Kuu

Faasid

Kuna Kuu on ümmargune, on pool sellest päikesest valgustatud. Kuna ta liigub ümber Maa (või tiirleb selle ümber), siis mõnikord on see pool, mida inimesed Maal näevad, täielikult eredalt valgustatud. Teinekord on valgustatud ainult väike osa sellest küljest, mida me näeme. See on tingitud sellest, et Kuu ei kiirga ise valgust. Inimesed näevad ainult neid osi, mida päikesevalgus valgustab. Neid erinevaid etappe nimetatakse Kuu faasideks.

Kuul kulub umbes 29,53 päeva (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit), et läbida tsükkel, mis kulub suurest ja heledast väikeseks ja hämaraks ning tagasi suureks ja heledaks. Faasi, mil Kuu läbib Maa ja Päikese vahel, nimetatakse uueks kuuks. Kuu järgmist faasi nimetatakse "kasvavaks poolkuu", millele järgneb "esimene veerand", "kasvav gibbous", seejärel täiskuu. Täiskuu tekib siis, kui Kuu ja Päike on Maa vastaskülgedel. Kui Kuu jätkab oma orbiiti, muutub ta "kahanevaks poolkuu", "kolmandaks veerandiks", "kahanevaks poolkuu" ja lõpuks jälle uueks kuuks. Inimesed kasutasid kuud aja mõõtmiseks. Kuu on ajaliselt ligikaudu võrdne ühe kuutsükliga.

Kuu näitab Maale alati sama külge. Astronoomid nimetavad seda nähtust loodete lukustumiseks. See tähendab, et pool sellest ei ole Maalt kunagi näha. Maast eemal asuvat külge nimetatakse Kuu kaugeks või tumedaks küljeks, kuigi päike paistab sellele - me lihtsalt ei näe seda kunagi valgustatud kujul.

Kuu faasid

Faasid

Kuna Kuu on ümmargune, on pool sellest päikesest valgustatud. Kuna ta liigub ümber Maa (või tiirleb selle ümber), siis mõnikord on see pool, mida inimesed Maal näevad, täielikult eredalt valgustatud. Teinekord on valgustatud ainult väike osa sellest küljest, mida me näeme. See on tingitud sellest, et Kuu ei kiirga ise valgust. Inimesed näevad ainult neid osi, mida päikesevalgus valgustab. Neid erinevaid etappe nimetatakse Kuu faasideks.

Kuul kulub umbes 29,53 päeva (29 päeva, 12 tundi, 44 minutit), et läbida tsükkel, mis kulub suurest ja heledast väikeseks ja hämaraks ning tagasi suureks ja heledaks. Faasi, mil Kuu läbib Maa ja Päikese vahel, nimetatakse uueks kuuks. Kuu järgmist faasi nimetatakse "kasvavaks poolkuu", millele järgneb "esimene veerand", "kasvav gibbous", seejärel täiskuu. Täiskuu tekib siis, kui Kuu ja Päike on Maa vastaskülgedel. Kui Kuu jätkab oma orbiiti, muutub ta "kahanevaks poolkuu", "kolmandaks veerandiks", "kahanevaks poolkuu" ja lõpuks jälle uueks kuuks. Inimesed kasutasid kuud aja mõõtmiseks. Kuu on ajaliselt ligikaudu võrdne ühe kuutsükliga.

Kuu näitab Maale alati sama külge. Astronoomid nimetavad seda nähtust loodete lukustumiseks. See tähendab, et pool sellest ei ole Maalt kunagi näha. Maast eemal asuvat külge nimetatakse Kuu kaugeks või tumedaks küljeks, kuigi päike paistab sellele - me lihtsalt ei näe seda kunagi valgustatud kujul.

Kuu faasid

Kuu uurimise ajalugu

Enne kui inimesed seisid Kuu peal, saatsid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit Kuule robotid. Need robotid tiirlesid Kuu ümber või maandusid selle pinnale. Robotid olid esimesed inimtekkelised objektid, mis puudutavad Kuud.

Inimesed maandusid lõpuks Kuule 21. juulil 1969. aastal. Astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin maandusid oma Kuuaparaadiga (Eagle) Kuu pinnale. Siis, kui pool maailma teda televiisorist jälgis, ronis Armstrong Eagle'i redelilt alla ja puudutas esimese inimesena Kuud, kui ta ütles: "See on üks väike samm inimese jaoks, üks suur hüpe inimkonna jaoks".

