Hiina-jaapani sõnavara (kango): hiinapõhised laenusõnad jaapanis
Avasta Hiina‑jaapani sõnavara (kango): hiinapõhiste laenusõnade mõju jaapani hääldusele, silpstruktuurile ja kirjasüsteemile — ajalugu, näited ja selgitused.
Hiina-jaapani sõnavara, hiinapõhised jaapani sõnad ehk kango (kanji: 漢語, hiragana: かんご) on hiina laenusõnad jaapani keeles. Need kaks keelt ei ole üksteisega seotud, sest hiina keel on Hiina-Tiibeti keel, samas kui jaapani keel on keeleisolaat (mis tähendab, et ükski teadaolev keel ei ole sellega suguluses). Siiski on hiina keel jaapani keelele avaldanud suurt mõju ja mõjutanud selle paljusid osi, sealhulgas selle fonoloogiat (helide organiseerimist) ja sõnavara. Hiina sõnade lisamine jaapani keelde viis selleni, et sõnadel võivad olla suletud silbid (konsonandiga lõppevad silbid), nagu sõnad san (kanji: 三, hiragana: さん, tähendus: kolm) ja udon (kanji:饂飩, hiragana: うどん) ning sõnad, millel on pikad vokaalid ja pikad konsonandid, nagu nō (kanji:能, hiragana: のう) ja gakkō (kanji: 学校, hiragana: がっこう). Enne hiina sõnade tulekut jaapani keelde olid jaapani sõnade silbid ainult avatud silbid (sõnad, mis lõpevad vokaaliga) nagu katana (kanji:刀, hiragana: かたな) ja shinobi (kanji ja hiragana: 忍び, hiragana ainult: しのび).
Mis on kango ja kuidas seda kasutada
Kango tähistab eelkõige sõnu, mis on laenatud hiina keelest ja kirjutatakse tavaliselt kanji märkidega. Paljud neist esinevad koos teise hiina päritolu märgiga, moodustades liitsõnu ehk jukugo, mis kannavad pigem abstraktset, ametlikku või teaduslikku tähendust. Sellised sõnad on tihti levinud ametlikes tekstides, teaduslikes terminites, filosoofias ja valdkondlike terminite puhul (näiteks: 電話 denwa 'telefon', 文化 bunka 'kultuur', 学問 gakumon 'teadus/akadeemia').
Ajalooline taust
Hiina keele mõjud jaapani keelele algasid alates esimestest kontaktest mandri-Hiinaga, mille kaudu jõudsid Jaapanisse budism, hiina kirjasüsteem ja kirjanduslikud tekstid. Sõnavara laenamine toimus mitmes faasis läbi erinevate Hiina murrete ja ajastute; selle tulemusena on jaapani kanji-märkidel tihti mitu lugemist, sõltuvalt sellest, millisest ajastust ja millise hiina häälduse kaudu sõna laenati.
Lugemised: on-yomi ja kun-yomi
Üks olulisemaid tunnuseid hiinapõhiste sõnade kohanemisel jaapanis on see, et kanji-märkidel on kaks peamist tüüpi lugemisi:
- On-yomi (sino-jaapani lugemine) – hääldused, mis pärinevad hiina korduvatest laenamistest; neid kasutatakse eriti hiinapärastes liitsõnades (jukugo) ja tehnilistes terminites.
- Kun-yomi (jaapanipärane lugemine) – jaapani vastele vastav lugemine, mida kasutatakse siis, kui kanji tähistab üksikut jaapani sõna või elementaarset mõistet.
Lisaks on olemas ka segalugemised ja erandid (näiteks ateji, kus kanji kasutatakse pigem häälduse kui tähenduse põhjal). Mitme lugemise olemasolu selgitab, miks sama märk võib eri sõnades kõlada erinevalt.
Foneetilised ja morfoloogilised mõjud
Nagu algtekst korrektse kirjeldas, tekitas hiinakeelne laenamine jaapani silbilisele süsteemile uusi võimalusi: ilmusid suletud silbid (konsonandiga lõppevad silbid), pikad vokaalid ja geminaadid ehk topeltkonsonandid (nt gakkō: がっこう). Need muutused võimaldasid jaapani fonoloogial vastu võtta rohkem häälikukombinatsioone ja rikastasid keele kõla- ja rõhumustreid.
