Kuu — Maa looduslik satelliit: omadused, gravitatsioon ja liikumine
Avasta Kuu: Maa looduslik satelliit — omadused, gravitatsioon, liikumine ja huvitavad faktid (suurus, tolm, kauguse muutus 3,8 cm/a).
Kuu on Maa suurim looduslik satelliit. Tavaliselt näeme seda öises taevas. Ka mõnedel teistel planeetidel on kuud või looduslikud satelliidid. Kuu on meie lähim taevakeha ja seda on uuritud nii vaatlustega Maa pealt kui ka kosmoseaparaatidega.
Meie Kuu on umbes veerandi võrra suurem kui Maa ehk täpsemalt on Kuu läbimõõt ligikaudu 3 474 km (umbes 0,27 Maa läbimõõdust). Kuna ta on kaugel, tundub ta väike, umbes poole kraadi laiune. Kuu gravitatsioon on umbes üks kuues osa Maa gravitatsioonist: see tähendab, et sama ese kaalub Kuul vaid ligikaudu ühe kuuenda osa oma Maa-kaalust. Kuu on peamiselt kivine ja tolmune — selle pinnal on palju kraatreid, "meresid" (tumedamad basaltiväljad) ja kõrgustikke. Kuu liigub Maast aeglaselt eemale ~3,8 cm aastas, mis on tingitud loodete hajumise efektist ja energia ülekandest süsteemis.
Põhiandmed
- Diameeter: ~3 474 km
- Mass: ~7,35 × 10^22 kg (umbes 1/81 Maa massist)
- Keskmine kaugus Maast: ~384 400 km
- Orbiidiaeg (sidereaalne): ~27,3 päeva; faaside tsükkel (sünoodiline kuu): ~29,5 päeva
- Pinnakrasv: ~1,62 m/s² (umbes 0,165 g ehk ligikaudu üks kuues osa Maa kaalust)
- Vanus: hinnanguliselt ~4,5 miljardit aastat
Pind ja keskkond
- Maa pealt näha tumedad alad (maria) on laavadest tekkinud basaltiväljad; heledamad alad on vanemad kõrged alad, mis on tugevalt täis löödud kraatritega.
- Pinnakatteks on paks tolmukiht (regoliit), mille paksus võib kohati ulatuda mitme meetri kuni kümnete meetriteni kraatrite pohjustel.
- Kuu praktiliselt ei oma atmosfääri — seal on vaid äärmiselt hõre eksofaas, nii et heli ei levi ja atmosfääri kaitse kosmilise kiirguse eest puudub.
- Pinnatemperatuurid on äärmuslikud: päikese käes võib tõusta üle +100 °C, varjus langeda alla −150 °C kuni −170 °C, sõltuvalt asukohast ja ajast.
- Polaaraladel on püsikult varjulisi kraatreid, kus on leitud vett või jääd — see on oluline tulevaste missioonide jaoks.
Orbiit, pöörlemine ja faasid
- Kuu tiirleb ümber Maa elliptilisel orbiidil; tema orbiidi ekstsentrilisus ja kalle põhjustavad faaside, varjude ja näivkuivatuste (libration) varieerumist.
- Kuu on tidally locked ehk tõstetud gravitatsioonilise mõjuga lukustatud pöörlemiselt, mistõttu meilt paistab tavaliselt sama külg — siiski lubab libratsioon näha kokku umbes 59% kuu pindalast mööbli- ja orientatsioonimuutuste tõttu.
- Kuufaasid (noorkuu, kasvav poolkuu, täiskuu jne) tekivad, kuna näeme Kuud erinevates asendites Maa ja Päikese suhtes.
Gravitatsioon ja mõju Maale
- Kuu gravitatsioon tekitab Maal tõusu- ja mõõneteresid — kõige nähtavam mõju on merede lainetamine ehk tõusud ja mõõnad.
- Kuu aitab stabiliseerida Maa telge, vähendades pikkade ajaskaalade jooksul Maa telje kõikumist, mis omakorda mõjub kliimale stabiilsemalt kui oleks ilma Kuuta.
- Täiendavalt muudab Kuu mõju aeglaselt Maa pöörlemist (päev pikeneb väga aeglaselt) ning põhjustab Kuule tõusmise ehk aastakümnete ja -sajandite jooksul mõõdetava kauguse suurenemise (praegu ~3,8 cm/aastas).
Tekke hüpotees
Levinud seletus Kuu tekkele on nn hiiglasekokkupõrke hüpotees: varajases Päikesesüsteemi arengus põrkas omal ajal noor Maa suure, Marsi suuruse kehadjupi (tavaliselt nimetatakse Theiaks) ja Maa osad paiskusid orbiidile, kust aastate jooksul tekkis Kuu. See seletus selgitab Kuule iseloomulikke keemilisi koostiseid ja tihedusvahet Maa suhtes.