Kuigi nende jalajäljed jäid Kuule juba ammu, on tõenäoline, et need on seal ikka veel alles, sest seal ei ole tuult ega vihma, mistõttu erosioon on äärmiselt aeglane. Jalajäljed ei täitu ega silu.

Aastatel 1969-1972, mil viimane kosmoselaev Apollo 17 külastas Kuud, maandus rohkem inimesi. Eugene Cernan Apollo 17-st oli viimane inimene, kes puudutas kuud.

Buzz Aldrin seisab 1969. aastal Kuu peal

Kuu uurimise ajalugu

Enne kui inimesed seisid Kuu peal, saatsid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit Kuule robotid. Need robotid tiirlesid Kuu ümber või maandusid selle pinnale. Robotid olid esimesed inimtekkelised objektid, mis puudutavad Kuud.

Inimesed maandusid lõpuks Kuule 21. juulil 1969. aastal. Astronaudid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin maandusid oma Kuuaparaadiga (Eagle) Kuu pinnale. Siis, kui pool maailma teda televiisorist jälgis, ronis Armstrong Eagle'i redelilt alla ja puudutas esimese inimesena Kuud, kui ta ütles: "See on üks väike samm inimese jaoks, üks suur hüpe inimkonna jaoks".

Kuigi nende jalajäljed jäid Kuule juba ammu, on tõenäoline, et need on seal ikka veel alles, sest seal ei ole tuult ega vihma, mistõttu erosioon on äärmiselt aeglane. Jalajäljed ei täitu ega silu.

Aastatel 1969-1972, mil viimane kosmoselaev Apollo 17 külastas Kuud, maandus rohkem inimesi. Eugene Cernan Apollo 17-st oli viimane inimene, kes puudutas kuud.

Buzz Aldrin seisab 1969. aastal Kuu peal

Omadused

Kuna Kuu on väiksem, on tal vähem gravitatsiooni kui Maal (ainult 1/6 Maa gravitatsioonist). Seega, kui inimene kaalub Maal 120 kg, kaaluks ta Kuu peal vaid 20 kg. Kuid kuigi Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa gravitatsioon, on see siiski olemas. Kui inimene laseks Kuu peal seistes palli maha, kukuks see ikkagi alla. Kuid see langeks palju aeglasemalt. Inimene, kes hüppab Kuu peal nii kõrgele kui võimalik, hüppab kõrgemale kui Maal, kuid kukub siiski tagasi maapinnale. Kuna Kuul puudub atmosfäär, puudub õhutakistus, seega langeb sulega sama kiiresti kui haamriga.

Ilma atmosfäärita ei ole keskkond kaitstud kuumuse ega külma eest. Astronaudid kandsid kosmoseriietust ja kandsid hingamiseks hapnikku. Ülikond kaalus umbes sama palju kui astronaut. Kuu gravitatsioon on nõrk, seega ei olnud see nii raske kui Maal.

Maal on taevas sinine, sest päikesekiired põrkuvad atmosfääris olevatest gaasidest tagasi, mistõttu tundub, et taevas on sinine valgus. Kuid Kuu peal, kuna seal puudub atmosfäär, näeb taevas isegi päeval must välja. Ja kuna puudub atmosfäär, mis kaitseks kuud kosmosest langevate kivide eest. Need meteoriidid põrkuvad otse Kuule ja tekitavad laiad, madalad augud, mida nimetatakse kraatriteks. Neid on Kuul tuhandeid. Uuemad kraatrid kulutavad järk-järgult vanemaid ära.

Omadused

Kuna Kuu on väiksem, on sellel vähem gravitatsiooni kui Maal (ainult 1/6 Maa gravitatsioonist). Seega, kui inimene kaalub Maal 120 kg, kaaluks ta Kuu peal vaid 20 kg. Kuid kuigi Kuu gravitatsioon on nõrgem kui Maa gravitatsioon, on see siiski olemas. Kui inimene laseks Kuu peal seistes palli maha, kukuks see ikkagi alla. Kuid see langeks palju aeglasemalt. Inimene, kes hüppab Kuu peal nii kõrgele kui võimalik, hüppab kõrgemale kui Maal, kuid kukub siiski tagasi maapinnale. Kuna Kuul puudub atmosfäär, puudub õhutakistus, seega langeb sulega sama kiiresti kui haamriga.