Lisaks mõjustas kango ka sõnavaralisi liitumisi: palju tuum- ja liitekonstruktsioone tuli hiina mudelilt, mis võimaldas moodustada abstraktsemaid ja spetsialiseeritumaid termineid.
Kango roll tänapäeva jaapanis
Kango moodustab olulise osa kaasaegsest jaapani sõnavarast, eriti ametlikes ja akadeemilistes kontekstides. Võrreldes yamato kotoba ehk wago (jaapani emakeelsed sõnad) ja gairaigo (välismaised laensõnad) rühmadega täidab kango sageli rolli abstraktsete kontseptsioonide, terminoloogiate ja kirjalike väljendite edastamisel. Samuti võimaldab see kanji-põhine süsteem luua selgeid semantilisi ühendusi (nt erinevad sõnad, mis jagavad sama märki kannavad risti seotud tähendusi).
Näited ja tähelepanekud
- San (三, さん) – lihtne arvusõna, millel on hiinapärane päritolu ja on-lugemine.
- Udon (饂飩, うどん) – laenatud sõna, mis on säilitanud eripärased konsonandi-lõpud.
- Nō (能, のう) – näide pikast vokaalist ja kontseptsioonist, mis on levinud nii kaasaegses kui traditsioonilises kultuuris (nt nō-teater 能楽).
- Gakkō (学校, がっこう) – näide geminaadist (kaksik-konsonant) ja liitsõnast, mis on tüüpiline kango struktuurile.
Kokkuvõte
Kango on jaapani keele oluline komponent: need on hiinapõhised laenusõnad, mis on mõjutanud nii süntaktilisi kui foneetilisi aspekte ning andnud keelele rikkaliku terminoloogilise ja kirjaliku ressursi. Koos wago ja gairaigo moodustab kango ühe kolmest peamisest sõnavara allikast ja aitab seletada jaapani keele mitmekihilist ajaloolist arengut.
Hiina laenusõnad jaapani keeles vs. prantsuse ja ladina laenusõnad inglise keeles
Öeldakse, et umbes 60-70% jaapani sõnadest pärineb hiina keelest. Nagu prantsuse ja ladina keele puhul inglise keele puhul, kasutatakse hiina laenusõnu jaapani keele ametliku sõnavara ja tehniliste terminite loomiseks. Näiteks kui inglise keele emakeelsed sõnad on "moon" ja "horse", siis ladinakeelseid termineid "luna" ja "equus" kasutatakse selliste tehniliste terminite loomiseks nagu "lunar calendar" (kuuajal põhinev kalender) ja "equine science" (hobuste uurimine). Samamoodi on jaapani emakeelne sõna hobuse jaoks uma (kanji: 馬, hiragana: うま), samas kui hiina termin on ba (kanji:馬, hiragana: ば), mida kasutatakse sellistes terminites nagu basha (kanji: 馬, hiragana: ば):馬車, hiragana: ばしゃ, tähendus: hobuvanker), jōba (kanji:乗馬, hiragana: じょうば, tähendus: ratsutamine) ja gunba (kanji:軍馬, hiragana: ぐんば, tähendus: sõjaratsu).
Enamik hiina laenusõnu on nimisõnad ja need koosnevad sageli rohkem kui ühest kanji'st (jaapani keeles kasutatavad hiina kirjamärgid). Enamikul kanjidel on kaks erinevat hääldusviisi, on'yomi (hiina keelest laenatud kanjide hääldus) ja kun'yomi (neid kanjisid kasutavate jaapani sõnade emakeelne hääldus). Yamato kotoba sõnades kasutatakse kanji kun'yomi. Kuigi jaapanlased kasutavad tavaliselt kun'yomi sõnade puhul, mis sisaldavad ainult ühte kanji, nagu 火 (on'yomi: ka, tähendus: tuli), mida hääldatakse hi, ja 山 (on'yomi: san, -zan, tähendus: mägi), mida hääldatakse yama, kui panna need kaks kanji kokku, 火山, siis ei hääldata sõna nende kun'yomi järgi hiyama, vaid nad hääldatakse nende on'yomi järgi kazan, mis ühendsõna tuli+mägi tähendab "vulkaan".