Uurimine ja inimtegevus
- Esimesed mehitatud maandumised toimusid programmiga Apollo (USA): esimesed inimesed astusid Kuule 1969. aastal (Apollo 11). Kokku viis NASA kuumaandumist tõi Kuult Maale ~382 kg kivimeid ja tolmuproove.
- Lisaks mehitatud missioonidele on olnud rohkesti roboti- ja orbitereid (NSVL/i Luna, NASA LRO, Jaapani Kaguya, Hiina Chang'e, India Chandrayaan jt), mis uurivad pinda, geo‑loogiat ja koosseisu.
- Kuule jäetud retroreflektorid võimaldavad laseriga täpset kauguse mõõtmist ja on just selle abil tuvastatud Kuue eemaldumine Maast ~3,8 cm/a.
- Tulevikus on planeeritud nii teaduslikke kui ka võimalikke inimtegevusel põhinevaid missioone (asemete loomiseks, ressursside uurimiseks ja tehnoloogiliste katsete tegemiseks).
Mida Kuult õppida saab
- Kuu kivimid annavad infot varajase Päikesesüsteemi olude kohta ja Maa enda varase ajaloo kohta, sest Kuul on palju kohti, mis on säilinud muutumatuna miljardeid aastaid.
- Polaaralade jääuuringud on olulised veevarude ja tulevaste baaside tarbeks.
- Kuul saadud teadmised aitavad valmistuda kaugemate sihtkohtade — näiteks Marsi — uurimiseks.
Kokkuvõttes on Kuu meie kõige ligem ja teaduslikult kättesaadavam kaaslane kosmoses: ta mõjutab Maa elu mitmeti, pakub teadmisi Päikesesüsteemi tekkest ning on jätkuvalt inimeste ja robotite uurimisprojekti keskmes.
Faasid
Kuna Kuu on ümmargune, on pool sellest päikesest valgustatud. Kuna ta liigub ümber Maa (või tiirleb selle ümber), siis mõnikord on see pool, mida inimesed Maal näevad, täielikult eredalt valgustatud. Teinekord on valgustatud ainult väike osa sellest küljest, mida me näeme. See on tingitud sellest, et Kuu ei kiirga ise valgust. Inimesed näevad ainult neid osi, mida päikesevalgus valgustab. Neid erinevaid etappe nimetatakse Kuu faasideks.
Kuul kulub umbes 29,53 päeva (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit), et läbida tsükkel, mis kulub suurest ja heledast väikeseks ja hämaraks ning tagasi suureks ja heledaks. Faasi, mil Kuu läbib Maa ja Päikese vahel, nimetatakse uueks kuuks. Kuu järgmist faasi nimetatakse "kasvavaks poolkuu", millele järgneb "esimene veerand", "kasvav gibbous", seejärel täiskuu. Täiskuu tekib siis, kui Kuu ja Päike on Maa vastaskülgedel. Kui Kuu jätkab oma orbiiti, muutub ta "kahanevaks poolkuu", "kolmandaks veerandiks", "kahanevaks poolkuu" ja lõpuks jälle uueks kuuks. Inimesed kasutasid kuud aja mõõtmiseks. Kuu on ajaliselt ligikaudu võrdne ühe kuutsükliga.
Kuu näitab Maale alati sama külge. Astronoomid nimetavad seda nähtust loodete lukustumiseks. See tähendab, et pool sellest ei ole Maalt kunagi näha. Maast eemal asuvat külge nimetatakse Kuu kaugeks või tumedaks küljeks, kuigi päike paistab sellele - me lihtsalt ei näe seda kunagi valgustatud kujul.
Kuu faasid
Faasid
Kuna Kuu on ümmargune, on pool sellest päikesest valgustatud. Kuna ta liigub ümber Maa (või tiirleb selle ümber), siis mõnikord on see pool, mida inimesed Maal näevad, täielikult eredalt valgustatud. Teinekord on valgustatud ainult väike osa sellest küljest, mida me näeme. See on tingitud sellest, et Kuu ei kiirga ise valgust. Inimesed näevad ainult neid osi, mida päikesevalgus valgustab. Neid erinevaid etappe nimetatakse Kuu faasideks.
Kuul kulub umbes 29,53 päeva (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit), et läbida tsükkel, mis kulub suurest ja heledast väikeseks ja hämaraks ning tagasi suureks ja heledaks. Faasi, mil Kuu läbib Maa ja Päikese vahel, nimetatakse uueks kuuks. Kuu järgmist faasi nimetatakse "kasvavaks poolkuu", millele järgneb "esimene veerand", "kasvav gibbous", seejärel täiskuu. Täiskuu tekib siis, kui Kuu ja Päike on Maa vastaskülgedel. Kui Kuu jätkab oma orbiiti, muutub ta "kahanevaks poolkuu", "kolmandaks veerandiks", "kahanevaks poolkuu" ja lõpuks jälle uueks kuuks. Inimesed kasutasid kuud aja mõõtmiseks. Kuu on ajaliselt ligikaudu võrdne ühe kuutsükliga.