Ilma atmosfäärita ei ole keskkond kaitstud kuumuse ega külma eest. Astronaudid kandsid kosmosekomplekti ja kandsid hingamiseks hapnikku. Ülikond kaalus umbes sama palju kui astronaut. Kuu gravitatsioon on nõrk, seega ei olnud see nii raske kui Maal.

Maal on taevas sinine, sest päikesekiired põrkuvad atmosfääris olevatest gaasidest tagasi, mistõttu tundub, et taevas on sinine valgus. Kuid Kuu peal, kuna seal puudub atmosfäär, näeb taevas isegi päeval must välja. Kuu atmosfäär ei kaitse kuud kosmosest langevate kivide eest ja need meteoriidid põrkuvad otse Kuule ning tekitavad laiad, madalad augud, mida nimetatakse kraatriteks. Neid on Kuul tuhandeid. Uuemad kraatrid kulutavad järk-järgult vanemaid ära.

Kuu päritolu

Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrke rusudest. See on eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta.

Kuu päritolu

Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrke rusudest. See on eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta.

Vesi Kuul

2009. aastal teatas NASA, et nad on leidnud Kuult palju vett. Vesi ei ole vedel, vaid on hüdraatide ja hüdroksiidide kujul. Vedel vesi ei saa Kuu peal eksisteerida, sest fotodissotsiatsioon lagundab molekulid kiiresti. NASA saadud pildi järgi on aga vee olemasolu olemas.

Vesi Kuu peal

2009. aastal teatas NASA, et nad on leidnud Kuult palju vett. Vesi ei ole vedel, vaid on hüdraatide ja hüdroksiidide kujul. Vedel vesi ei saa Kuu peal eksisteerida, sest fotodissotsiatsioon lagundab molekulid kiiresti. NASA saadud pildi järgi on aga vee olemasolu olemas.

Õiguslik seisund

Külma sõja ajal mõtles Ameerika Ühendriikide armee sellele, et luua Kuule sõjaväe positsioon, mis suudaks rünnata sihtmärke Maal. Samuti kaaluti Kuu peal tuumarelvakatsetuste läbiviimist. Ameerika Ühendriikide õhujõududel olid sarnased plaanid. Kuid mõlemad plaanid lükati kõrvale, kuna NASA muutus sõjaväelisest asutusest tsiviilotstarbeliseks.

Kuigi Nõukogude Liit jättis Kuule jäänused ja Ameerika Ühendriigid jätsid mõned lipud, ei ole ühelgi riigil kontrolli Kuu üle. Nii USA kui ka Nõukogude Liit kirjutasid alla kosmoselepingule, mis nimetab Kuu ja kogu maailmaruumi "kogu inimkonna provintsiks". See leping keelas ka igasuguse Kuu sõjalise kasutamise, sealhulgas tuumarelvakatsetused ja sõjaväebaasid.

Õiguslik seisund

Külma sõja ajal mõtles Ameerika Ühendriikide armee sellele, et luua Kuule sõjaväe positsioon, mis suudaks rünnata sihtmärke Maal. Samuti kaaluti Kuu peal tuumarelvakatsetuste läbiviimist. Ameerika Ühendriikide õhujõududel olid sarnased plaanid. Kuid mõlemad plaanid lükati kõrvale, kuna NASA muutus sõjaväelisest asutusest tsiviilotstarbeliseks.

Kuigi Nõukogude Liit jättis Kuule jäänused ja Ameerika Ühendriigid jätsid mõned lipud, ei ole ühelgi riigil kontrolli Kuu üle. Nii USA kui ka Nõukogude Liit kirjutasid alla kosmoselepingule, mis nimetab Kuu ja kogu maailmaruumi "kogu inimkonna provintsiks". See leping keelas ka igasuguse Kuu sõjalise kasutamise, sealhulgas tuumarelvakatsetused ja sõjaväebaasid.

Seotud leheküljed

• Hilinenud raske pommitamine

Seotud leheküljed

• Hilinenud raske pommitamine
• Lunatic