Hiina-jaapani keele osad
Kuigi enamik hiina laenusõnu jaapani keeles on nimisõnad, võib neist moodustada ka verbe, omadussõnu ja omadussõnu. Kuigi enamik jaapani verbe on jaapani emakeelsed sõnad, saab hiina laenusõnadest teha verbe, kasutades -suru vormi. Näiteks hiina laenusõna kinshi (kanji: 禁止, hiragana:きんし) on substantiiv, mis tähendab "keeld" või "keeld", kuid kui lisada -suru järele, nagu kinshi-suru (kanji ja hiragana: 禁止する, ainult hiragana: きんしする), muutub see verbiks, mis tähendab "keelata" või "keelata". Samuti saab substantiividest moodustada omadussõnu, lisades sellele järelliite -teki (的). Näiteks kui sõna shikaku (kanji: 視覚, hiragana: しかく) on nimisõna, mis tähendab "nägemist" või "nägemismeelt", siis -teki lisamine teeb sellest sõna shikaku-teki (kanji:視覚的, hiragana: しかくてき), mis on omadussõna, mis tähendab "nägemist".
Jaapanis leiutatud hiinajaapani sõnavara
Kuigi kanji on hiina leiutis, on jaapani keel ise loonud palju hiinapõhiseid sõnu, mis on hiina keelde üle võetud. Neid sõnu nimetatakse wasei-kango (kanji:和製漢語, hiragana: わせいかんご), mis tähendab "jaapani päritolu hiina sõnad". Paljud neist sõnadest kirjeldavad asju, mis on ainuüksi jaapani keeles, näiteks Shintō (kanji:神道, hiragana: しんとう), dōjō (kanji:道場, hiragana:どうじょう), Bushidō (kanji:武士道, hiragana:ぶしどう), matcha (kanji:抹茶, hiragana:まっちゃ) ja seppuku (kanji:切腹, hiragana:せっぷく).
Kuna Jaapan oli esimene Ida-Aasia riik, mis moderniseerus, olid jaapanlased esimesed inimesed Ida-Aasias, kes puutusid kokku uute tehnoloogiate ja õppevaldkondadega, ja seetõttu ka esimesed, kes arendasid selliste asjade jaoks hiinapõhiseid nimetusi, nagu näiteks telefon (denwa, kanji:電話, hiragana: でんわ), teadus (kagaku, kanji:科学, hiragana:かがく) ja filosoofia (tetsugaku, kanji:哲学, hiragana: てつがく) ning kõik need terminid on hiina keelde üle võetud diànhuà, kēxué ja zhéxué samas järjekorras. Seda nähtust nimetatakse ümberlaenamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Milline on sinojaapani sõnavara?
V: Sinojaapani sõnavara viitab hiina laenusõnadele jaapani keeles.
K: Kuidas on hiina ja jaapani keel omavahel seotud?
V: Hiina keel on sino-tiibeti keel, samas kui jaapani keel on isoleeritud keel, mis tähendab, et ükski teadaolev keel ei ole sellega suguluses.
K: Millist mõju avaldas hiina keel jaapani keelele?
V: Hiina keel avaldas jaapani keelele suurt mõju ja mõjutas selle paljusid osi, sealhulgas selle fonoloogiat (helide organiseerimist) ja sõnavara.
K: Kuidas mõjutas hiina sõnade sissetoomine jaapani keelde silpe?
V: Hiina sõnade sissetoomine jaapani keelde võimaldas sõnadel olla suletud silbid (konsonandiga lõppevad silbid), pikad vokaalid ja pikad konsonandid. Enne seda olid jaapani sõnade silbid ainult avatud silbid (sõnad, mis lõpevad vokaaliga).
K: Millised on jaapani sõnade kolm peamist allikat?
V: Jaapani sõnade kolm peamist allikat on hiinajaapani sõnavara, yamato kotoba (tuntud ka kui wago) ehk jaapani emakeelsed sõnad ja gairaigo ehk muudest keeltest kui hiina keelest (eriti inglise keelest alates II maailmasõja järgsest ajastust) laenatud laenusõnad.
K: Mida tähendab "wago"?
V: Wago on teine termin yamato kotoba, mis viitab emakeelsetele jaapani sõnadele.
Otsige