Kuu näitab Maale alati sama külge. Astronoomid nimetavad seda nähtust loodete lukustumiseks. See tähendab, et pool sellest ei ole Maalt kunagi näha. Maast eemal asuvat külge nimetatakse Kuu kaugeks või tumedaks küljeks, kuigi päike paistab sellele - me lihtsalt ei näe seda kunagi valgustatud kujul.
Kuu faasid
Kuu uurimise ajalugu
Enne kui inimesed seisid Kuu peal, saatsid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit Kuule robotid. Need robotid tiirlesid Kuu ümber või maandusid selle pinnale. Robotid olid esimesed inimtekkelised objektid, mis puudutavad Kuud.
Inimesed maandusid lõpuks Kuule 21. juulil 1969. aastal. Astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin maandusid oma Kuuaparaadiga (Eagle) Kuu pinnale. Siis, kui pool maailma teda televiisorist jälgis, ronis Armstrong Eagle'i redelilt alla ja puudutas esimese inimesena Kuud, kui ta ütles: "See on üks väike samm inimese jaoks, üks suur hüpe inimkonna jaoks".
Kuigi nende jalajäljed jäid Kuule juba ammu, on tõenäoline, et need on seal ikka veel alles, sest seal ei ole tuult ega vihma, mistõttu erosioon on äärmiselt aeglane. Jalajäljed ei täitu ega silu.
Aastatel 1969-1972, mil viimane kosmoselaev Apollo 17 külastas Kuud, maandus rohkem inimesi. Eugene Cernan Apollo 17-st oli viimane inimene, kes puudutas kuud.
Buzz Aldrin seisab 1969. aastal Kuu peal
Kuu uurimise ajalugu
Enne kui inimesed seisid Kuu peal, saatsid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit Kuule robotid. Need robotid tiirlesid Kuu ümber või maandusid selle pinnale. Robotid olid esimesed inimtekkelised objektid, mis puudutavad Kuud.
Inimesed maandusid lõpuks Kuule 21. juulil 1969. aastal. Astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin maandusid oma Kuuaparaadiga (Eagle) Kuu pinnale. Siis, kui pool maailma teda televiisorist jälgis, ronis Armstrong Eagle'i redelilt alla ja puudutas esimese inimesena Kuud, kui ta ütles: "See on üks väike samm inimese jaoks, üks suur hüpe inimkonna jaoks".
Kuigi nende jalajäljed jäid Kuule juba ammu, on tõenäoline, et need on seal ikka veel alles, sest seal ei ole tuult ega vihma, mistõttu erosioon on äärmiselt aeglane. Jalajäljed ei täitu ega silu.
Aastatel 1969-1972, mil viimane kosmoselaev Apollo 17 külastas Kuud, maandus rohkem inimesi. Eugene Cernan Apollo 17-st oli viimane inimene, kes puudutas kuud.
Buzz Aldrin seisab 1969. aastal Kuu peal
Omadused
Kuna Kuu on väiksem, on tal vähem gravitatsiooni kui Maal (ainult 1/6 Maa gravitatsioonist). Seega, kui inimene kaalub Maal 120 kg, kaaluks ta Kuu peal vaid 20 kg. Kuid kuigi Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa gravitatsioon, on see siiski olemas. Kui inimene laseks Kuu peal seistes palli maha, kukuks see ikkagi alla. Kuid see langeks palju aeglasemalt. Inimene, kes hüppab Kuu peal nii kõrgele kui võimalik, hüppab kõrgemale kui Maal, kuid kukub siiski tagasi maapinnale. Kuna Kuul puudub atmosfäär, puudub õhutakistus, seega langeb sulega sama kiiresti kui haamriga.
Ilma atmosfäärita ei ole keskkond kaitstud kuumuse ega külma eest. Astronaudid kandsid kosmoseriietust ja kandsid hingamiseks hapnikku. Ülikond kaalus umbes sama palju kui astronaut. Kuu gravitatsioon on nõrk, seega ei olnud see nii raske kui Maal.
Maal on taevas sinine, sest päikesekiired põrkuvad atmosfääris olevatest gaasidest tagasi, mistõttu tundub, et taevas on sinine valgus. Kuid Kuu peal, kuna seal puudub atmosfäär, näeb taevas isegi päeval must välja. Ja kuna puudub atmosfäär, mis kaitseks kuud kosmosest langevate kivide eest. Need meteoriidid põrkuvad otse Kuule ja tekitavad laiad, madalad augud, mida nimetatakse kraatriteks. Neid on Kuul tuhandeid. Uuemad kraatrid kulutavad järk-järgult vanemaid ära.
