärgile.
  • Grammatiliselt on keel aglutinatiivne ja SOV-struktuuriga; partikkelid mängivad keskset rolli lause tähenduse määramisel.
  • Viisakusvormid ja sotsiaalne registreeritus on olulised suhtlemisel ning moodustavad keeruka, kuid struktureeritud osa keelest.

Kui soovite, võin lisada näitelauseid koos ladinapärase transkriptsiooni (rōmaji) ja sõnaseletustega, seletada kanji lugemisi (onyomi/kunyomi) või anda näiteid keigost (austav keel) ja argikeelest.

Koopia Man'yōshūst, mis on vanim säilinud Jaapani luulekogu Nara perioodist. See on kirjutatud hiina tähtedega jaapani keeles.Zoom
Koopia Man'yōshūst, mis on vanim säilinud Jaapani luulekogu Nara perioodist. See on kirjutatud hiina tähtedega jaapani keeles.

Kõlab

Jaapani keeles on viis häälikut, millel võib olla kaks erinevat pikkust. Need on a, i, u, e, o. IPA-s on need translitereeritud /a/, /i/, /ɯ/, /e/, /o/; ja inglise keeles hääldatakse neid kui ah, ee, oo, eh, oh. Vokaali pikendamine võib muuta sõna tähendust: ojisan (おじさん, onu) ja ojiisan (おじいさん, vanaisa). Jaapani keeles on jaapani keelel üks heli, mis on nagu inglise l, kuid see on ka nagu inglise r. (Seepärast võib paljudel jaapanlastel olla raske õppida inglise keeles rääkides mõlemat häält.) Jaapani keeles on heli, mis ei ole inglise keeles haruldane ja mida tavaliselt kirjutatakse Tsu (つ). See heli esineb sõnas "tsunami" (つなみ), jaapani keeles maavärinate või äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud suurte ookeanilainete kohta.

Grammatika

Kui välismaalased räägivad jaapani keelt, on oluline, et nad teaksid, kui formaalsed nad peavad olema, kui nad räägivad inimestega, keda te võib-olla tunnete või ei tunne. Jaapanis võidakse seda pidada üsna ebaviisakaks, kui te ei ole piisavalt formaalne.

Jaapani keeles kasutatakse lausetes subjekti-objekti-verbi (SOV) sõnajärge, nii et verbi on lause lõpus ja subjekt on lause alguses. Paljudes lausetes puudub subjekt ja kuulaja saab subjekti tuletada konteksti ja verbi vormi põhjal.

Jaapani keeles nimetatakse Jaapanit Nihoniks (日本) ja keelt Nihongoks (日本語) (-go tähendab keelt). Mõnikord kasutatakse ka sõnu Nippon ja Nippongo, kuid mõlemaid sõnu peetakse nüüdseks pigem rahvuslikuks ja Nihon on neutraalsem sõna. Sõna kanji tähendab "päikese päritolu". Kuna Jaapan asub Aasia idaservas, siis Hiina vaatlejate jaoks tõusis päike Jaapani suunast. Seepärast nimetatakse Jaapanit "tõusva päikese maaks".

Jaapani keel on agglutinatiivne keel, eriti verbi osas. Selle sõnadel on lühike "keha" ja nende tähenduse muutmiseks või ümbermõtestamiseks lisatakse kergesti ees- või järelliiteid.

Jaapani sõnad pärinevad kolmest peamisest allikast. Esimene on wago (和語), mis on jaapani emakeeles olevad sõnad ja mida võib nimetada ka yamato kotoba (大和言葉). Teine on kango (漢語), mis on hiina laenusõnad. Kolmas on gairaigo (外来語), mis on laenusõnad, mis on laenatud muudest keeltest kui hiina keelest (tavaliselt inglise keelest alates teisest maailmasõjast).

Küsimused ja vastused

K: Mis on Jaapani ametlik keel?


V: Jaapani ametlik keel on jaapani keel.

K: Millisesse keeleperekonda kuulub jaapani keel?


V: Jaapani keel kuulub jaapani keelte perekonda, kuhu kuuluvad ka ohustatud rjuküaani keeled.

K: Kas jaapani ja korea keel on sugulased?


V: Üks teooria ütleb, et jaapani ja korea keel on sugulased, kuid enamik keeleteadlasi enam nii ei arva.

K: Mitu kirjasüsteemi kasutab jaapani keel?


V: Jaapanis on kasutusel kolm eraldi kirjasüsteemi - hiragana, katakana ja kanji.

K: Kuidas need kirjasüsteemid üksteisest erinevad?


V: Hiragana ja katakana on foneetilised süsteemid ja näitavad jaapani sõnade hääldust, samas kui kanji on hiina tähtede variatsioon, mis näitab sõnade tähendust.


K: Mille poolest erinevad ingliskeelsed laused jaapanikeelsetest laustest?


V: Inglise keeles tehakse lausete erinevused sageli sõnajärje muutmisega; jaapani keeles saab seda teha aga sõnade lõpus olevate sufiksite lisamise või muutmisega.

K: Kas pärast Teist maailmasõda jõudis jaapani keelde mõni ingliskeelne sõna?


V: Jah, paljud ingliskeelsed sõnad jõudsid jaapani keelde pärast Teist maailmasõda laenusõnadena. Näiteks "アイスクリーム" (aisukurīmu), mis tähendab "jäätis".


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3