Omadused
Kuna Kuu on väiksem, on sellel vähem gravitatsiooni kui Maal (ainult 1/6 Maa gravitatsioonist). Seega, kui inimene kaalub Maal 120 kg, kaaluks ta Kuu peal vaid 20 kg. Kuid kuigi Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa gravitatsioon, on see siiski olemas. Kui inimene laseks Kuu peal seistes palli maha, kukuks see ikkagi alla. Kuid see langeks palju aeglasemalt. Inimene, kes hüppab Kuu peal nii kõrgele kui võimalik, hüppab kõrgemale kui Maal, kuid kukub siiski tagasi maapinnale. Kuna Kuul puudub atmosfäär, puudub õhutakistus, seega langeb sulega sama kiiresti kui haamriga.
Ilma atmosfäärita ei ole keskkond kaitstud kuumuse ega külma eest. Astronaudid kandsid kosmosekomplekti ja kandsid hingamiseks hapnikku. Ülikond kaalus umbes sama palju kui astronaut. Kuu gravitatsioon on nõrk, seega ei olnud see nii raske kui Maal.
Maal on taevas sinine, sest päikesekiired põrkuvad atmosfääris olevatest gaasidest tagasi, mistõttu tundub, et taevas on sinine valgus. Kuid Kuu peal, kuna seal puudub atmosfäär, näeb taevas isegi päeval must välja. Kuu atmosfäär ei kaitse kuud kosmosest langevate kivide eest ja need meteoriidid põrkuvad otse Kuule ning tekitavad laiad, madalad augud, mida nimetatakse kraatriteks. Neid on Kuul tuhandeid. Uuemad kraatrid kulutavad järk-järgult vanemaid ära.
Kuu päritolu
Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrke rusudest. See on eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta.
Kuu päritolu
Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrke rusudest. See on eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta.
Vesi Kuul
2009. aastal teatas NASA, et nad on leidnud Kuult palju vett. Vesi ei ole vedel, vaid on hüdraatide ja hüdroksiidide kujul. Vedel vesi ei saa Kuu peal eksisteerida, sest fotodissotsiatsioon lagundab molekulid kiiresti. NASA saadud pildi järgi on aga vee olemasolu olemas.
Vesi Kuu peal
2009. aastal teatas NASA, et nad on leidnud Kuult palju vett. Vesi ei ole vedel, vaid on hüdraatide ja hüdroksiidide kujul. Vedel vesi ei saa Kuu peal eksisteerida, sest fotodissotsiatsioon lagundab molekulid kiiresti. NASA saadud pildi järgi on aga vee olemasolu olemas.
Õiguslik seisund
Külma sõja ajal mõtles Ameerika Ühendriikide armee sellele, et luua Kuule sõjaväe positsioon, mis suudaks rünnata sihtmärke Maal. Samuti kaaluti Kuu peal tuumarelvakatsetuste läbiviimist. Ameerika Ühendriikide õhujõududel olid sarnased plaanid. Kuid mõlemad plaanid lükati kõrvale, kuna NASA muutus sõjaväelisest asutusest tsiviilotstarbeliseks.
Kuigi Nõukogude Liit jättis Kuule jäänused ja Ameerika Ühendriigid jätsid mõned lipud, ei ole ühelgi riigil kontrolli Kuu üle. Nii USA kui ka Nõukogude Liit kirjutasid alla kosmoselepingule, mis nimetab Kuu ja kogu maailmaruumi "kogu inimkonna provintsiks". See leping keelas ka igasuguse Kuu sõjalise kasutamise, sealhulgas tuumarelvakatsetused ja sõjaväebaasid.
Õiguslik seisund
Külma sõja ajal mõtles Ameerika Ühendriikide armee sellele, et luua Kuule sõjaväe positsioon, mis suudaks rünnata sihtmärke Maal. Samuti kaaluti Kuu peal tuumarelvakatsetuste läbiviimist. Ameerika Ühendriikide õhujõududel olid sarnased plaanid. Kuid mõlemad plaanid lükati kõrvale, kuna NASA muutus sõjaväelisest asutusest tsiviilotstarbeliseks.
Kuigi Nõukogude Liit jättis Kuule jäänused ja Ameerika Ühendriigid jätsid mõned lipud, ei ole ühelgi riigil kontrolli Kuu üle. Nii USA kui ka Nõukogude Liit kirjutasid alla kosmoselepingule, mis nimetab Kuu ja kogu maailmaruumi "kogu inimkonna provintsiks". See leping keelas ka igasuguse Kuu sõjalise kasutamise, sealhulgas tuumarelvakatsetused ja sõjaväebaasid.
Seotud leheküljed
- Hilinenud raske pommitamine
Seotud leheküljed
- Hilinenud raske pommitamine
- Lunatic
Otsige